Qpetus

Juhised, mida ja kuidas siin saidis teha saab

Lihtsalt saidi kasutamine loomulikult mingeid õpetusi ei vaja ;-)

Võib-olla vaid üks detail, mida tasuks silmas pidada -- kõigi lehtede paremas ülanurgas on kolm ikooni: printer, email ja pdf. Neile vajutades saab vastavalt printimiseks sobiva, ilma päise ja menüüdeta lehe, vastava lehe sisu kellelegi emalile saata või pdf-versiooni lehest. Printimiseks sobiv versioon muide meeldib paljudele ka lugemiseks – nagu öeldud, pole sel lehe muid elemente ja seda saab vabalt nii pikaks-laiaks venitada, kui soovi on.

 


 

Kuidas kasutaajaks saada ja kuidas sisu llisada on ehk abiks.

Drupalist üldiselt on pisut reklaamimaiguline jutt ja Algernoni saidi ülesehituse võib ju korra läbi lugeda, kui siin rohkem askeldada tuleb.

 


 

Need, kellel on õigus luua midagi selllist, mis nõuab mõtlemist - pange oma proovikontent näiteks Ulmeelu->Pealkirjade proov alla. Vaikimisi ei ole loodud uusi asju kusagil näha!

Loodavad Article tyypi asjad, mis konkreetsesse ajakirjanumbrisse lähevad, palun Proovinumbrisse.

Kasutaja registreerimine

... käib ülal paremas nurgas oleva lingi kaudu 'login | register'.

Edasi avanevas aknas küsitakse kasutajanime, emaili aadressi ja tegelikku nime.
Praegu pole väljade täitmise üle mingeid automaatseid kontrolle peale selle, et igale poole tuleb midagi kirjutada (nime kõiki osi ei ole vaja; seda on seal ka seletatud).
On ka spämmibottide vastane küsimus. Imelihtne selline, aga natuke õelalt öeldes – inimesel, kes ei tea, et Algernon oli hiir, ei ole siia saidile niikuinii suuremat asja... ;-)

Abitekstid on hetkel tõlkimata, kuid inglise keelt oskavad ju kõik...

Pärast vajutust nupule 'Create new account' juhtub 2 asja -- emailile saadetakse teade, et account on loomisel, ja administraatorile tekib aktiveerimist ootav account.

Olgem inimesed: palun saatke kaks sõna selle kohta ka aadressil algernon@obs.ee. Seda on vaja ka kahel põhjusel – esiteks, keegi ei vaata iga päev, kas on uusi registreerujaid; (teiseks enne captcha-küsimust tekkis keskmiselt kümmekond accounti päevas, ehk spämmibotid ei maga. Noh, kui tunneme nime ära, muidugi aktiveerime. Üldiselt vaatame ja loodame, et saame hakkama.)

Kui admin accounti heaks kiidab, tuleb järgmine mail, kus on ühekordse sisselogimise link, mis kehtib ööpäeva -- ka see peaks põhimõtteliselt tuttav lugu olema.

(Tulevikus on plaanis rakendada OpenID-d, täna, paraku, on siin omad kasutajad ja ka kommenteerimine nõuab sisselogimist.)

Sisu lisamine

Kasutajatel, kes on õigus midagi lisada, tekib lisamenüü (see on pisem menüü allservas) lõppu nupp – ‘Lisa...’

Edasised tegevused on sarnased kõigi sisutüüpide puhul (mis need on, võib uurida Õpetuse vastavast artiklist), lihtsalt osadel osad võimalused puuduvad. Siin üldosas on kirjeldatud võimalusi, mis on kõigi sisutüüpide puhul sarnased (et seda ei peaks eraldi kordama), spetsiifilisemaid nüansse on kirjeldatud alamlehekülgedel.

Valid sisutüübi ja jõuad sisu loomise lehele.

Title, kohustuslik väli. Soovitan mitte väga pikka – tekstis võib pikemalt seletada, see aga võiks kattuda menüünimetusega (vt allpool).

Staatus, nendel sisustüüpidel, kus see üldse esineb, on see kohustuslik väli. Selle alusel määratakse, kes tulemust näevad. See võib olla kas 'valmis', 'mustand' või 'arhiiv'. Kui see on 'valmis', näevad seda kõik kasutajad, kui 'mustand', siis ainult toimetajad -- see on mõeldud uue numbri ettevalmistamiseks. 'Arhiivi' näevad kõik sisseloginud kasutajad, see on mõeldud igasuguse sisuliselt vananenud info peitmiseks (hetkel pole arhiivi kasutamise reeglid veel selged, kuid las selline võimalus olla).
Allpool on juttu valikust 'published' -- see ei ole täpselt sama asi, nn 'unpublished' asju näeb ainult sisestaja.

Body, põhiline tekstiala. NB! Tekstiformaadid -- kui pole spetsiaalselt tarvis, kasuta 'filtered HTML'.

Muud väljad

Näiteks 'Article'il on:

Tag, mitte kohustuslik väli. Sinna tuleks kirjutada kokkulepitud märksõnad. (Hetkel kokkulepe puudub...)

Väljaanne, kohustuslik väli. Selle alusel määratakse, millisesse ajakirjanumbrisse tekst kuuluma hakkab.

Alajaotus, kohustuslik väli. Noh arusaadav...

Autor, kohustuslik väli. Autoreid pannakse üles 'taxonomy termi' kaudu (vt järgmine peatükk) ja seal on oluline tekst: "Kontrolli, kas autor ikka on enne sisestatud! Ilma vähemalt 1 autorita ei saa (required field). Kui väga häda, saad ajutiselt salvestada autorile 'teadmata' -- peamiselt selleks see seal ongi..."

Žanr, kohustuslik väli. Kui ikka ei oska, siis pane 'üld'...

Attach on failide lisamiseks node’ile (kui on lubatud). Lisada võid mida tahes ja palju tahes. (Tegelikult on lubatud järgmised failitüübid: txt, pdf, rtf, lit, epub, opf, odt, ods, doc, xml, htm, html, mp4, m4v, mov, flv, f4v, ogg, ogv, wmv, vp6, vp5, mpg, avi, mpeg, mp3, webm, wma. Ka neid saab admin vajadusel lisada.)

Browse avab faili valimise akna sinu arvutis, Upload laeb üles ja järgmiseks võid, kui tahad, lisada kirjelduse. Kui midagi valesti läks, on suur nupp Remove ja kohe seal all on Add a new file  järmise lisamiseks.

Inline image erineb eelmisest selle poolest, et kui Attachi puhul tuleb lisatud failide nimekiri ilusti põhiteksti alla, siis inline image’eid otseselt näha ei ole. Nende kasutamiseks tuleb valida Body, ehk põhiteksti aknas Add media ja sealt Library’st valida vastav fail ning paigutada sobivas mõõdus ja sobivate seadetega (asukoht, eraldusriba, etc) teksti. Juhin tähelepanu, et kasutada saab selle nupu kaudu kõiki saidis olevaid pilte ja tegelikult muidki faile, kuigi nende näitamine otse teksti ületab antud õpetuse piirid.
Tasub tähele panna, et tegelikult saab pilte sisestada ka otse teksti, kuid on teatud kohti, kus inline image'si näidatakse, otse teksti sisestatuid mitte.

Edasi on standardne plokk (selles mõttes, et see on alati kõigil sisutüüpidel ühesugune):

Menu settings, lubab lisada menüülingi. (Node’il ei pruugi oma menüülinki olla, näiteks võib eksisteerida node, millele viidatakse ainult kusagilt mujalt. Ja võib esineda mustandeid, mis on ainult (vastavate õigustega kasutajale) leitav Findcontent funktsiooni (nupu) kaudu.) Tehes linnukese Provide menu link pakub ta vaikimisi välja Title. Muuda seda, kui vaja. Parent item lubab (lubatud piirides, jälle, eks ole) valida, millise menüü alla selle node’i menüülink tekib. Weight on järjekorra määramiseks (muidu on tähestiku järjekorras), miiusega on kõrgemal.

Book outline lubab lehe liita mõne olemasoleva Bookiga või luua uue. Sellest funktsionaalsusest kunagi hiljem.

Revision information teeb node’ist uue koopia, jättes vana muutmata.

URL path settings lubab node’ile määrata lihtsa URL-i tavalise masinapärase asemel (näiteks antud node’il on see .../node/xx). Just siia on kirjutatud näiteks ‘avaleht’, ‘visioon’, ja ‘qpetus’. Üldine palve – kirjutage sinna midagi! Ma ei ole automaatikat peale pannud, see on inimesel 1 liigutus, aga pärast on parem lugeda ja otsingumootorist kah vaadata. Mitte väga pikalt, väikesed tähed, täpitähti mitte kasutada ja tühikute asemel allkriipsud.

Comment settings, kas kommenteerimine on lubatud.

Authoring information kes ja millal lehe tegi.

Publishing options, on veel 1 koht, kust määrata, kas leht on avalikkusele nähtav või mitte. St on võimalik node valmis teha ja hoida lõpliku ülevatuseni hoida nähtamatuna (unpublished). Tasub kasutada enda jaoks, ühistööks oli Staatus. Promoted to front page tähendab, kas see ilmub tollel ‘Hiljuti lisatud’ lehel ja Sticky at top of list lubab seda tolle nimekirja algusesse naelutada.

Ja ongi kõik  - Save. Kui tahad enne avaldamist üle vaadata, siis Preview.

Registreerunud kasutaja

Kasutajatel, kes on õigus midagi lisada, tekib lisamenüü lõppu nupp – ‘Lisa...’

(Lisamenüü on hetkel lehe allservas footeri kohal; vahepeal oli see peamenüü all;
teema, kuhu see menüü lõpuks jääb, on hetkel kaklusteks avatud...)

Edasised tegevused on sarnased kõigi sisutüüpide puhul (mis need on, võib uurida Õpetuse vastavast artiklist), lihtsalt osadel osad võimalused puuduvad. Registreeritud kasutaja saab (peale kommenteerimise muidugi, mis on iga vastava lehe all) luua foorumiteemasid ja laborijutte.

NB! Registreerunud kasutaja, kes tahab ka laborijutte nö oma nime all kirjutada, peab sellest kirjutama ajakirja toimetusele. Siis lisatakse ta nimi autorite nimekirja – muidi piiranguid ei ole, lihtsalt toimetus ei julge kõiki autorite nimekirja kallale lasta...

Valid sisutüübi ja jõuad sisu loomise lehele

Kui sa lood 'forum topic'ut, siis seda saad teha ka foorumite endi alt (add new forum topic - ja jõuad samasse kohta)

Subject - millest kirjutad, Forums - millise foorumi alla läheb, ja Body, ehk sisu. Muud tarkust siin polegi. (Text format: võib õpetuse vastavast osast üle lugeda; kui vaja ei ole, ära puutu.)

Kui sa lood Laborijuttu

Title, kohustuslik väli. Pealkiri, eks ole. Näidake üles fantaasiat. Aga mitte liigselt – tehniline piiirang on küll 256 sümbolit, kuid... ;-)

Autor, kohustuslik väli. Autoreid pannakse üles teistkaudu ja see on toimetajate pärusmaa. Kui väga häda, saad ajutiselt salvestada 'autor 'teadmata' – peamiselt selleks see seal ongi...

Žanr, kohustuslik väli. Kui ikka tõesti ei oska, siis pane 'üld'...

Tags, mittekohustuslik väli. Tagide kasutamine tuleb veel eraldi kokku leppida, aga neid saab ka hiljem lisada.

Body, põhiline tekstiala. Tekstis on lubatud kasutada <p> <br> <h1> <h2> <h3> <h4> <a> <b> <i> <u> <hr> <em> <strong> <cite> <blockquote> <code> <ul> <ol> <li> <dl> <dt> <dd> (neid ei pea ise kirjutama, saad menüüst valida; kui vajutad 'Disable rich text', saad sisestada mida tahes, aga muud märgid kustutatakse). Soovitame vältida tekstis H1 ja H2 taseme pealkirju --jäävad inetud. Kasutage peamisetl H3 ja H4 (H5 ja H6 on defineeritud natuke erivajadustest lähtudes; põhimõtteliselt pole keelatud kasutada neist ühtki, eks ole, lihtsalt tulemus võib olla kummaline...)

Tekstile on võimalik lisada ka pilte, selleks on menüül nupp (vaata nö pildil olevat pilti).

Sinna nupule vajutamise peale tuleb lahti nn media browser ja saad kas oma arvutist pildi üles laadida või kasutada juba serveris olevaid pilte. (Upload on arusaadavalt failide üleslaadimiseks oma arvutist, Library näitab faile serveris.) Faili mõõduks on vaikimis 'large', soovitan selle jätta, kui ei ole vajadust väiksemaks teha. 'Description' tuleb vaikimisi failinimi, selle asemel võib (aga ei pea) midagi mõistlikumat kirjutada. Edasi tuleb sisestatud pilt panna õigesse kohta. Topeltklõps pildil (mõnikord on mõni brauser tahtnud paremat klõpsu ja siis escape ja siis jääb alles väiksem aken, kust tuleks valida edit image) ja peaks avanema selline aken -->
Soovitan määrata Hspace 20 ja Vspace 10, aga see on maitse asi. 'alignment' left või right (kuhu tahad). Vajadusel saab pildile lisada lingi; kui link viib saidilt välja, oleks viisakas lisada, 'open in new window'.

Ja ongi kõik – Save.

Article - uue numbri ettevalmistus

(Õigused hetkel lahtised, kuid põhimõtteliselt on see valik neil toimetajatel, kes tegelevad uue numbri ettevalmistamisega.)

Abimenüü -> Lisa...

Valid sisutüübi -> Article, esilehe jaoks on eraldi sisutüüp Esileht


Paar sõna selgituseks: põhimõtteliselt on võimalik saidil sorteerimisi teha taxonomy järgi. Erinevate sisutüüpidega on kummatigi lihtsam peale panna piiranguid. Võib öelda nii, et ma tegin eraldi sisutüübid Article ja Esileht ainult sellepärast, et mulle tundus, et autori väli võiks kohustuslik olla, samas kui Esilehel see ilmselt puudub. Selgitan niimoodi -- kui ma kusagil sorteerin, võin ma seda sama hästi teha sisutüübi (esileht, article), kui ka alajaotuse järgi (article + alajaotus[=esileht] annaks näiteks sama tulemuse).

Igatahes mulle tundus, et esileht on olemuselt niipalju erinev, et selle võiks eraldi tõsta. Teisalt ei hakanud ma tegema eraldi sisutüüpe tõlgete jaoks (seal on ju vaja ära märkida tõlkija) ja artiklite jaoks (erinevalt lugudest puudub artiklis žanr ja enamasti ka tõlkija). Siis võiks uudiskirjandusele lisada kohustusliku välja väljaande kohta ja kordustrükile originaali kohta... Seda kõike on võimalik tulevikus teha, praegu aga lähtun sellest, et lepime kokku, kuidas uut numbrit üles pannakse, selle asemel, et mingit väga jäika süsteemi nikerdada ja iseendale probleeme tekitada.


Title -> loo pealkiri

Status -> uue numbri materjalidel on see 'mustand' - seda näevad ainult toimetajad.

Body -> tekst ise. Praegu olen käsitsi kirjutanud teksti algusesse autori nime bold+italicuga. Minu arvates pole seda vaja, aga keegi arvas, et võiks... las olla.

Autor -> autori nimi. Hakkad kirjutama, pakub välja... eeldusel, et autor on juba sisestatud :-( Põhimõtteliselt on placeholderiks 'autor teadmata', kuid autor tuleks enne sisestada Taxonomy lehelt (vt Autori sisestamine). Vähemalt 1 autor on kohustuslik.

Tõlkija -> ei ole kohustuslik. Autorid ja tõlkijad on ühes andmebaasis, kui vaja, võib tulevikus mingid märgendid juurde teha, praegu ei näe vajadust neid eristada.

Väljaanne -> millisesse ajakirjanumbrisse lugu kuuluma hakkab. Arcicle (ja Esileht) kuuluvad alati mingisse numbrisse.

NB! Sellepärast peaks uue ajakirjanumbri sisestamine põhimõtteliselt algama Esilehest ja veel varem tuleks teha vastav Taxonomy term.

(Aga neid viimaseid võin ma ju alati varuga teha...)

Žanr & kõik edasine -> on arusaadav.

Menu -> 'provide menu link', sealt pakub ta menu title'iks välja loo title'i, (seda võib vajadusel muuta; description võib olla ja võib puududa). Vaikimisi on parent 'Arhiiv' ja selleks, et arhiiv korralikult töötaks, tulebki artikkel panna õige väljaande alla. Mis muide tähendab, et just selleks tulebki esimeseks luua numbri esileht.

Ehk siis kõigepealt tuleb luua esileht (seda teeb admin ja neid tehakse alati varuga. Ajutiselt on võimalik kasutada 'Proovinumbri esilehte' menüüs õige väljaande alla. Paika võiks panna ka järjekorra menüüs (kaalu - wight), kuid seda saab sealt teha vaid katse-eksitusmeetodil ja see ei ole väga oluline, sest sellised detailid käib administraator niikuinii enne numbri avaldamist üle.)

Veel paar detaili:

URL path settings -> sinna võiks midagi mõistupärast kirjutada. See ei ole otseselt vajalik, kuid ilusam, kui 'node/42' ja 'term/42' asemel on inimloetavad nimed, näiteks 'uue_numbri_ettevalmistus' (väikesed tähed, sõnade vahel allkriipsud, tühikuid ei ole).

Kuna me leppisime kokku, et kõike peale kordustrükkide saab siinsamas baasis arvustada, siis palun vaadake, et kordustükkidel oleks Comments -> 'hidden'. Vaikimisi on kõigil 'open'.

Autori lisamine

Structure -> Taxonomy (kes seda näevad)

või

Ülemiselt lisamenüült Taxonomy (veelkord -- kellel on õigused seda üldse näha...)

Autor -> ja korra võiks pilgu peale visata, kas autorit ikka ei ole -> list terms

Võib ka otse -> add terms

Kui võtsid list terms, siis selle ülaservas on link add terms, ja jõuad samasse kohta:

Siin on URL-i lisamine kõige üleval. See ei ole kohustuslik, kuid sinna võiks kirjutada 'autorieesnmi_autoriperekonnanimi' (väikesed tähed, allkriips, tühikuid ei ole)

Autor -> sisesta nimi. Juhis on seal ka kirjas: "Inimese nimi. 'Title' ehk sisuliselt sugu on ehk teinekord statistikas tarvis, näha pole seda otseselt kusagil. Kõik tiitlid ja muu, mis nime juurde kuulub, käib 'Middle name' alla. Sorteerimine käib 'Family name'i järgi." Tasub tähele panna, et Taxonomy 'list terms'is on need eesnime järgi tähestiku järjekorras, kuid selleks see nimi mitmeosaline ongi, et nimesid saaks eraldi käsitleda, eks ole.

Sünniaeg -> kui autoril surmaaega ei ole, siis Show End Date linnuke maha. Date -> kui autori sünnipäeva ei sisesta, siis kustutada.

Autori pilt, Linke & Description -> intuitiivselt selge...

Save

Uudise ülespanek

Abimenüü -> Lisa...

Valid sisutüübi -> Uudis


Title -> pealkiri. See võiks olla lühike, kuid ammendav. (Tehniline piirang on muidugi 255 märki, eks ole... Title tekib pärast õige mitmesse kohta ja seda saab neis kohtades muidugi ka üle kirjutada, aga milleks?)

Status -> valmis (st. sa ju tahad, et uudis avaldatakse?)

Body -> Uudise sisu. Mahupiirangut ei ole. Puhas kokkuleppe küsimus, et alguses võiks olla olulisem boldiga välja toodud, kuid see on maitse asi. Soovitav oleks siiski mitte kasutada H1 ja H2 suuruses pealkirju.

Pane tähele, et teksti tüüp on vaikimisi "Filtered HTML".

Kohe seal all on kast: Inline image -> Valid pildi, mis ilmub uudisega koos - Select media. Avaneb kast, kus on 2 valikut - Upload ja Library. Upload on arusaadavalt failide üleslaadimiseks oma arvutist, Library näitab faile, mis süsteemis juba olemas. Kui sul on vaja fail üles laadida, siis tee seda, kui pole, lihtsalt vali fail Libraryst.

Inline image'it ei ole siin otseselt näha, järgmiseks tuleb see fail panna teksti sisse. Selleks tuleb vajutada editori menüül seda nuppu, mis on nö pildil oleval pildil. Avaneb eelmisega sarnane aken, siin aga tuleks nüüd üleslaetud fail Libraryst üles otsida ja lehele sisestada. Faili mõõduks on large, las see jääb, ja Description on vaikimisi failinimi, selle asemel võib midagi mõistlikumat kirjutada. Edasi tuleb sisestatud pilt panna õigesse kohta. Topeltklõps pildil (mõnikord on mõni brauser tahtnud paremat klõpsu ja siis escape ja siis jääb alles väiksem aken, kust tuleks valida edit image) ja peaks avanema selline aken -->


Uudise puhul tuleks marginid määrata 20 ja 10 ja alignment left (võib ka right, kui väga tahad, aga ehk paneks selle uudistel vasakule?) Pane tähele, et siit saab veel pildi mõõte täpsemalt sättida (originaal ei muutu). Ja vajadusel saab pildile lisada lingi; kui link viib saidilt välja, oleks viisakas lisada, 'open in new window'.

Miks seda niimoodi teha tuleb? Tegelikult võib ka vastupidi, faili üleslaadimine on sarnane protseduur. Lugu on selles, kuidas Drupal meediat käsitleb -- meediale viidatakse kas tekstis või nö fieldina, väljana. Sellele fieldile saab edaspidi ka viidata, samas kui teksti sees olevale failile ei saa (või ütleme, et see on keerukam). Teksti sees võib pilte olla lõpmata palju, uudistevoog (st see lisavidin, millle abil uudiseid mingis teises vaates, näiteks esilehel näidatakse) aga vajab üht kindlat viidet ja valib pildiks selle, mille nimi on sisestatud väljal (field) "Inline image". Ütleme, et ma oleksin võinud kirjutada nn rule'i, mis võtab esimese pildi uudisest, aga ehk on lihtsamgi, kui sisetaja teab, milles asi, ja määrab selle käsitsi...

Rohkem midagi sisestada ei ole vaja, võib vajutada Save nuppu kõige all.

Jumala hääl

Selline väli on sisutüübil Laborijutt ja seda saavad muuta ainult toimetuse liikmed. (Kui minna lugu muutma ('Edit'), siis teistel sellist välja lihtsalt ei ole.)

Selleks, et väli toimiks nii, nagu ette nähtud, st see oleks alguses suletud (kiri ja joon), tuleb jälgida, et teksti formaat oleks 'filtered HTML' (ainult sellele on vastav funktsionaalsus lisatud) ja tekst tuleb paigutada järgmiste tagide vahele: [collapsed] ja [/collapse]. Need tuleb sinna teksti algusesse ja lõppu ise kirjutada, kõik muu teeb masin.

(Muide, esimsele korral, kui ma seda kirjutasin, tuli keset teksti joon kirjaga "Jumala hääl" ja selle vajutades tuli välja sõna "ja" -- asi töötab :-P )

Veelkord: lähed muutma Laborijuttu, otsid sealt välja pealkirjaga 'Jumala hääl' ja kirjutad teksti kujul: [collapsed]See, mida ma öelda tahan.[/collapse]

 

Drupalist üldiselt

Drupal on üks nn suurtest veebimootoritest. Drupalis on tehtud näiteks:
http://www.whitehouse.gov/
http://www.economist.com/
http://www.bmj.com/
http://icitizenforum.com/
http://www.911memorial.org/

Drupalit on võimeline üles panema praktiliselt iga korralik veebidega tegeleja. Drupal vajab natuke kettaruumi, Apache'i ja andmebaasi. Kõik need tegevused on Drupali kodulehel piisavalt ammendavalt kirjeldatud.

Miks ma ise eelistan veebilehtede tegemiseks Drupalit?

  1. Sellel on arvestatav community taga. Drupalil on ligi 17000 lisamoodulit, ligi 1500 erinevat kujundust ja ca 19000 registreerunud arendajat. Rõhutaksin, et need 17000 moodlit ei ole mingid totrad mänguasjad, mis võimaldavad näiteks suvalist koerapilti näidata või Amazonist toodet otsida.
  2. Drupal võimaldab suhteliselt väikese vaevaga hallata päris mahukaid ja keerukaid lehti, kui kord stardist minema saab. Blogi näiteks on üks Drupali paljudest võimalustest. Palju olulisem on näiteks kasutajate haldus (erinevad õigustasemed), taxonomy ehk kõikvõimalike märksõnade haldus, mille alusel saab sisu indekseerida ja erineval viisil näidata, views, mis võimaldab genereerida erinevaid vaateid erinevate sündmuste, märksõnade jmt alusel, etc etc.
  3. Ma praktiliselt EI KIRJUTA koodi. st. ma ei roni isegi HTML-i sisse. Sealjuures on mu tegevus korratav, st on just vastupidi blogspotiga -- kui mina midagi teen, jääb sellest jälg maha ja seda saab kes tahes korralik veebitreial taastada või edasi arendada, ma ei kirjuta kuhugi tundmatusse moodulisse unikaalset dokumenteerimata HTML-i, (nagu näiteks blogspotis juba esimese asjana teha tuleb).
  4. Ja ma käin selles kõigest üle ;-)

Drupali põhikontseptsioonid

Drupali põhiühik on nn node, mis kõige lihtsamalt öeldes on terviklik, võrgus näitamiseks valmis lehekülg. Node'il on oma URL (see võib olla süsteemipärane, näiteks antud lehel 'node/17', kuid sellele võib anda ka viisakama nime, nagu on siin saidil 'avaleht', 'visioon', 'qpetus' etc. Node'id võivad olla erinevat (sisu)tüüpi ja need võivad üksteisest väga erineda. Kuigi tavaliselt on kõigil node'idel tiitel ja sisu, ei ole see kohustuslik; node peab vaid midagi näitama, kuid võib teoreetiliselt olla ka tühi. Node'i tüübid (Content types) defineeritakse vastavalt vajadusele. Reeglina on neil tiitel ja nn body, ehk peamine sisuala; nagu antud juhul, on see nn pikk tekst, kuid node võib näidata ka pilti või olla lihtsalt failikonteiner.

Erinevad sisutüübid (Content types) luuakse nn väljade (fields) lisamisega. Uuel, "tühjal" Drupali installatsioonil on kaasas põhilised sisutüübid 'Article' ja 'Basic page'. Viimane koosnebki sisuliselt pealkirjast ja sisust ja esimesel on lisaks vaikimisi sisse lülitatud autori info ja kommenteerimise võimalus. Olen neile mõlemale lisanud välja 'Staatus', mille alusel määratakse, kes lehekülge üldse näevad. Omad sisutüübid võivad lisada ka Drupalile lisatavad moodulid, näiteks Forum ja Blog.

Drupali funktsionaalne pool koosneb moodulitest (modules). Moodulid jagunevad kaheks - nn Core modules (tuummoodulid) ja lisamoodulid. Tuummoodulid tulevad põhiinstallatsiooniga kaasa kuid ka nendest pole vaikimisi sisse lülitatud rohkem kui hädapärast vaja. Lisamoodulid tuleb enne aktiveerimist installida. Iga moodul teeb mingit konkreetsest asja, näiteks lisaks mainitud foorumite ja blogiga mässamise moodulitele on eraldi moodulid sisu indekseerimiseks, erinevate lehekügede automaatseks koostamiseks etteantud parameetrite järgi, meedia korrastamiseks ja näitamiseks ning lisaks sellistele suurtele ja tõsistele ka, ütleme, facebookiga ühendamise vidin.

Drupali väljanägemist määravad nn teemad (themes). Antud saidi teema on (natuke kohandatud) Zeropoint. Teema määrab üldise balansi ja tagab, et kõik, mida saidil näidatakse, ka ühtmoodi kena välja näeks.

Kpkkuvõtlikult võibki öelda, et Drupali süsteemis näitab moodulite funktsionaalsus node'ide sisu läbi teemade raami ja kujunduse. Ehk teisiti öeldes on Drupalis 1) erinevat tüüpi node'idesse jagatud sisu, 2) struktuur, milles see kõik asub (blokid, menüüd, taxonomy, tags etc), 3) teemade juhitud väljanägemine, 4) kasutajate haldus, 5) moodulite tagatav funktsionaalsus ja 6) üldjuhtimine (kõikvõimalikud seaded, raportid, keele- ja abifailid etc etc).

Drupali eelised tulevad välja niipea, kui sait hakkab natukegi suuremaks minema ja sellele tekib taha arvestatav hulk kasutajaid. Drupal on tunduvalt jäigem süsteem kui Joomla või Worldpress, kuid selle sisemine korrastatus ja reeglistik võimaldab sel taluda üsna suurt koormust.

Hiire saidi ülesehitus

Disain

Drupali teema Zeropoint lubab teha kuni 3 veergu, lisaks on võimalik defineerida kuni 17 erinevat regiooni. (Siia alla ei käi menüüd, mis jagavad sidebar lefti (vasakut külgriba), st ühes regioonis võib asju olla lõputult.)

0-pointil on kaasas 7 värviskeemi. Sisuliselt on kasutusel põhjalikult muudetud Sky. (Pole defineeritud uut värviskeemi, mis on ka võimalik, vaid ylekirjutused on failis _custom/custom.css, mis just selleks teemale lisatud). 0-point on laiupidi dünaamiline ja sel on vahelduv headeripilt. See on lihtne, selge ja hea loetavusega -- sobib sellisena kirjutatud sisule orienteeritud saidile, nagu meie oma.

Keelest

Saidi keeleks on defineeritud Estonian, kuid keelemoodul on laadimata jäetud. Drupalil on see täiesti olemas, aga kui ma seda katsetasin, sain ainult naerda ja nutta. Tööd teha ei saanud, sest ma ei leidnud enam midagi üles... :-[ Drupalis saab kasutada sisemist suhteliselt mugavat interfeissi hädavajalike asjade tõlkimiseks. Pooldan lähenemist, et tõlgitud on ainult need otse kasutajale suunatud tekstid, millel on olemas mitte kõrvu kraapiv eestikeelne vaste. Juba sisseloginud kasutajat tahaksin lugeda inimeseks (... kes mõistab ingliskeelseid juhiseid).

Teemast veel -- algselt oli kaasas veetilk, selle asemele läks hiir. Nii et kui kusagilt veel veetilk vastu vaatab... Roteeruvaid headeripilte annab alati juurde teha (on idee, mida eraldi arutame).

Headeri all on Main menu, sinna on välja toodud kõige olulisem. Selle all on väiksem abimenüü, kus on ka käesolev Qpetus ja sinna tekib ka sisseloginud kasutajatele sisu lisamise link. (Praegu) olen pannud ka foorumi ja blogi juhtimise (viiname pole sisse lülitatud) jmt, hetk aega arutada.

Menüüsid saab teha vastavalt vajadusele, eks ole, kasutaja näeb ainult neid, mida tal on õigus kasutada, ja menüüd võivad tekkida ja kaduda vastavalt mõnedele teistele defineeritud tingimustele.

Left sidebar'il ehk vasakul külgribal on aktiivse numbri sisu. See on tegelikult view'ga tehtud pseudomenüü, mis muutub vastavalt valitud numbrile (view defineerimine on iseküsimus).

Kasutajaõigused ja taxonomy

Drupalil on alati olemas anonymus user (edaspidi AU) ja authenticated user (registreeritud kasutaja, edaspidi RU). Neid rolle kustutada ei saa, neile saab ainult õigusi määrata. On olemas ka administrator, (kuid sellega on seotud 1 nüanss, mis tavakasutat küll tavaliselt ei puuduta – adminni õigusi saab piirata ja jäigalt on koodi sisse kirjutatud süsteemne kasutaja, user 1, kes on see "päris" admin).

Kasutajarolle saab muidugi lõpmatuseni juurde teha, mina olen praegu teinud toimetaja ja staff. Asuvad need loomulikult RU ja adminni vahel. Väga mitmetel põhjustel (et pikaks ei läheks, puudutan neist vaid mõnda) ei ole hea kasutajaid, kellest me tahame, et nad midagi sisulist teeksid, hoida vaid RU tasemel. Spämmi hulk terves maailmas on viinud selleni, et kui sul ei ole 1 inimest pidevalt masina taga toimuvat jälgimas, ei saa sa lubada anonüümseid kommentaare. Samas teiselt poolt, kui RU on suhteliselt väikeste õigustega, saad sa endale lubada praktiliselt kõigil huvilistel registreeruda.

Veelkord:

  • RU saab kommenteerida, foorumis möllata ja jutulaboris kirjutada;
  • Kõik, kes midagi sisulist lisavad, saavad toimetajaks;
  • Kõik, keda ma isiklikult tunnen ja usaldan, saavad staffi õigused.
  • Viimased erinevad adminnist vaid mõnede potentsiaalselt väga destruktiivsete võimaluste poolest, alates kõige süütumast, saidi maintenance mode’i viimisest ja lõpetades moodulite ja sisu massilise muutmise-kustutamisega.

Kuna kasutajaid saab siin vähe olema, on asi nii seatud, et kasutajad saavad end registreerida, kuid admin peab accounti kinnitama. (On võimalik eraldi defineerida kinnitaja rolli, kuid kuni koormus on olematu...)

Taxonomy / Fields

Taxonomy on võimalus teha igasuguseid sõnastikke-nimekirju ja nende alusel käivitada kõikvõimalikke tegevusi. Kasutajaid antud saidis puudutab kõige otsesemalt näiteks taxonomy vocabulary 'Status'. (Sellest on ka mujal juttu.)

Taxonomy juhib ka foorumite tööd (sellest vastavas jaotuses pikemalt) ja selle alla kuulub ka nn Tags, ehk märksõnad, mille alusel saab hiljem dokumente otsida, sorteerida ja näidata. Nn taagimine on suhteliselt vaba võimalus ja selle täpsem kasutamine on tulevikus kokkuleppe küsimus.

Sisutüübid

Kasutajatel, kel on õigus saidile midagi lisada, ilmub Peamenüsse valik ‘Lisa...’ Selle alt ilmub leht, kus on loetletud kõik sisutüüb, mida sellel kasutajal luua lubatakse.

Antud hetkel on nimekiri midagi sellist: Article, Autor, Basic page, Blog entry, Book page, Esileht, Forum topic, With Bells & Whistles. Blog entry ja Forum topic on intuitiivselt arusaadavad – need käivad kokku vastava funktsionaalsusega.

Üldised juhised sisutüübi valikul

Kogu kirjandus, sh arvamused, toimetajaveerg jmt on Article

See on kõige universaalsem, samas kindlate piirangutega sisutüüp. Lubab lisada lehele linke, pilte ja faile, vaikimisi on lisatud autor (siin tähenduses user) ja lubatud kommenteerimine, nõutud on Alajaotus, Status, Žanr, Väljaanne ja Autor (siin sisu tegelik autor). Enamik lisaväljadest on peidetud, sellel sisutyybil aga avaneb ylal eraldi kast vajaliku infoga.

Kommenteerimine tuleb ise käsitsi välja lylitada neil, milles me lepime kokku, et kommentaare ei tule (eraldi teema!)

Sisutüüp Esileht on tehtud ainult ajakirjanumbri esileheks

See erineb eelmisest selle poolest, et sel pole Autorit ja Žanri ning Alajaotus peaks olema ainult Esileht (see ei ole kinni keeratud, lõpuks e pane sisu üles kahjuritest idioodid...)

NB! Numbrid moodutatakse ja vasakule tekkivat (pseudo)menüüd 'mingi kuu ja aasta' juhitakse taxonomy 'Väljaanne' (ja sorteeritakse 'Alajaotuse') järgi. See menüü tekib ainult neil kahel sisutüübil ja sisuliselt käib uue numbri ülespanek niiviisi, et Configurationist vahetatakse ära vaikimisi esilehe url.

Kui kirjutad lehte, millest peaks saama suhteliselt püsiv lihtne tekstiline infotükk, vali Basic page.

Erinevalt eelmistest ei käi sellega kaasas autori nime ja kommenteerimisvõimalust. Samuti ei saa sellele midagi lisada. (Igaks juhuks – alati saab lehele, teksti sisse lisada linke millele iganes, ka siinsamas saidis teisiti (teiste sisutüüpide abil) üles seatud teksti-muusika-video-misiganes failidele).

Basic page + Attach + Inline image on eelmise laiendatud versioon

Nagu öeldud, on lisatud failide ja teksti sisse tulevate piltide lisamise võimalus. (Hetkel seda pole, aga teen!)

Book page on midagi Article ja Basicu vahepealset, juba kaasas seoses nn raamatusse lisamise võimalusega.

Booki võimalused kirjutan kunagi hiljem põhjalikumalt lahti, praegu mainin, et näiteks see Õpetus on ‘book’ ja see võimaldab sellist seotust ja lehelt lehele liikumist, nagu lehe allserva linkidel näha.

With Bells & Whistles

On tehtud prooviks... Kustutada jõuab alati... ;-)

Uudised, Labor/Liivakast etc etc

Tegemata...


Sisutüüpe saab defineerida vastavalt vajadusele. Näiteks eraldi sisutüübid piltide, audio- ja videofailide jaoks. Hetkel pole see väga oluline – kõike saab saidile niikuinii lisada, piltide näitamine ja audio mängimine toimib, video annab veel mingeid veidraid veateateid.

Sisutüüpide kõige suurem mõte on selles, et tagada saidile paindlikkus, samal ajal kui kogu kujundus oleks ühtlane - sisutüüp defineerib lehe üldise väljanägemise, mida saab vajadusel muuta (ja see muutub siis loomulikult kõigil seda tüüpi lehtedel).

Tekstitüübid ja 'paste from word'

Teksti lisamisel tekib (enamasti) tekstisisestuskasti alla valik Text format. Sellest on vaja teada järgmist:

Full HTML lubab sisestada mistahes html märke. Use with caution! Ehk kasuta ettevaatlikult.

Kui pole erilist vajadust rahulikult läbustada, soovitan kasutada Filtered HTML. See korjab tekstist ära kogu html-i, välja arvatud <p> <br> <h1> <h2> <h3> <h4> <a> <b> <i> <u> <hr> <em> <strong> <cite> <blockquote> <code> <ul> <ol> <li> <dl> <dt> <dd>. (Admin saab seda nimekirja muuta.)

Plain text ei vaja selgitust.

Nimekirjas on veel Limited, mis sarnaneb Filtered HTML-iga, ent sellele on külge pandud teine editor ja seatud nii, et kommentaare saab ainult sellega teha. (St. miks see täpselt nii on tehtud, läheks pikaks seletada; mõte on selles, et teatud põhjustel oli teist editori kommentaride jaoks parem kasutada ja seal on see põhiline ära peidetud, st on näha vaid Limited võimalus, kuid kõijal mujal seda ära keelata... pole ma veel jõudnud. Veelkord, ega keegi ei keela kasutada Limited-võimalust tavalise teksti puhul, tulemust see ei muuda, kuid pole mõtet.)

 

Teksti tegemisel on menüüribal nupp 'paste from word'.

Soovitan ALATI, kui lõpptulemuse formaadiks on Full HTML, kasutada teksti kopeerimisel MS Wordist või mistahes muust välisest allikast seda funktsiooni!

Tegemist on sisuliselt eelmises lõigus mainitule sarnase filtriga, mis kraabib kõik tekstitöötlusprogrammide lisatud saasta maha. See ei ole oluline, kui kasutad Filtered HTML-i või Plain text-i, sest need tagid niikuinii keelatakse, kuid see on lihtsalt uskumatu, millist sodi teinekord kaasa tuleb...

Tegemata tööd

  1. printerfriendly+pdf+epub etc genereerimine suuremas osas töötab. Proovisin ka epubi, aga see on alfa ja mina seda stabiilselt tööle ei saanud.
  2. Search kasti asukoht -- proovisin seda nihutada, saab absolute asukohaga (header on relative, selle järgi saab panna), aga, see on eri brauserites eri koha peal... Praegu on lihtsalt float right.
  3. Peaks tekitama live-feedid uudiste ja ubaasi kirjetest -- uurin, kuidas see on võimalik.
  4. Et lugude taha tekiks number, palju sel kommentaare on -- uurin, kuidas seda teha.
  5.  

 

Üks tõsine tehniline probleem, millega olen palju aega raisanud -- taxonomy terminitega seotud väljad ei ole näha, kui kasutajal ei ole taxonomy administreerimise õigust. Ühelt poolt oleks see nagu Drupali core'i bug, aga kuna see maailmas eriti ei avaldu, on see tõenäoliselt mingi minu hosti serveri eripära. (Add: arvamus, et see on PHP versioonist tulenev -- asi pidavat töötama 5.3 ja varasematega, aga ma pole saanud katsetada)

Vahepeal sain isegi tööle workaroundi -- installisin drupal 7.15 versiooni ja uppgrade'isin selle d7.16-ks, siis toimis... kuni ühel päeval olin alguses tagasi; ja backupilt taastamine ei aita, nii et asi on kuidagi kavalam.

Mida see praktikas tähendab? Kui asi töötaks normaalselt, siis saaksid tavakasutajad kasutada taxonomy terme ilma riskita neid rikkuda, st nad näevad vastavaid valikud ja toimetaja (vastavate õigustega) paneb need paika. Näiteks kui autorid on kirjeldatud taxonomys ja kasutaja, kel on õigus luua teatud tüüpi sisu, kus tuleb ära märkida autor, lihtsalt ei näe seda välja. Ta näeb seda siis, kui talle anda taxonomy administreerimise õigus. Nö normaalne tavakasutaja ei saa vahest eriti aru, nii et see polegi väga suur risk (ta ei pääse taxonomyt administreerima). Kui aga kasutaja on natuke suuremate õigustega, näiteks toimetajad, kellel on õigus ka autoreid sisestada, siis juhtub see, et kogu taxonomy on talle tegelikult muutmiseks lahti... See ei takista tglt laiviminekut, sest toimetajaid ei saa lõpuks palju olema ja ehk piisab, kui lugeda neile sõnad peale, et ärge torkige seda, mida pole vaja...

Otsin lahendust muidugi edasi, aga see ei saa kerge olema, sest nii spetsiifilised asjad on tavaliselt sügaval koodis ja seda koodi on palju...