Drupali teema Zeropoint lubab teha kuni 3 veergu, lisaks on võimalik defineerida kuni 17 erinevat regiooni. (Siia alla ei käi menüüd, mis jagavad sidebar lefti (vasakut külgriba), st ühes regioonis võib asju olla lõputult.)

0-pointil on kaasas 7 värviskeemi. Sisuliselt on kasutusel põhjalikult muudetud Sky. (Pole defineeritud uut värviskeemi, mis on ka võimalik, vaid ylekirjutused on failis _custom/custom.css, mis just selleks teemale lisatud). 0-point on laiupidi dünaamiline ja sel on vahelduv headeripilt. See on lihtne, selge ja hea loetavusega -- sobib sellisena kirjutatud sisule orienteeritud saidile, nagu meie oma.

Keelest

Saidi keeleks on defineeritud Estonian, kuid keelemoodul on laadimata jäetud. Drupalil on see täiesti olemas, aga kui ma seda katsetasin, sain ainult naerda ja nutta. Tööd teha ei saanud, sest ma ei leidnud enam midagi üles... :-[ Drupalis saab kasutada sisemist suhteliselt mugavat interfeissi hädavajalike asjade tõlkimiseks. Pooldan lähenemist, et tõlgitud on ainult need otse kasutajale suunatud tekstid, millel on olemas mitte kõrvu kraapiv eestikeelne vaste. Juba sisseloginud kasutajat tahaksin lugeda inimeseks (... kes mõistab ingliskeelseid juhiseid).

Teemast veel -- algselt oli kaasas veetilk, selle asemele läks hiir. Nii et kui kusagilt veel veetilk vastu vaatab... Roteeruvaid headeripilte annab alati juurde teha (on idee, mida eraldi arutame).

Headeri all on Main menu, sinna on välja toodud kõige olulisem. Selle all on väiksem abimenüü, kus on ka käesolev Qpetus ja sinna tekib ka sisseloginud kasutajatele sisu lisamise link. (Praegu) olen pannud ka foorumi ja blogi juhtimise (viiname pole sisse lülitatud) jmt, hetk aega arutada.

Menüüsid saab teha vastavalt vajadusele, eks ole, kasutaja näeb ainult neid, mida tal on õigus kasutada, ja menüüd võivad tekkida ja kaduda vastavalt mõnedele teistele defineeritud tingimustele.

Left sidebar'il ehk vasakul külgribal on aktiivse numbri sisu. See on tegelikult view'ga tehtud pseudomenüü, mis muutub vastavalt valitud numbrile (view defineerimine on iseküsimus).

Drupalil on alati olemas anonymus user (edaspidi AU) ja authenticated user (registreeritud kasutaja, edaspidi RU). Neid rolle kustutada ei saa, neile saab ainult õigusi määrata. On olemas ka administrator, (kuid sellega on seotud 1 nüanss, mis tavakasutat küll tavaliselt ei puuduta – adminni õigusi saab piirata ja jäigalt on koodi sisse kirjutatud süsteemne kasutaja, user 1, kes on see "päris" admin).

Kasutajarolle saab muidugi lõpmatuseni juurde teha, mina olen praegu teinud toimetaja ja staff. Asuvad need loomulikult RU ja adminni vahel. Väga mitmetel põhjustel (et pikaks ei läheks, puudutan neist vaid mõnda) ei ole hea kasutajaid, kellest me tahame, et nad midagi sisulist teeksid, hoida vaid RU tasemel. Spämmi hulk terves maailmas on viinud selleni, et kui sul ei ole 1 inimest pidevalt masina taga toimuvat jälgimas, ei saa sa lubada anonüümseid kommentaare. Samas teiselt poolt, kui RU on suhteliselt väikeste õigustega, saad sa endale lubada praktiliselt kõigil huvilistel registreeruda.

Veelkord:

• RU saab kommenteerida, foorumis möllata ja jutulaboris kirjutada;
• Kõik, kes midagi sisulist lisavad, saavad toimetajaks;
• Kõik, keda ma isiklikult tunnen ja usaldan, saavad staffi õigused.
• Viimased erinevad adminnist vaid mõnede potentsiaalselt väga destruktiivsete võimaluste poolest, alates kõige süütumast, saidi maintenance mode’i viimisest ja lõpetades moodulite ja sisu massilise muutmise-kustutamisega.

Kuna kasutajaid saab siin vähe olema, on asi nii seatud, et kasutajad saavad end registreerida, kuid admin peab accounti kinnitama. (On võimalik eraldi defineerida kinnitaja rolli, kuid kuni koormus on olematu...)

Taxonomy / Fields

Taxonomy on võimalus teha igasuguseid sõnastikke-nimekirju ja nende alusel käivitada kõikvõimalikke tegevusi. Kasutajaid antud saidis puudutab kõige otsesemalt näiteks taxonomy vocabulary 'Status'. (Sellest on ka mujal juttu.)

Taxonomy juhib ka foorumite tööd (sellest vastavas jaotuses pikemalt) ja selle alla kuulub ka nn Tags, ehk märksõnad, mille alusel saab hiljem dokumente otsida, sorteerida ja näidata. Nn taagimine on suhteliselt vaba võimalus ja selle täpsem kasutamine on tulevikus kokkuleppe küsimus.

Kasutajatel, kel on õigus saidile midagi lisada, ilmub Peamenüsse valik ‘Lisa...’ Selle alt ilmub leht, kus on loetletud kõik sisutüüb, mida sellel kasutajal luua lubatakse.

Antud hetkel on nimekiri midagi sellist: Article, Autor, Basic page, Blog entry, Book page, Esileht, Forum topic, With Bells & Whistles. Blog entry ja Forum topic on intuitiivselt arusaadavad – need käivad kokku vastava funktsionaalsusega.

Üldised juhised sisutüübi valikul

Kogu kirjandus, sh arvamused, toimetajaveerg jmt on Article

See on kõige universaalsem, samas kindlate piirangutega sisutüüp. Lubab lisada lehele linke, pilte ja faile, vaikimisi on lisatud autor (siin tähenduses user) ja lubatud kommenteerimine, nõutud on Alajaotus, Status, Žanr, Väljaanne ja Autor (siin sisu tegelik autor). Enamik lisaväljadest on peidetud, sellel sisutyybil aga avaneb ylal eraldi kast vajaliku infoga.

Kommenteerimine tuleb ise käsitsi välja lylitada neil, milles me lepime kokku, et kommentaare ei tule (eraldi teema!)

Sisutüüp Esileht on tehtud ainult ajakirjanumbri esileheks

See erineb eelmisest selle poolest, et sel pole Autorit ja Žanri ning Alajaotus peaks olema ainult Esileht (see ei ole kinni keeratud, lõpuks e pane sisu üles kahjuritest idioodid...)

NB! Numbrid moodutatakse ja vasakule tekkivat (pseudo)menüüd 'mingi kuu ja aasta' juhitakse taxonomy 'Väljaanne' (ja sorteeritakse 'Alajaotuse') järgi. See menüü tekib ainult neil kahel sisutüübil ja sisuliselt käib uue numbri ülespanek niiviisi, et Configurationist vahetatakse ära vaikimisi esilehe url.

Kui kirjutad lehte, millest peaks saama suhteliselt püsiv lihtne tekstiline infotükk, vali Basic page.

Erinevalt eelmistest ei käi sellega kaasas autori nime ja kommenteerimisvõimalust. Samuti ei saa sellele midagi lisada. (Igaks juhuks – alati saab lehele, teksti sisse lisada linke millele iganes, ka siinsamas saidis teisiti (teiste sisutüüpide abil) üles seatud teksti-muusika-video-misiganes failidele).

Basic page + Attach + Inline image on eelmise laiendatud versioon

Nagu öeldud, on lisatud failide ja teksti sisse tulevate piltide lisamise võimalus. (Hetkel seda pole, aga teen!)

Book page on midagi Article ja Basicu vahepealset, juba kaasas seoses nn raamatusse lisamise võimalusega.

Booki võimalused kirjutan kunagi hiljem põhjalikumalt lahti, praegu mainin, et näiteks see Õpetus on ‘book’ ja see võimaldab sellist seotust ja lehelt lehele liikumist, nagu lehe allserva linkidel näha.

With Bells & Whistles

On tehtud prooviks... Kustutada jõuab alati... ;-)

Uudised, Labor/Liivakast etc etc

Tegemata...

---

Sisutüüpe saab defineerida vastavalt vajadusele. Näiteks eraldi sisutüübid piltide, audio- ja videofailide jaoks. Hetkel pole see väga oluline – kõike saab saidile niikuinii lisada, piltide näitamine ja audio mängimine toimib, video annab veel mingeid veidraid veateateid.

Sisutüüpide kõige suurem mõte on selles, et tagada saidile paindlikkus, samal ajal kui kogu kujundus oleks ühtlane - sisutüüp defineerib lehe üldise väljanägemise, mida saab vajadusel muuta (ja see muutub siis loomulikult kõigil seda tüüpi lehtedel).

Teksti lisamisel tekib (enamasti) tekstisisestuskasti alla valik Text format. Sellest on vaja teada järgmist:

Full HTML lubab sisestada mistahes html märke. Use with caution! Ehk kasuta ettevaatlikult.

Kui pole erilist vajadust rahulikult läbustada, soovitan kasutada Filtered HTML. See korjab tekstist ära kogu html-i, välja arvatud <p> <br> <h1> <h2> <h3> <h4> <a> <b> <i> <u> <hr> <em> <strong> <cite> <blockquote> <code> <ul> <ol> <li> <dl> <dt> <dd>. (Admin saab seda nimekirja muuta.)

Plain text ei vaja selgitust.

Nimekirjas on veel Limited, mis sarnaneb Filtered HTML-iga, ent sellele on külge pandud teine editor ja seatud nii, et kommentaare saab ainult sellega teha. (St. miks see täpselt nii on tehtud, läheks pikaks seletada; mõte on selles, et teatud põhjustel oli teist editori kommentaride jaoks parem kasutada ja seal on see põhiline ära peidetud, st on näha vaid Limited võimalus, kuid kõijal mujal seda ära keelata... pole ma veel jõudnud. Veelkord, ega keegi ei keela kasutada Limited-võimalust tavalise teksti puhul, tulemust see ei muuda, kuid pole mõtet.)

 

Teksti tegemisel on menüüribal nupp 'paste from word'.

[[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"17","attributes":{"alt":"","class":"media-image","height":"136","style":"margin: 5px; width: 242px; height: 136px; float: left; ","typeof":"foaf:Image","width":"242"}}]]Soovitan ALATI, kui lõpptulemuse formaadiks on Full HTML, kasutada teksti kopeerimisel MS Wordist või mistahes muust välisest allikast seda funktsiooni!

Tegemist on sisuliselt eelmises lõigus mainitule sarnase filtriga, mis kraabib kõik tekstitöötlusprogrammide lisatud saasta maha. See ei ole oluline, kui kasutad Filtered HTML-i või Plain text-i, sest need tagid niikuinii keelatakse, kuid see on lihtsalt uskumatu, millist sodi teinekord kaasa tuleb...