23. Projekti "Tähetolm" faile VI

TEESULUD PÕHJA-DAKOTAST KADUSID ÜLEÖÖ, ILMA ET FÖDERAAL- VÕI SÕJAVÄEVÕIMUD MIDAGI SELGITANUD OLEKSID. KOHALIKU PÄÄSTETEENISTUSE TÖÖTAJA TED STEFFENS TEATAS SUUREST TULNUKATE LAEVA VRAKIST LINNA LÄHEDAL MAAL. „ASI ON TEHTUD LAGEDAMAKS KUI RAHAKOTT LÕUNAOSARIIKIDES. MITTE MIDAGI POLE ALLES, PALJAS KERE AINULT.“

ÜHA VIHASEMAKS MUUTUV RAHVAS NÕUAB PÕHJA-DAKOTA KUBERNERILT SELGITUSI. KAOTUSTE KOHTA RAHVUSKAARDI RIDADES POLE MITTE MINGEID AMETLIKKE TEADAANDEID, KUIGI PALJUD PEREKONNAD ON SAANUD TEATED, ET NENDE PERELIIKMED ON LAHINGUS HUKKUNUD.

Hoiatus: juurdepääs sellele failile on PIIRATUD tasemeni ÜLISALAJANE või kõrgem. Volitamata juurdepääsukatsed sellele failile vaadatakse üle ning võivad lõppeda VALLANDAMISE JA/VÕI KRIMINAALMENETLUSEGA. Seda faili tohib levitada ainult komandör David Bradfordi loal; ilma loata levitamine võib kaasa tuua VALLANDAMISE JA/VÕI KRIMINAALMENETLUSE.

PROJEKT: Tähetolm

TEEMA: Füüsika

KATSE JUHATAJA: dr Moira Vahlen

Lisatud failid: transkriptsioon diskussioonist Videvikusäraga implantaatide teemal, pildid implantaatidest, Videvikusära loodud eleeriumiahelad, taumaturgilise energia detektori (TED) skeem, TED-iga salvestatud andmed, dr Vahleni isiklikud märkmed.

UUS KIRJE 08:40, 03.05.2015

Pärast ootamatut posti, mis saabus Videvikusära kodumaalt, usutakse, et eleerium võib olla arkaniit, mida oleme otsinud, et proovida tema võimeid tehislikult jäljendada. Võtsin umbes kilose näidise 85%-list eleeriumi. Ebatäielik konsistents tuleneb näidise päritolust – see oli toodud tulnukate allakukkunud laevalt. Näidis võib pärineda tulnukalaeva jõuseadme jäänustest, kuid see oletus ei ole siinkohal tähtis. Katse algab varsti.

Täiendus: 9:10, 05/03/2015

Katse on lõpetatud, kuid tulemus polnud see, mida ootasime. Tulemus oli siiski palju lootustandvam kui varem arvati. Käsitlesime eleeriumi kui arkaniiti Videvikusära kodumaalt või midagi piisavalt lähedast ja ootasime, et mõju on sarnane või suurem. Pärast katse video uurimist püstitasin hüpoteesi, et eleerium kordab täpselt Videvikusära võimeid. Algne hüpotees oli, et eleerium hakkab lihtsalt helendama, kui Videvikusära selle läheduses oma võimeid kasutab, seega oli katse sisuks kutsuda esile helendus, tõstes näidise telekineesi abil jala kõrgusele õhku. Varasemate videote põhjal, kus tõsteti teisi näidiseid, ootasime, et see tõuseb umbes pool meetrit sekundis.

Ehkki minu arvud on ainult umbkaudsed hinnangud, mille olen andnud baasi mitme korruse turvakaamerate videote ajajäljendite alusel, suurenes kiirus algsest vähemalt 15 korda. Edasised ajajäljendite võrdlused näitasid, et Videvikusära loits katkes hetkel, mil näidis lendas läbi Tähetolmu labori lae (helendus ta sarve ümber kustus), kuid helendus ümber näidise oli säilinud ka siis, kui see läbis rajatise viimase lae.

Järeldused sellest tulemusest on kaheosalised: eleerium võimendab iga temale pandud loitsu mõju hüppeliselt. Kuid et ta säilitab loitsu mõju ka pärast loitsu lõppemist, ei olnud oodatav. Võimalik, et mõju võimendamine ei olnud ainus asi, mis sellega kaasnes. Võimalik on ka, et loits muutus iseseisvaks ja püsivaks, kui oli pandud otse eleeriumile. Selle kinnitamiseks on vaja teha täiendavaid katseid. Ma ei näe probleeme, kui katsetame Videvikusära valgusloitsuga sellises turvalises keskkonnas, mis ei tekita ülejäänud baasile ohtu.

Teine fakt on see, et Videvikusära maagiat saab kasutada projektiili löömiseks läbi tugevdatud pindade ilma purunemata seni, kuni projektiil on loitsu mõju all. Kõigi seaduste järgi pidanuks eleerium pudenema tuhandeks killuks juba baasi esimest korrust läbides, aga ta püsis koos, läbinuna hulga vahelagesid, ja juhtimiskeskuse raportite alusel oli ta ühes tükis ka siis, kui lahkus Maa orbiidile. Kui me leiame viisi, kuidas seda loitsu esile kutsuda, siis suudame luua relvasüsteemi, mis muudab kõik tavalised soomustesüsteemid kasutuks ja mille projektiilid on lihtsad nagu pliiatsid.

Mina isiklikult loodan, et komandör Bradfordil on õigus. Oleks üsna meeldiv kuulda, et meie väike eksperiment lõi vaenlase taevast minema tänu puhtale juhusele.

See katse tõstatab ka väga tähtsa punkti seoses XCOM-i tulevaste suhetega Videvikusära rahvaga. Kui saab kinnitust, et eleerium on arkaniit või midagi sellele väga lähedast, kinnitab see, et ta kodumaa on (või oli) sellest mineraalist rikas. Kui loome nendega ametlikud suhted, soovitan tungivalt sõlmida lepingut, mis tagaks meile püsiva eleeriumi tarne, selmet loota ebatäiuslikele ja sageli kahjustatud jäänustele tulnukate laevadelt.

Pean ka meeles pidama, et pean saatma komandör Bradfordile soovituse, kuidas lahendada esimese kontakti stsenaariume, kus ei osale sissetungijad. Kui kuu aega tagasi oli see äärmiselt ebatõenäoline, siis praegu pole selle juhtumine üldse välistatud. Kuna kättesaadavaks võib muutuda väga väärtuslik ressurss, on vaja võimalikult vara sõlmida head suhted.

Samuti tuleb rõhutada, et kui need suhted saavad vägivallaga rikutud, võime olla silmitsi uue invasiooniga, kus eleeriumi kasutatakse sellistel meetoditel, mis jätavad praegused sissetungijad häbisse.

Selles valguses paistab isegi, et Videvikusära valitsejate võime liigutada oma taevakehi ei olegi nii uskumatu, kui neil on selleks arkaniitvõimendid. Videvikusära piltidel Celestiast ja Lunast on näha kroonid ja kaelaehted, mis võivad täita seda rolli. Kui need on loodud spetsiaalselt neile, võimendamaks nende väge, ei tarvitse need jutud väga müütilised ollagi.

Videvikusära vajab sellest üleelamisest taastumisaega ja labor ise on remondis, kuniks purustused likvideeritud saavad. Bradford polnud nende purustuste üle just rõõmus, aga mul on tunne, et see avastus vääris seda. Olen üsna kindel, et ta on rahul, kui saame selle avastuse põhjal luua midagi, mida sõjas kasutada.

Täiendus, 15:00, 02.05.2015

Erioperatsiooni ajal võtsin aega, et vaadata üle teavet, mida olime kogunud teiste projektide käigus. Ma vaatasin üle mõned implantaadid, mis on pärit sektoidide kehast, täpsemini sektoidide komandöri kehast, mis toodi siia meie varasemate operatsioonide käigus. Nende implantaatide ülesande ja mõtte üle on seni mõistetavatel põhjustel vaid oletusi tehtud, kuid faile üle vaadates märkasin, et implantaatides leidub väga õrnu ja keerulisi mustreid ja skeeme, mis koosnevad eleeriumist.

Pärast avastusi, millele Videvikusära kaasa aitas, kombineerituna implantaatide asukohaga sektoidi kehas ja ajus, hakkasin kahtlustama, et Videvikusära võib osata rääkida nende implantaatide olemusest ja täpsematest ülesannetest.

Mul oli õigus.

Esimese implantaadi (A) ülesanne on koguda energiat kohast, mida Videvikusära nimetab väljaks ja mis käitab ka tema võimeid. Võimalused sellega on väga ahvatlevad. Kui seda ahelat saab täiustada, suurendada ja sobitada baasi vajadustega, oleks baasi energiamured lahendatud. Sõltuvalt energiakogusest, mida see toota suudaks, võiks see täielikult kõrvaldada energiakriisi, millega meie maailm enne tulnukate sissetungi silmitsi oli.

Alguses muretsesin, et see rikub veel ühte meie kallist universumi seadust, nimelt energia jäävuse seadust, kuid Videvikusära rääkis, et selle mehaanika sobitub selle seadusega veatult, aga siis ärritas mind väga see, kui ta vihjas tervele teadusharule, milles meie oleme täiesti asjatundmatud. Välja energia tagastatakse väljale pärast seda, kui seda on kasutatud. Tegelikult energiat kunagi ei tarbitagi, vaid laenatakse, muundatakse ja tagastatakse väljale.

Ainus nõrkus, mida ma sellise generaatori sellise metoodikaga loomisel näen, on see, et see vajab jätkusuutlikuks tööks Videvikusäralt „süüdet“. Kui mul on õigus, siis juhul, kui üks eleeriumigeneraator on töös, saab see käivitada järgmisi generaatoreid või laadida selle „väljaenergiaga“ akusid. Kui suudame neid võimeid tehislikult luua, et neid sõjas kasutada, on meil vaja ka kaasaskantavaid energiaallikaid.

Tegemist võib olla viimaste aegade suurima avastusega inimkonna ajaloos.

Teine implantaat (B) oli Videvikusära jutu järgi mingi vastuvõtja. Kuigi ma ei oska oletada, mida see vahendas, on mul kuri kahtlus, et see on olemuselt seotud kolmanda implantaadiga, eriti arvestades seda, et teist tüüpi implantaati oleme leidnud peaaegu kõigi kättesaadud sissetungijate kehast.

Kolmas implantaat (C) täitis Videvikusära õudusega. Tema jutu järgi oli see selleks, et mõjutada sihtmärgi vaba tahet. Seda peetakse Videvikusära kodumaal rängaks kuriteoks, samuti hajutas ta reaktsioon kõik kahtlused, mida ma tema olemuse kohta tundsin. Ta kas on väga hea valetaja või tundiski ta sellise võime üle siirast jälestust. Aga see läheb juba teemast välja.

Videvikusära kinnitus sellise võime olemasolu kohta seletab kindlasti teatud sõdurite käitumist ühe varasema XCOM-i operatsiooni ajal, kui need avasid enne sissetungijate rünnakut tule omade pihta. Kombineerituna teise implantaadiga võib sel olla veel üks võigas ülesanne. Ühenduses teise implantaadiga võidakse kolmandat kasutada ligipääsuks vastuvõtja meeltele ja mõistusele või temaga suhtlemiseks või koguni otseseks kaugjuhtimiseks.

Pean küsima Arendusosakonnalt, kas on võimalusi asendada Isolaatori uurimiskambri klaasid peegelklaasidega, et tuvastada, kas mõni sissetungijate komandör suudab kasutada mõne enda ohvri silmi, et vaadata meid.

Kui olin näinud, kuidas Videvikusära kolmandale implantaadile reageeris, ja kui olin aru saanud kõigi kolme tööpõhimõttest, võtsin algatuse ja tõstatasin idee, et ta võiks aidata meid, loomaks seadmeid, mis näiliselt kaitseksid meid sissetungijate eest. Kui põhitõed saavad meile selgeks ja me oskame luua enda imitatsioone tema võimetest, võime edasi minna ka keerulisemate lahenduste poole või koguni luua päris meie oma leiutatud mõjusid.

Mida ma olen kuulnud seoses Löögirühmadega, vajavad nad väga abi, et tõsta oma taset võitluses sissetungijate vastu. Kavatsen anda neile rohkem. Ja kui Videvikusära võimete dekodeerimine on inimelude säästmise võti, annan endast kõik, et Videvikusäralt õppida.

Sissetulevate tulnukavidinate uurimise ülesande delegeerisin alluvatele, kes ei ole seotud Tähetolmu projektiga. Nad saavad kenasti kogu selle sodiga hakkama, mille tulnukad endast jätavad, ja minu aega on arukam kasutada nüüd ainult Tähetolmu projekti jaoks.

Täiendus, 9:02, 03.05.2015

Teine avastus ilmutas end ise sama ootamatult nagu kõik teisedki, mis Videvikusäraga seotud. Kohased on mõned seletused, et adekvaatselt kirjeldada, mida ja kuidas avastati.

Videvikusära lõpetas esimesed joonised eleeriumiahelast, mis luuakse selleks, et avastada selle välja energiat, mida ta oma loitsude jaoks manipuleerib. Need joonised saadeti Arendusosakonda, kus alustati tööd ühe olemasoleva detektori kallal, täpsemini audio-visuaal-soojussalvesti kallal, kus soojusenergia ekraan kohandati esitama teavet, mida tekitas Videvikusära loodud ahel.

Esimesed katsetused kinnitasid kontseptsiooni peaaegu kohe, kui aparaadi „termiline“ komponent avastas kiiresti aktiivse kiirguse Tähetolmu labori kohal ja heleda punkti selle sees, mis võis olla vaid Videvikusära ise. Otsustasin võtta näidud baasi eri paigus, tegemaks kindlaks, kas ehitise struktuurid Videvikusära jälge kuidagi varjestavad, aga avastasin midagi, mis võib olla välja enese mõju.

Lülitades aparaati vaheldumisi termoenergiat ja visuaalenergiat salvestama, märkasin, et mida lähemal Tähetolmu laborile, seda kirkamad olid värvid. Ja vastupidi: laborist kaugemal olid värvid tuhmimad. Valgustust ei olnud muudetud, kuid värvid on märgatavalt kirkamad, eriti kui võrrelda turvavideotega samast kohast kuu aega varem. Näitasin videoid ka dr. Ngole ja dr. Millsile ning mõlemad märkasid värvimuutusi, enne kui mina sellele spetsiaalselt tähelepanu juhtida jõudsin. Kummalgi neist ei olnud aimu, kuidas see võimalik on, ja mina hakkasin usutavat hüpoteesi välja mõtlema.

See ei ole selline taju manipuleerimine, mida tekitas Videvikusära loodud Müürilille efekt. Turvavideod näitavad selgelt järkjärgulist muutust Tähetolmu labori ümbruses ja selle järkjärgulist levikut üle kogu baasi.

Ainus hüpotees ja ainus põhjus, mille ma välja suutsin mõelda, on järgmine. Videvikusära ja aeg ja detektori näidud kinnitavad seda hüpoteesi. Videvikusära rääkis pärast saabumist korduvalt, et „väli“ on siin vähesest kasutamisest kange ja jäik ning selle korduv kasutamine muudab selle kergemini ligipääsetavaks ja kasutatavaks. Kas „väli“ võib passiivselt mõjutada ümbruse omadusi ilma Videvikusära osavõtuta? Kas see võib mõjutada ka baasis viibibaid inimesi?

Saatsin haiglasse soovitused teha kogu personalile põhjalikumaid uuringuid ja jälgida põhjalikumalt kõiki trende, mida nad läbivaatustel ilmutavad. Kui ilmnevad mingisugused kõrvalnähud, siis kujutlen, et esimesena näitavad reaktsioone need, kes on Videvikusärale lähemal olnud.

Täiendus, 17:00, 03.05.2015

Pärast kohtumist komandör Bradfordiga sain tänuks loa helistada mõnele oma endisele kolleegile, kes nüüd töötavad SETI-s, ja palusin mis tahes teavet kõigist tähesüsteemidest, mis käituvad ebatavaliselt. Et kergem oleks, andsin neile jälgimiseks mõned parameetrid ettekäändel leida sissetungijate kodusüsteem.

Tegelik põhjus oli aga Videvikusära kodu leidmine. Kohtumise kõik osapooled olid nõus sellega, et meil oleks palju tugevam positsioon, kui teaksime neist nii palju kui võimalik, enne paratamatut kontakti meie ja selle uue jõu vahel. Vaatamata Videvikusära kinnitustele, et tema õpetaja on heasoovlik, nõustusime kõik, et oleks lihtsalt liiga riskantne usaldada siinkohal vaid tema seisukohta oma maa (või maailma?) valitseja suhtes.

Kohe, kui SETI saadab meile ülevaatamiseks esialgsed andmed, alustame Videvikusära loodud seadme abil süsteemide skaneerimist. Dr. Shen arvas, et ta suudab luua skänneri, mille saab lisada ühele meie satelliidile, mille saadame välja kuu lõpupoole, ja see võiks suuta tuvastada Videvikusära kodusüsteemi samal põhimõttel, nagu see aparaat näitas Videvikusära asukohta.

Optimistina pole ma kunagi eksinud, kuid mul on tunne, et see võib olla Maa jaoks väga positiivne murrang, mida on oodatud sajandeid.

Eeldades, et selle salastatus kunagi väheneb sedavõrd, et avalikkus sellest teada võiks.

KIRJE LÕPP.

PROJEKT: Tähetolm

TEEMA: Täiendav

KATSE JUHATAJA: dr. Frank McKendrick

Lisatud failid: dr McKendricki isiklikud märkmed

UUS KIRJE: 18:40, 02.05.2015

Täna pärastlõunal oli mul võimalus esimest korda reaalselt rääkida Videvikusäraga ning ta oli kõik, mida ma kartsin ja lootsin. Kõik muud avastused on kinnitatud ega vaja täpsemat arutelu. Ta on väga intelligentne ja pisiasjades kinni kuni kinnisideeni välja, samas on tal väga loominguline ja pühendunud mõtlemine. Tal on ka mitmeid probleeme ja ehkki need on Maal viibides võimendunud, on need alguse saanud ta lapsepõlves.

Nagu on korduvalt märgatud, on Videvikusära näidanud soovimatust kasutada teatud võimeid. Algselt arvati, et selle põhjuseks on tema saabumise traumeeriv olemus ja sellele järgnenud vägivallakogemus, kuid minu arvates on selle tegelikuks põhjuseks see, millistel asjaoludel printsess Celestia võttis ta enda isiklikuks õpilaseks. Ta oli uhke oma võimete üle, kui need esmakordselt avaldusid, kuid selle demonstreerimise käigus kaotas ta kontrolli oma väe üle ning see võinuks vigastada või tappa mitte ainult tema, vaid ka ta vanemad ja süütud kõrvalseisjad.

Ühenda see peaaegu katastroofiline juhtum ootamatult ilmnenud koormaga olla oma maa jumaliku juhi isiklik õpilane ja sa keed kui katlas. Nagu oma tööd ja ruumi, kasutab ta ka oma võimeid konkreetselt ja täpselt ning ta pole kunagi rahul vähemaga kui täiuslikkus. Iga vähimgi ebaõnnestumine on löök ta eneseusule, seega tuleb olla ettevaatlik, et mitte tekitada tunnet, et kritiseerime teda, kui ta kasutab oma võimeid.

Ta näitab ka märkimisväärset naiivsust, kui rääkida sõjalistest operatsioonidest. Ma ei küsinud otseselt, mida ta mõtleb XCOM-ist, kuid küsisin temalt tema venna kohustuste kohta tema rahva sõjaväes. Ta ei suutnud täpsustada tema kohustusi muus kui lihtsalt kaitsmises, mis paneb mind uskuma, et tema kodumaal pole sõdu peetud sajandeid või on teda hoitud teadmatuses. Täpsemini – ta on teadlik sõja olemusest ja mis sellega kõik kaasneb, kuid ta paistab olevat absoluutselt kindel, et kuniks tema õpetaja ja vend olemas on, saab kõike sellist ära hoida.

Seoses sellega on Videvikusäral väga tugevad seisukohad seoses tapmisega. Ta usub, et see ei saa olla mingil juhul õigustatud, ja toetas seda väitega, et isegi Celestia ei ole kunagi kedagi hukanud oma tuhandeaastase võimu ajal, isegi mitte oma õde, kes püüdis teda kukutada mitte korra, vaid kaks.

Nende kahe omaduse tõttu ma soovitan tungivalt, et igasugused arutelud seoses tema võimete kasutamisega ründavate rakenduste juures EI TOHI toimuda tema kuuldes. Ma arvan, et temalt on täiesti oodatav igasugune abi ja toetus meile, loomaks puhtalt kaitseotstarbelisi või praktilisi seadmeid, mis kasutavad tema võimeid, kuid kohe, kui ta avastab, et ta ande on kasutatud tapmiseks, on parimal juhul tema reaktsiooniks õudus ja nördimus. Halvimal juhul võib ta näha meid ohuna ja proovida ennast vastavalt kaitsta. Selline tulem läheks igapidi kalliks maksma.

Pealegi on Videvikusära väga kiindunud oma sõpradesse, kelle ta Tähetolmu personali hulgast leidis. Ta küsis mitu korda Matt Harrise ja Lana Jenkinsi käekäigu kohta ning ma andsin parima, hoidumaks vastamisest. Selle kirjutamise ajal oli miss Jenkins haiglas stabiilses, kuid kriitilises seisus. Ta kuulutati surnuks ja siis äkki teatati tema imelisest elulenaasmisest.

Videvikusära on teadlik suremise ja surma olemusest, seega on mul kõva kahtlus, et kui mr. Harris või ms Jenkins hukkub teenistuskohustuste täitmisel, võib Videvikusära kokku variseda, kui ta tunneb, et suutnuks neid kuidagi päästa. Miss Jenkinsi vigastused ehk hoiavad teda surmasaamisest eeldusel, et ta sellest välja tuleb, kuid ikka on väga reaalne oht, et mr. Harrisega juhtub sõjaväljal halvim. Kaldun üha enam oletama, et halvim stsenaarium on mr. Harrise langemine sõjas, kuna Videvikusära on temasse eriti kiindunud. Ma proovisin sondeerida selle kiindumuse olemust, kuid Videvikusära muutus tõrksaks ja vahetas korduvalt teemat. See teeb mind veel murelikumaks.

Kuigi ma ei saa nõuda tema kõrvaldamist teenistusest pärast viimase operatsiooni kaotusi, ei väsi ma vihjamast ohule, et kui mr. Harris naaseb sõjaväljalt vigase või surnuna, võib see muuta Videvikusäraga läbisaamise väga palju keerulisemaks.

Soovitan tungivalt, et Lana esimese visiidi juures pärast tema taastumist vähemalt ka mr. Shen ja mr. Harris kaasas oleksid. Oma sõbra nägemine sandina võib provotseerida tugevaid reaktsioone.

KIRJE LÕPP.

MUUDATUS: Tähetolm võib olla küll sinu projekt, kuid Videvikusära on põhimõtteliselt minu patsient, seega meie vestluse täpne sisu on konfidentsiaalne. Ma võin jagada muljeid, aga ei anna täpseid transkriptsioone, Moira.

MUUDATUS 2: dr. Joel Mills jälgis vestlust ning me hoidusime tundlikest teemadest ja mingit turvaintsidenti ei toimunud. Täpne protseduur järgneb kirjas.

PROJEKT: Tähetolm

TEEMA: ksenobioloogia

KATSE JUHATAJA: dr. Joel Mills

Täiendavad failid: dr. Millsi isiklikud märkmed

UUS KIRJE: 18:00, 05/02/2015

Olen nii õnnelik, et sain olla Franki kaaslane tema kohtumisel Videvikusäraga. See suur karvane geenius suutis Videvikusärast välja maadelda teema, mida ma elu eest olen püüdnud teada saada alates meie esimestest vestlustest: libalased.

Meenutuseks: Videvikusära on varem väljendanud tugevat vastumeelsust rääkimisel libalastest enam kui põhitõed ning kui põhjalikumaid küsimusi esitati, väljendas ta ebamugavust ja teema lõppes. Seoses sellega, et nad on olemuselt emotsioonide vampiirid, ma kohe kahtlustasin, et tema vastumeelsus tuleneb isiklikust kogemusest mõne libalasega. Mul oli õigus vaid osaliselt.

Videvikusära kohtus libalastega esmakordselt oma venna pulmas. Erinevalt mu varasemast hüpoteesist, et libalase ohvriks oli Videvikusära, paistis, et tema asemel oli sihtmärgiks ta vend (Säraturvis). Libalane, keda tunti Chrysalise nime all, röövis Cadance'i, Säravturvise kihlatu, ja varastas ta identiteedi. Chrysalis kasutas ta positsiooni, et nõrgendada olulisel määral linna kaitset, võimaldades libalaste vägedel tungida linna.

Libalasi võideti, kui õige Cadance vabastati ja ta taasühines Säraturvisega. Vastulöögi meetod oli üsna eriline, kui ma lugesin ridade vahelt õigesti. Nagu varem on mainitud, moodustab Cadance oma võimu emotsioonidest ja suudab nendega manipuleerida, samas Säraturvis on meister looma kaitsevälju ja tõkkeloitse. Jällegi, lugedes ridade vahelt, pärast Cadance’i saabumist tema jõud kasvas Säraturvise emotsioonidest palju kordi ja ta suunas liigse energia tagasi Säraturvisele. Kerajas kaitseväli, mille Säraturvis tekitas, paisus ruumist välja ja levis üle kogu linna, lüües viimse kui libalase minema.

Ei olnud sobilik küsida, aga ma ei imestaks, kui libalased, kes olid siseruumides, purustati müüride ja kaitsevälja vahel, kui see peale pressis.

Vaatamata sellele see kinnitab paljusid mu hüpoteese. Chrysalis, kes oli võimendanud oma maagiat, kui imes Säraturvise emotsioone, muutus piisavalt tugevaks, et võita Celestiat maagiaheitluses. Videvikusära kirjeldas värvikalt kolossaalseid energiahulki, mida mõlemad võideldes kasutasid, kuid ma isiklikult kahtlustan, et Celestia hoidis end tagasi. Kui ta tõesti on nii veendunud oma „mitte tappa“ põhimõttes, nagu Videvikusära rääkis, siis jälgis ta tõenäolisemalt rohkem süütute ruumisviibijate ohutust kui Chrysalist.

Ja Luna magas kogu möllu maha. Ta peab olema seega VÄGA raske unega. Või kasutab une ajaks mingit variatsiooni Videvikusära vaikuseloitsust.

Peale minu libalaste-uudishimu rahuldamise tõstatas see veel kaks väga huvitavat punkti: esiteks, printsessid ei ole kõikvõimsad, sest Cadance rööviti (kuigi ta on ilmselt nõrgem printsess) ja pettus ei tulnud välja isegi Celestia enese juuresolekul. Teine punkt on see, et vähemalt sellel juhul Celestia ei kasutanud surmavat vägivalda isegi siis, kui see oleks teda säästnud kaotusest ses võitluses. Selline lugu, kui see on tõsi, rahustab väga mu hirme, et mis XCOM-iga juhtub, kui kogu inimkonda ähvardab vihase jumala raev, kui me puudutame ainsatki juuksekarva Videvikusära peas. Ehkki ma ei kahtle, et asjad VÕIVAD viia ta nii kaugele, on hea teada, et ta ei heida meid päikesesse, kuna me pole Videvikusäraga piisavalt hästi käitunud.

Ma loodan.

KIRJE LÕPP.

KELLELT: kmdr David Bradford

KELLELE: Löögirühmade juhtidele

KUUPÄEV: 05/06/2015, 08:00

TEEMA: Uued sihtmärgid.

Kehtib kohe, kui löögirühmad kohtuvad dokumenteerimata või tundmatute tulnukatega.

Järgida allolevaid juhiseid:

1) Mitte tulistada, kui subjekt ei käitu inimeste suhtes (XCOM või muud) agressiivselt.

2) Kui subjekt proovib läheneda löögirühma personalile mittevägivaldsel viisil, taanduda, kui ei ole kästud teisiti.

3) Kui subjektid on haaratud võitlusesse tuntud sissetungijatega, peavad kõik löögirühmade liikmed teatama sellest kohe ja jääma jälgima, kuni käsud on saabunud või punktid 1 või 2 on täidetud.

4) Kui subjektid tegutsevad koostöös tuntud sissetungijatega, kehtivad tavalised reeglid.

5) Kõigist nägemistest teatada kohe kmdr David Bradfordile ja dr. Moira Vahlenile analüüsimiseks.

Nagu alati, arvestage, et teie esimene prioriteet on missioon ja meeskonna ohutus, kuid kui näete mõnd uut või ebaharilikku tulnukat, mis sobitub eeltoodud profiiliga, jälgige oma sihtmärke ja käituge ettevaatlikult. Kui on veel küsimusi, siis minu kabinet on avatud.

Kmdr David Bradford.