Lühike tutvustus siinilmuvatele Hašeki juttudele

Jaroslav Hašek kirjutas ulmet ja mitteulmet läbisegi ning mitteulmet rohkem. Varases nooruses tal mitteulmelisi lugusid polnud, aga seejärel neid ikka aeg-ajalt tuli, ehkki mingit ulmekirjutamise perioodi ka ei paista, igas eluetapis jääb ulme arvulisse vähemusse. Kui vaadata kirjanduslikku taset, siis minule meeldisid mitteulmelised jutud pisut enam.

Muidugi ei olnud Hašeki peamine eesmärk ulmet kirjutada. Selleks oli hoopis ateistlikku ja kommunistlikku propagandat teha. Sellegipoolest tundusid need minule üsna aktuaalsetena. Hašek teeb poliitilist huumorit ja tänapäeva Eestis teeb poliitilist huumorit näiteks Rohke Debelakk. Mõnikord ma üllatusin, kui sarnaselt nad mõtlevad.

Ulmelugudes on seda sarnasust vähem, sest religiooni üle tehakse tänapäeva Eestis vähe nalja. Mis sa surnust ikka peksad. Hašeki ulmelugude tegevus toimub peamiselt hauataguses maailmas ja irvitab kristluse üle, välja arvatud viimane jutt, mis naeruvääristab bürokraatiat. Jutt "Paater Ondrej patt" peaks aga meelde tooma ühe stseeni "Švejkist". Lugu "Põrgus" meeldib mulle väga puändi pärast, aga "Lilla välk" selle poolest, et kui osa tänapäeva eesti kirjanikke jätab mulje, justkui oleks kooli füüsika- ja bioloogiatundide ajal maganud, siis Hašek pole seda mitte teinud.

 

Toimetuselt. Jaroslav Hašeki juttude tõlkija on Eugen Roomet ja need on eesti keeles esimest korda ilmunud kogumikus "Ristikäik" (kirjastus "Eesti Raamat", 1966). Toimetusel ei õnnestunud leida Eugen Roometi pärijaid. Kui Eugen Roometi autoriõiguste valdaja ei nõustu tekstide ilmumisega "Algernonis", siis palutakse sellest toimetusele teada anda aadressil algernon@obs.ee .