Starnet

Kümnekonna meetri kõrgusel puude kohal kihutas mere poole puhkekeskuse gravihõljuk. See oli pealt lahti, nii et tuul sasis Heigo juukseid. Ta oli rahul, mõned vabad päevad, piisavas läheduses puhkekoht ja ta ruttas tekkinud võimalust kohe ära kasutama. Päike, õigemini Alfa Üks, paistis päris kuumalt. Oli parajasti kohalik varane pealelõuna, õhk kippus kuumaks kätte minema. Natuke aega oli Heigo eemalt merd näinud, nüüd paistis juba ka liivarand. Ta juhtis hõljuki, mille oli just rentinud, madalamale, rannahotelli kõrval olevasse parklasse. Ta ei olnud siin esimest korda, oma paar standardaastat tagasi, kui tal oli pikem puhkus olnud, sai ka siin rannas peatutud. Selle paari aastaga ei olnudki suurt midagi muutunud, hotelli töötajad olid samad, ka rannatooli sai ta kätte samast kohast. Lonkinud üle rohupiiri ja sumbanud veidike liivas, seadis ta rannatooli üles. Mõõdukas meretuul leevendas Alfa Ühe kuumi kiiri ja tõi soolase mere hõngu. Heigo ajas oma riided maha ja lösutas toolile.

Viimase kümne aasta jooksul oli ta suurema osa ajast viibinud tähelaevades, või siis skafandris mõnel vähe elukõlbulikul planeedil. See tähendas seda, et kogu aeg hingad standardset gaasisegu õhuballoonidest ja ainus tuul on tähelaeva ventilaatorist. Seda enam nautis ta puhke hetki planeetidel, kus loodus sind oma vallatu stiihiaga veidike mudib, värskendab.

Rannatoolil lamades jälgis ta, kuidas merelained kümnekonna meetri kaugusel uhuvad liivaranda. See on Beach, planeet millel elukutselised tähesõitjad sageli puhkamas käisid. Oma nime sai planeet kõige tuntuma kaubaartikli järgi, mille järgi teda peamiselt tunti: Beachi rannad. Oma sopiliste rannajoonte ja arvukate saartega keset avarat merd, küllaltki ühtlase, meeldiva kliimaga meelitas Beach ligi arvukalt turiste, kuigi nende arvu piiras küllaltki kallis teenindus. Heigo amet oli küllaltki hästi tasustatud, nii et rahamure teda ei takistanud. Tal oli üks nõrkus, nimelt ujumine, mida üritas esimesel võimalusel igal planeedil, kus kohalikud tingimused seda võimaldasid.

Beachil oli ujuda küllaltki turvaline, vähemalt ei olnud paarisaja standardaasta jooksul, kui inimesed seda planeeti asustasid, ujujaid kordagi rünnatud. Kohalik loomastik oli enamuses küllaltki rahumeelne, väiksemõõduline ja primitiivne. Planeet ei olnud iseenesest nii vana, et oleks jõudnud korralikke kiskjaid areneda, teiste loomade söömine ei olnud siin veel leiutatud. Erinevalt planeedist Maa, kus sind võivad meres rünnata inimsööjad haid. Midagi sellist nägi Heigo ühes filmis, kus tegevus toimus enamasti Maa nimelisel planeedil. Sellele planeedile ei olnud Heigo oma elu jooksul veel jõudnud. Kooliajast, inimkonna ajaloo tundidest mäletas ta, et Maalt on inimkond pärit ja ta kujutab end tänapäeval suures osas ajaloo muuseumit, sellest kuidas ahvist arenes inimene ja kuidas tekkis tsivilisatsioon. Samuti püüti alles hoida kohalike loomi, kes veel säilinud olid, sealhulgas ka haid.

Heigo ei olnud seni Maad külastanud ka tulenevalt oma ametist. Ta oli nimelt komandör tähelaeval, mis omas küllaltki head relvastust, oli kiire ja võimaldas ette võtta pikki, kauakestvaid lende. Selliste laevadega eskorditi uurimis- ja kaubalaevu, mis sõitsid Planeetide Liidu vähese asustatusega äärealadel ja oli teretulnud kui neid seal julgestati. Nendel perifeeria aladel tuli tähelaevadel aegajalt ette mitmesuguseid kokkupõrkeid, seda nii võõrtsivilisatsioonide kui inimestega -- piraatidega. Neist sagedasemat ja tõsisemat ohtu kujutasid just viimased.

Seevastu Maa, mis iseenesest ei olnud sugugi Planeetide Liidu, ega Galaktika keskel, oli suhteliselt tiheda ja vana asustusega ümbrusega, nii et tööasjus Heigol sellesse piirkonda asja ei olnud.

Beachi randadel oli ka üks otsene seos Maaga, nimelt palmid. Infopakettides, peamiselt turistidele mõeldud, viidati randades kasvavatele palmidele, mis on toodud Maalt ja hästi aklimatiseerunud, täienduseks kohalikule liigivaesele taimestikule.

Muidugi oli palmid ka sellel saarel, mille puhkekeskuses Heigo parajasti viibis. Ta pilk pöördus kõverate palmide all kilgates palli mängivatele tibidele. Muidugi olid tibid ka kohalike randade ehteks. Teenindus oli suurelt osalt nooremapoolsete naisterahvaste pärusmaa. Tõenäoliselt oli ka see Beachi kõrgete hindade üks põhjus, nüüdisajal on inimeste poolt teenindamine kallis lõbu.

Tibid tekitasid Heigos kergelt ärrituse, tal tekkis kange tahtmine end liigutada, ta ei olnud ju veel oma lemmiktegevuseni jõudnudki. Ta hakkas just püsti tõusma, et ujuma minna, kui kuulis summutatult tuttavat helisignaali, õigemini meloodiat. Koukinud rannatooli kõrval vedelenud jaki taskust mobiili, Heigo vandus -- ekraanil oli näha PäästeTeenistuse logo.

«Tere Heigo, kuulsin et sa naudid Beachi rannal päikest ja noori tüdrukuid.»

See lustlik hääl kuulus Janetile, Pääste Teenistuse bossi sekretärile. See kõne tähendas enamasti seda, et Roger Accorn ise tahab temaga rääkida. Tavaliselt anti ülesandeid koordinaatorite poolt, kes võtsid vastu klientide tellimusi ja määrasid meeskonna. Roger kutsus jutule siis, kui oli midagi erakorralist, juhtumid, millede puhul taheti hoiduda nende pääsemisest Tähtede Vahelistesse uudistesse. Heigo koos oma meeskonnaga oli üks, keda sellistes olukordades eelistati.

«Tere Janet, meeldiv taas su häält kuulda, kuid ma aiman et mul tahetakse puhkus jälle ära rikkuda.

Janet, ma ei ole jõudnud veel Beachiga õieti kohanedagi, rääkimata et ma veel ujuda oleks jõudnud.»

«Heigo, esiteks sul ei ole praegu puhkus. Teiseks, Roger tahab sinuga rääkida. Muuseas tahtis ta sulle edasi öelda, et kui sa oled infokaardi kätte saanud, mis sulle pidi saadetama, loeksid sa selle kindlasti läbi.»

«Ma sain ühe, Infotehnoloogia Keskusest, arvasin et see on eksitusega mulle saadetud. Enda teada ma küll nagu infotehnoloog ei ole ja ei ole ka sellega tegelenudki.»

«Õige, Infotehnoloogia Keskusest see olema pidigi. Roger ütles, et seekordne ülesanne ei ole tavaline ja sul on kasulik selle infoga tutvuda. Muide, ta ootab sind Alfa Viis juures, kolmas planeet -- Seepia, Infotehnoloogia Keskus. Sul on aega kaks standardpäeva, nägemiseni.»

Heigo oli hämmingus, ta oli seni Rogeri juures keskuses käinud, kabinetis. Pääste Teenistuse juhataja seoses ülesandega väljas keskusest, koguni teises tähesüsteemis? Infotehnoloogia Keskus?

Hetkel ei tahtnud Heigo selle peale rohkem mõelda, kaks standardpäeva, tal on veel piisavalt aega. Ta libistas mobiili tagasi jaki põuetaskusse ja kõndis merre.

***

Beachi süstiktaksoga jõudis Heigo orbiidile oma sõidukini, Rover 300G. See oli omamoodi uunikum, üks esimesi nii väikeseid tähelaevu, millega sai ületada tähtedevahelisi vahemaid. Umbes kahekümne meetri pikkune, ja oma saja viiekümne valgusaastase sammuga rahuldas ta Heigo vajadusi täielikult.

Sellised tähelaevad olidki mõeldud niiöelda puhkuse sõitudeks, eralõbuks.

Olles võtnud suuna Alfa Viiele, lükkas Heigo infokaardi uuesti ekraani pesasse, okei mida ma siis teadma pean.

Nagu Planeetide Liidu elanikud juba koolis õpivad, kasutavad tähelaevad lendudel kvantolekut, mida nimetatakse ka kvantruumiks. Kvantgeneraator, mis võtab enda mõju alla kogu laeva koos reisijatega, tekitab seisundi, kus mateeria lakkab kõrvalt vaataja jaoks olemast. Laev pole enam tajutav ühegi tuntud elektromagnet-kiirguse abil, füüsiliselt teda enam nagu polekski. Kehtivuse kaotavad Einsteini ja Newtoni seadused. Kvantruumis olles arvutab laeva pardaarvuti uue vajaliku asukoha ja generaator saadab laeva sinna. Sihtpunkti jõudmine võtab muidugi mingi aja, kuid sellest tulenev kiirus ületab valguse kiirust mitmeid tuhandeid kordi. Kvantruumis oleku ajal ei muutu laeva sisemuses praktiliselt midagi, ainuke erinevus on see, et laeva ekraanid on tühjad, andurid ei registreeri midagi, puudub side muu maailmaga. Kvantruumis on võimalik läbida tähti, planeete, ilma et see mingisugust mõju avaldaks. Suuremate kauguste läbimisel ei saa laeva asukohta arvutada piisava täpsusega, jääb oht et kvantruumist võidakse väljuda mõne tähe või planeedi sisemuses. Sellisel juhul võivad mateeriad osaliselt seguneda ning laev hävib. Õnneks on kvantruumist väljumisel sekundite pikkune moment, mille jooksul hakatakse juba ähmaselt nägema reaalset maailma, kuid füüsiline kontakt veel puudub. See efekt on aidanud hoiduda nii mõnegi laeva hävinemisest.

Kvantruumis on laeval võimalik ka raadiolaineid välja saata, mis levivad laeva suhtes sama suure kiirusega kui tavalistes tingimustes. Kuid neid raadiolaineid on võimalik vastu võtta vaid kvantruumis laevade poolt. Tavaliste raadiovastuvõtjate jaoks neid laineid ei eksisteeri. Nii kasutatigi algul tähtedevahelise side pidamiseks kvantruumis kihutavate laevade raadioülekandeid. Sihtpunktis saadi neid vastu võtta vaid samuti kvantruumis laevade poolt. Umbes kolm standardsajandit tagasi aga avastati, et kvantruumis raadiolaineid, ehk kvantlaineid, on võimalik tekitada ka füüsiliselt reaalses olekus eksisteerivate seadmete, kvantraadio generaatoritega. Need generaatorid on umbes kilomeetri pikkused ning neid hoitakse kaugematel orbiitidel ümber planeedi. Kvantside toimis algul saadete välja saatmise ja vastuvõtmise kujul, side kiiruste kasvades tekkis võimalus telefoni teel ka tähtevahelisi kahekõnesid pidada. Praeguseks on juba tavaline helistada telefoniga enamuses Planeetide Liidu ulatuses.

Umbes sada standardaastat tagasi hakati kvantlaineid kasutama ka arvutiside pidamiseks. Tähtedevahelise arvutiside aktiivsed kasutajad on seni planeetide valitsused, haldusorganid, pangad, teadusasutused. Planeetide juures on tähtedevahelise side tugijaamad, millede kaudu ka arvutiside toimub, seda selleks eraldatud kvantkanalil. Tähtedevahelise arvutiside kasutajad moodustavad Planeetide Liidu piires omamoodi arvutivõrgu. Aga see arvutivõrk on kinnine, mis on mõeldud vaid eeltoodud kasutajatele. Tähtedevahelise arvutiside pidamiseks kasutatakse ka telefoni sidet, kuid seni vähesel määral, nö. tähtedevahelist internetti seni tekkinud ei ole. Samas on internet olemas enamusel Planeetide Liidu planeetidel. Infotehnoloogia Keskuses valmistatakse praegu ette tehnikat ja tarkvara, ka nö. otsingumootoreid, mis võimaldaksid luua avatud tähtedevahelise arvutivõrgu, mille nimetuseks on pakutud Starnet. Starnet tähendaks seda, et istudes suvalisel planeedil arvuti taga, on sul võimalik ühendust saada praktiliselt iga võrgus oleva arvutiga üle kogu Planeetide Liidu.

***

Seepia oli oma tähest Alfa Viis sellisel kaugusel, et enamus aastast oli temperatuur alla nulli. Väiksevõitu planeedina oli tal ka atmosfäär normaalsest märksa hõredam, nõrgem gravitatsioon. Need iseärasused Võimaldasid Heigol oma Roveriga maanduda otse planeedile, Infotehnoloogia Keskuse peamaja kõrvale süstikute parklasse. Väljumiseks Tõmbas ta selga kombinesooni- skafandri, mis oli muidugi soojendusega. Heigo ei imestanudki eriti, et talle keegi vastu ei tulnud. Roveri arvutisse saadeti raadio teel Keskuse plaan koos viitega, kus teda oodatakse, juba siis kui ta planeedile lähenes.

Niisiis, Infotehnoloogia Keskuse juhatuse koosolekute saal. Seal peaksid ootama tema ülemus: Roger Accorn, kellega on kaasas ka üks päästeteenistuse koordinaator: Stevie Bull. Peale nende veel mitu nime infotehnoloogide hulgast, keda ta ei tundnud. Vähemalt sellist infot ta ekraanilt oli lugenud.

Seepia oma jaheda, steriilse keskkonnaga sobis hästi elektroonikatööstuse ja samuti infopankade jaoks. Kuigi selliseid planeete oli küllalt mujalgi, oli tal üks eelis. Siin on kergelt kättesaadavad enamus elektroonikatööstuses vajaminevaid pool- ja päris metalle. Nende maakidest ümberringi enamus pinnasest, mägedest koosneski. Nii öelda elektroonikute paradiis: siin mõeldakse välja, tehakse valmis ja siin läheb ta kohe ka katsetusse. Just siin toodetakse suur osa tähtedevahelise raadioside tehnoloogiast. Kuigi starneti idee iseenesest ei ole küll infotehnoloogide idee, võtsid nad selle ruttu omaks. Peamiselt siin valmistataksegi selle jaoks ette nii elektroonika komponente, kui tarkvara.

Kui Heigo oli kombinesooni mahavõtnud, juhatati ta koosoleku saali. Turvameetmeid rakendati siin piisavalt rangelt. Nii nagu hoonete kompleksi sisenemisel, ei avanenud ka koosolekute saali uks enne, kui oli Heigo isik oli taskus oleva isikukaardi järgi raadio teel identifitseeritud. Seda võis lugeda ukse kõrvalt ekraanilt. Saali suurus avaldas Heigole muljet, see oli isegi tarbetult suur ja keset ruumi piklik laud, samuti suur. Vastas sein oli läbipaistev, nagu võlvjas lagigi. Saali poole liikumisel mööda treppe tõustes võis aimata, et ruum on teistest kõrgemal. Läbi seina ja lae oli näha loojuv Alfa Viis ja teised heledamad tähed, mis hõredast atmosfäärist läbi paistsid. Ruum oli hämar, ainus valgustus oli väikesed kohtvalgustid laual, iga inimese ees. Laua sissepääsu poole jäävas otsas istuvatest meestest olid kaks PäästeTeenistuse kombinesoon- skafandris, kiivrid laua peal, kellest üks tõusis kohe püsti. Suurt kasvu, muidugi Roger, ja tal paistis kiire olema. Surunud kätt, tutvustas ta Heigot teiste laua taga istujatega, muidugi peale Stevie, teise skafandris mehe. Üle laua oli esimene Sten Hall, tähtedevahelise arvutiside meeskonna juht, ühtlasi oluline mees Infotehnoloogia Keskuse nõukogus. Vadim White, starneti projekti eestvedajaid ja Peter Bush, kes on spetsialist tähtedevahelise arvutiside häirete alal, kui arvutid nö. hulluks lähevad.

«Loodan, et jõudsid oma vabu päevi sisukalt ära kasutada, kahjuks ei saa neid sulle rohkem lubada. Püüan teha lühidalt, tegemist on keerulise olukorraga, seda kogu Planeetide Liidu julgeolekut silmas pidades. Nagu sa juba aimata võid, on tegemist tähtedevahelise side, nimelt arvutiside julgeolekuga.

Jõudsid sa tutvuda materjalidega, mis sulle saadeti?»

«Nojah, eks ta enamuses meeldetuletus oli, kuid tähtedevaheline arvutiside,» Heigo laiutas käsi. «Sellise asjaga ma enne tegelenud ei ole.»

«Jah, ega sa tehnoloogiast endast ei peagi rohkem teadma, sellest piisab. Infotehnoloogid räägivad sulle probleemist hiljem lähemalt. PäästeTeenistuse ülesanne antud juhul põhineb sellel, et meil on kasutada kiireid relvastatud laevu. Võib juhtuda, et on vaja kinni püüda üks või mitu piraatide laeva .» Ta vaatas korra koordinaator Stevie poole. « Sa saad seekord Wolfi, see on üks uuem laev, näinud sa seda kindlasti ei ole. Sinu laevast, millega sa viimasel ajal sõitnud oled, on ta kiirem, ka relvastus on parem.»

«Wolfil on eriseade teise laeva üle võtmiseks, kaaperdamiseks. Samuti on tal Pioneer III varustus, nagu asustuslaevadel, ellujäämiseks eritingimustes. Selle ülesandega seoses monteeriti juurde ka arvutisidet võimaldavad seadmed,» lisas koordinaator, kui Rogeri jutusse hetkeks paus tekkis.

«Jah,» jätkas Roger, «lisaks sinu oma meestele on meeskonnas ka kaaperdajate erirühm, eriväljaõppega spetsialistid, nagu ütlesin, võib neid vaja minna. Otsuse langetamine kaaperdamise osas on sinu kätes.» Roger vaatas Heigole küsivalt otsa. «On siiamaani kõik arusaadav?»

«Ma ei ole küll siiani õieti aru saanud, millest jutt on, keda on vaja kinni võtta, kaaperdada?»

«Kannatust Heigo, nagu ma ütlesin, lähemalt räägivad probleemist sulle nemad.» Roger viitas Infotehnoloogide suunas. «Nende hulgast tuleb kaasa ka Peter Bush, tema tunneb tähtedevahelist sidet ja arvuteid.»

Heigo korraks muigas, muidugi oli ka tema meeskonnas poisse, kes end arvutite alal kodus tundsid, näiteks Paul oli õige kibe käsi. Arvutispetsialiste läks tähelaevas ikka vaja, ja ka väljaspool, eriolukordades. Kui palju nad aga tähtedevahelisest arvutisidest teavad, seda Heigo ei teadnud.

«Infotehnoloogide sõnul,» jätkas Roger, «ei ole välistatud ka võõrtsivilisatsioonide juhtumis osalemine. Seepärast tuleb kaasa veel ka...» Paistis, et Rogeril ei olnud meeles nime või ametinimetust.

«Tuleb kaasa...»

«Meeskonda läheb meie hulgast ka Tom Jones,» päästis olukorra Sten Hall. «Ta tunneb samuti arvuteid, on tarkvara kirjutaja. Tema teine eriala on võõrtsivilisatsioonid. Nagu ma kuulnud olen, on ka teie meeskonnal nendega kokkupuuteid olnud. Tom aitab nendega suhtlemisel, kui vaja peaks minema, tal on selle alaseid kogemusi. Kui mäletate täheparve C23 juhtumit, see vapside juhtum. Siis just tänu Tommile leiti konfliktile rahumeelne lahendus. Tal on annet nendega ühise keele leidmisel.»

Tekkis hetkeks paus. Sten oli omapäraselt mõjuva häälega, kõik olid nagu mõttesse jäänud. Esimesena ärkas Roger: «Ja lõpetuseks, Heigo, nagu sa aimata võid, on soovitav, et sellest operatsioonist ei kuuleks avalikkus ega Tähtedevaheline Parlament. Probleem, millest sa varsti lähemalt kuuled, ei ole veel jõudnud kaugele areneda. Kui operatsioon õnnestub, siis nii see jääbki ja asi sumbub. Kui sündmustesse sekkub mõne tähesüsteemi kohaliku turvateenistuse laev, on see praktiliselt teada kogu Planeetide Liidus. Antud operatsioonist teavad otseselt vaid siin ruumis viibijad ja veel mõned infotehnoloogid. See on minu poolt kõik.» Ta tõusis püsti. «Üksikasjad on siin, lähme, Steven.»

Rogeril paistis tõesti kiire olema, ta ulatas Heigole infokaardi, haaras laualt kiivri, viipas seltskonnale hüvastijätuks ja suundus väljapääsu poole. Talle järgnes kohe ka Stevie Bull, kelle kõhna kogu tema nimega küll kuidagi ei seostunud. Temast räägiti kui Rogeri paremast käest, iseloomu paistis tal olema. Igatahes Heigo temaga kõige paremini läbi ei saanud, koordinaatoritega tuli ikka hõõrdumisi.

Rogeri kiires lahkumises ei olnud midagi imelikku. Ta oli olnud siin arvatavasti juba pool standardööpäeva, eemal PäästeTeenistuse peakorterist, eemal oma kabinetist.

Peale Rogeri ja Stevie väljumist tõusid püsti ka teised.

«Teen ettepaneku minna minu kabinetti, kui teil midagi selle vastu ei ole,» pöördus Heigo poole Sten.

«Tööjuttu oleks mugavam ajada tööruumides, see saal oli teie bossi idee. Meie kasutame seda ruumi harva, pidulikel koosolekutel, aga need on haruldased.»

Heigo oli muidugi nõus, saal oli suur ja kõle, seda koos oma tähtedega, mis läbi lae sirasid. Alfa Viis oli juba loojunud.

***

Heigo Rover jäigi Seepiale, see lubati talle hiljem järgi saata, millise tähe juurde aga soovib. Rogeri antud infokaardilt sai Heigo teada, et operatsiooni laeva, Wolfi, leiab ta Hydra Viis neljanda planeedi, Sophia, väikese kaaslase lähedalt. Seal asub üks PäästeTeenistuse tehnilistest parkidest: tehnohooldus keskus ja momendil vabad laevad, mis ümber kuu tiirlevad. Tavaliselt ronivad laevadel tehnohoolduse robotid, sõeluvad parvena ümber laevade ning edasi-tagasi baasi vahet.

Praegu pikutas Heigo kajutis asemel ja jõllitas lage. See oli üks Infotehnoloogide kaubalaev, mis transportis tellitud sidetehnikat, antud juhul Sophiale. Kusagil laeva peal pidid olema ka Peter ja Tom, tähevõrgu spetsialist ja tulnukate psühholoog. Nad olid siin transpordimeestena, et mitte liigset tähelepanu äratada, ka see oli Rogeri korraldus.

Mõeldes eesoleva operatsiooni peale, tuletas Heigo meelde, mida ta siiamaani teada oli saanud.

Seepial, kui nad Steni kabinetti olid läinud, liitus nendega ka Tom Jones, välistsivilisatsioonide spetsialist. Steni kabinet ise oli rohkem labori moodi. Töölaual oli paar ekraani, klaviatuuri, mitu arvutipaneeli ja arvukate nuppudega telefon, ja see ei olnud sugugi ainus ruumis olev tehnika. Seinte ääres oli peale mõne kapi ka kappide moodi seadmeid ekraanide ja anduritega, mis arvatavasti olid seotud tähtedevahelise kvantsidega. Kui nad kõik oli istet võtnud, hakkas Sten rääkima

«Kogu segadus algas peale sellest, kui ühe planeedi tähtedevahelise kvantside tugijaamas avastati, et nende arvuti teeb midagi sellist, mida ei tohiks. Ta hakkas tähtedevahelise arvutiside klientide arvutitesse sisse murdma, st. muukis lahti kaitse koodid, ja tõmbas sealt informatsiooni, mis enamasti oli konfidentsiaalne. Saadud infot aga hakkas mitme tähe suunas laiali saatma, ning seda kvanttelefonikanalite kaudu ja lahti kodeeritult. Selliseid trikke hakkasid tegema veel mitme planeedi tähtedevahelise side tugijaamade arvutid. Tähtedevahelise arvutiside mehed avastasid arvutite mälusid uurides, et seda viga on arvutites põhjustanud üks ja sama teadmata päritoluga programm. Esimene kahtluse variant, et see on pärit mõnest kohalikust internetist arvutihullult, on välistatud - ligipääs puudub. Jääb võimalus, et töötaja mõnest võrku kasutavast asutusest või ka mõnest kvantside tugijaamast endast. Neid variante veel uuritakse. Sellel programmil on ka ise paljunemise omadus, ja kuigi varastatud info saadab ta laiali avatud kanalitel, siis oma järeltulijad nimelt mööda arvutisidekanalit, muidu ta ka edasi ei kanduks. Pole enam võimalik kindlaks teha, kust ta alguse sai, programm kustutab end mingi aja jooksul ise ning esimesed variandid on jäljetult kadunud. Ühine on selle programmi eksemplaridele alati see, et arvuti näitab, et ta on tulnud kvantkanalit pidi. See viitab ka võimalusele, et see programm on teele saadetud tähelaevalt. Seni ei ole meil andmeid, et ühelgi tähelaeval oleks seadmeid, mis seda võimaldaks, arvutisidekanal ei ole tähelaevadele mõeldud. Samas on see tehniliselt võimalik, nii et välistatud ei ole midagi.»

«Te ootate nüüd, et Päästeteenistuse laev püüab selle oletatava pahareti kinni?» tegi Heigo kuuldud jutust kokkuvõtte. «Nagu ma aru saan, võib seda laeva otsida kogu Planeetide Liidu avarustest,» lisas ta irooniliselt.

«Kohe jõuame ka selleni. Oluline on, et see salapärane programm valis informatsiooni, mida ta arvutiside klientidelt välja tõmbas. Alati oli selle hulgas pankade klientide andmeid, kuid mis veel olulisem, alati olid ka väljavõtted Kaubanduse-Transpordi Assotsiatsiooni laevade sõidugraafikutest. Tead sellist hajustäheparve, nagu Cheopsikrabi? Selles suunas läksid ka ühed esimesed lahti muugitud andmehulgad, mis sisaldasid muuhulgas infot sellesse piirkonda sõitvate kaubalaevade kohta ning seda, millist kaubalaeva milline PäästeTeenistuse laev saadab, millist mitte. Sellele järgnesid kohe ka piraatide rünnakud ilma kaitseta kaubalaevadele, millistest üks jäigi kadunuks. Korra rünnati isegi ühte nõrgemat kaitselaeva, nii et tõenäoliselt oli neil ka kaitselaevade kohta info tõesti olemas: teie enda PäästeTeenistuse laevade! Nii et te peaksite samuti olukorra lahendamisest huvitatud olema. Meie oleme praegu seisukohal, et ka see pahandusi põhjustav programm on suure tõenäosusega pärit Cheopsikrabi täheparvest. Teie saate meil aidata kontrollida selle teooria paikapidavust, nii et hirm piraatidele.»

«Aga K-T Assotsiatsioon, piraatide püüdmisest peaks eelkõige nemad huvitatud olema?»

«Eks see on rohkem teie, st. PäästeTeenistuse ja K- T Assotsiatsiooni vaheline asi. Meil oli sellest Accorniga ka juttu. Assotsiatsiooni jaoks on tegemist ühe väikese äripiirkonnaga, meie jaoks ja julgeoleku jaoks üldse on tegemist juba suure probleemiga. Me võime kvantside keskuste arvutid muuta immuunseks selle programmi suhtes, mis meile praegu peavalu põhjustab. Kuid kui me ei võta midagi ette selle programmi väljamõtlejaga, ei ole välistatud uued rünnakud arvutitele. Ning nagu näha, põhjustab see probleeme julgeolekule. Pealegi ei olnud kaubalaevade info sugugi ainuke, mida see programm laiali saatis. Muretsemiseks on põhjust ka tähtedevahelisi tehinguid teostavatel pankadel. Nagu näed, on see kogu Planeetide Liidu mure, ning selle sõlmpunkt on praegu Cheopsikrabi täheparv.»

«Ühest asjast ei ole ma veel aru saanud -- nagu Accorn rääkis, on operatsioon salastatud?»

Oli näha, et Heigo küsimus Stenil mingit hella koha pealt puudutas, hetkepärast vastates valis ta sõnu ükshaaval, «Nagu öeldud, on küsimus julgeolekus ja seda kogu Planeetide Liidu piires. Probleemi olemus on teada praegu vaid kvantside spetsialistide vahel. Kui ilmneb veel rünnakuid Planeetide Liidu, tema kodanike varale ja on ilmne seos käesoleva probleemiga, oleme sunnitud sellest teatama Parlamendile. See tähendaks seda, et probleem on avalikustatud ning sellele järgnevad reaktsioonid on ettearvamatud. On ringkondi, kes oleksid huvitatud kvantside piiramisest, mis iseenesest tähendaks juba terve inimtsivilisatsiooni arengu pidurdumist. Sellise küsimusega on tegeldud Tähtedevahelises Teadlaste Nõukogus, kuhu ka mina juhuslikult kuulun. Sellisel juhul on oht, et planeedid kapselduvad iseendasse, mõttetuks muutub Planeetide Liit, toimub taandareng. Iga tähesüsteem muutub sellisel juhul üksiseisvana kergesti haavatavaks. On planeete opositsiooniliste jõududega, kes sellist olukorda ainult ootavad. See annaks neile võimaluse luua oma sõjalist diktatuuri ning laiendada seda kas või kogu Liidu piiridesse.»

«Te annate tulevikust üsna sünge pildi, eks me proovime siis anda oma parima.» Heigo oma sisemuses muigas, ta ei uskunud eriti sellistesse taandarengu prognoosidesse, milliseid on koguaeg tehtud ja tehakse ka edaspidi. Sellest jutust jäi meelde kvantside piiramise võimalus ning siin on ju infotehnoloogide isiklik huvi mängus. Nemad haldavad tähtedevahelise kvantside kanaleid ja teenivad nende kasutamise pealt suure osa oma sissetulekust. Samas on see ala, millel tegutsemine nõuab Tähtedevahelise Parlamendi nõusolekut, tegutsemisluba. Tähtedevahelise Parlamendi korraldus kvantside piiramise, see tähendab osade kanalite sulgemise, kohta vähendaks tublisti infotehnoloogide kasumit. Selle juures ei ole välistatud, et nad oleksid sunnitud osad oma keskustest sulgema.

«Et käesolevast probleemist oleks täielikum ülevaade, on selle kohta üht-teist öelda ka Peteril ja Tomil, palun,» andis Sten jutujärje edasi.

«Selle programmi päritolu kohta on meil tegelikult mitmesuguseid versioone,» jätkas Peter. «Nii palju kui me seda siiamaani oleme uurinud, on ta meid mitmest seisukohast üllatanud. Üldiselt ollakse seisukohal, et sellist edukalt toimivat programmi on võimeline tegema vaid inimene, kes arvuti sisemaailma, nö. psühholoogiat hästi tunneb. See tähendab, et teatud toimingute tegemiseks peab programm sisaldama kindlaid käske, millest arvuti üheselt aru saab. Kui me uurime tavapärast spetsialisti koostatud programmi, võime me kohe öelda, mida arvuti selle programmi mõjul tegema hakkab. Praegune salapärane programm tundub olevat meie jaoks täiesti juhuslike signaalide kogum ja see, kuidas ta arvutis toimib tundub meie jaoks ettearvamatuna, ime et ta üldse kuidagi toimib. Aga nagu me veendunud oleme, teeb ta oma töö ära ning tundub, et ta teeb täpselt seda, mida tema looja talt ootab. Nagu arvata võib, ei ole teiega mõtet rääkida programmi üksikasjadest?»

Heigo vaid noogutas vaikides, see oli tema jaoks täiesti tundmatu maailm. Tegelikult oleks ta tahtnud juba ära minna, see kõik oli korraga liiga palju.

«Üldsõnaliselt öeldes tundub, et selle programmi võib täiesti teinud olla ka mõni olend, kes ei ole inimene. Eksisteerivad ju ka mõned välistsivilisatsioonid, vähemalt milliseid meie teame, Tom, sa oskad nende kohta vist natuke rohkem rääkida.»

Heigo vaatas mehe poole, kes nende seltskonnaga siin kabinetis ühinenud oli: pikemat kasvu ja kuidagi kondise näoga. Seda meest on tulnuka spetsialistina hea meelde jätta, ta on ise natuke ulmelise välimusega. Pealegi pidi ta ka meeskonda tulema. Tema oligi siis see, kes nende vapsidega ühise keele leidis. C23 ja vapsid oli teema, mida üldiselt teati. Välistsivilisatsioone, keda on kohatud, võib lugeda ühe käe sõrmedel. Eriti veel sellise arengutasemega, kus konflikt nendega on juba nagu võrdne võrdsega. Õigemini peaaegu, inimesed olid siiski tehniliselt tugevamad. Kuid konflikt eriti kaugele ei arenenud, nendega sai sõlmitud vastastikuse lojaalsuse leping, tehakse vist isegi mingit koostööd. Küsimus oli ju vaid mõne C23 täheparve planeedi maakide ressursside kasutamises, milliseid vapsid lugesid enda omadeks. Saanud teada nende seisukoha, oli inimesed meelsasti nõus tagasi tõmbuma, sest need maagid iseenesest ei olnud Planeetide Liidule mingi probleem. Sellised asjad tulid Heigole meelde seoses Tom Jonesiga, kes nüüd tema poole vaatas.

«Et asi oleks arusaadavam, alustaksin natuke laiemalt. Nagu juba tähtedevaheliste sõitude algusest peale, arvatavasti juba enne sedagi, tunti sihukest nähtust nagu UFOd. Neid nähakse vahetevahel ka planeetidel, kuid sagedamini kosmoses, kindlasti olete teiegi neid näinud.»

Heigo tahtis jah öelda, kuid paistis et Tom ei olnud vastust oodanudki ja jätkas.

«Ufodele on alati iseloomulik see, et nad ei jäta endast mingit füüsilist jälge, nad liiguvad füüsika seaduseid eirates ja neid ei ole võimalik jälitada ega püüda. Kuigi planeetidel on sageli tegemist lihtsalt ebaharilike loodusnähtustega, mis on reaalselt seletatavad, siis mida nähakse kosmoses? Muidugi on võimalik, et tegemist on lihtsalt psüühika häiretest tulenevate illusioonidega. Samas on tegemist ju ka nähtustega, mida on näinud korraga mitmed, üksteisest sõltumatud inimesed. Ufosid on kogu aeg peetud võõrtsivilisatsiooni, kes on meist tunduvalt kaugemale arenenud, lennumasinateks. Samas need vähesed tsivilisatsioonid, keda meie oleme kohanud, ei ole ükski võimeline selliseid sõidukeid tootma. Nii et UFO küsimus on siia maani lahtine, kindlat vastust, millega tegemist on, ei ole kellelgi. Nüüd jõuan ma selleni, mida ma öelda tahtsin: on täiesti võimalik, et meie arvuteid ja nendes peituvat informatsiooni kombib keegi väljaspool meile tuntavat Galaktika osa või kaugemalt. Ka mina tunnen programmeerimise saladusi ja olen käesolevat murelast uurinud. See programm sisaldab enamuses inimesele ebatüüpilist arvutitele lähenemist. Mind tuntakse eelkõige ehk vapsidega olnud konflikti lahendamise poolest, olete ehk kuulnud?»

Heigo noogutas, see oli tõepoolest ainus asi, mida ta Tom Jonesi kohta teadis. Vahepeal oli Sten välja võtnud ühe karastusjoogi pakendi ja jagas igaühele ka jooginõu. See oli teretulnud vaheldus, tekkinud jutupaus ja kihisev jook paistis kõigile oodatuna olevat. Olles veidikene rüübanud, Tom jätkas.

«Üks nii öelda rahumeelne kontakt oli meil Galaktika keskosale lähemal olevas tähesüsteemis, TR0001LM. Sealne tsivilisatsioon praktiliselt ei tegele veel tähtedevaheliste lendudega, kuid elektroonika on neil küllaltki arenenud. Kui me vastakuti oma tehnikat tutvustasime, selgus, et nende arvutid olid ehitatud üpris erinevalt inimeste omadest. Nende arvutite funktsioneerimine oli rohkem sarnane aju- kui meie arvutite omale. Tundus, et need olid võimelised isegi fantaseerima ja omasid reaalset teadvust, intelligentsi, nagu elusolendid. Vastastikku üksteise keele õppimise ilmestamiseks edastasime oma pardaarvutist raadio teel nende arvutile meie tähemärke, siis sõnu ja lauseid ja nemad vastasid samaga. Varsti avastasime, et selle andmevahetuse käigus ei õppinud nad üksi meie keelt, vaid said selgeks ka meie arvuti funktsioneerimise üldse. Nad olid praktiliselt teadvustanud endile kogu meie arvutis oleva informatsiooni ja programmid ning võisid meie arvutiga teha mida soovisid. Meie olime sunnitud selle koha pealt käed tõstma, meie ei saanud nende arvutite funktsioneerimisest suurt midagi aru. Peale selle, et võisime nendega andmeid vahetada. Nad olid õnneks heatahtlikud ja meie arvutit ära ei rikkunud. Seejuures ei saanudki me selgelt aru, kas meie arvuti õppisid nad selgeks kasutades enda oma vaid tööriistana, või tegi nende arvuti seda iseseisvalt. See viimane on ka täiesti võimalik, nende arvutite «intelligentsust» arvestades.

Nagu näete, võib öelda, et välistsivilisatsioonidel on teoreetiliselt täiesti võimalik meie kvantside infovoogusid uurides saada selgeks nii meie keel kui õppida suhtlema arvutiga. On välistsivilisatsioonide otsijad ju kogu oma ajaloo jooksul treeninud end aru saama tundmatutest raadiosignaalidest, leidma nendesse peidetud sõnumeid.»

«Nagu ma aru sain, ühinete te meie operatsiooni meeskonnaga, eks ole?» küsis Heigo vahele.

«Jah, mulle tehti ettepanek, andsin sellele oma nõusoleku. Ma näen, et antud juhul võib minu kogemusi täiesti vaja minna.»

«Tore, siis loodame, et te saate oma teadmisi ära kasutada. Minul on küll olnud kokkupuuteid olenditega, kellel on oma «ühiskond» olemas, kuid seda tsivilisatsiooniks nimetada on enamasti natuke palju.»

***

Kaubalaev lähenes Sophia kaaslasele. Heigo, sokutanud end juhtimisruumi, jälgis ekraanilt laeva, mis pidi olema Wolf. Ta arvas esimesel momendil, et tegemist on eksitusega, kuigi ta oli Rogeri antud infokaardilt teada saanud, et Wolf on kohandatud kaubalaeva sarnaseks. PäästeTeenistuse laevad olid enamasti ovaalse, ümarate servadega ketta kujulise korpusega. Korpuse allumine osa, viimasest kolmandikust alates läheb sujuvalt üle kaheks suureks silindriks, läbimõõduga kolmveerand ketta paksusest ja ulatuvad kettast tahapoole natuke üle poole oma pikkusest. Nendes silindrites on enamus tähelaeva energia- ja liikumisseadmestikust. Silindrite ees on korpuse all kõrvuti süstikud, enamasti on neid kolm kuni viis. Wolf sarnanes rohkem kaubalaevadele, korpuse teine pool oli kõrgemaks ehitatud ja pikendatud silindrite lõpuni. Juurdeehitused tegid laeva tavapärasest kujust kandilisemaks, külgedelt ulatusid need ka ettepoole, varjates relvade tavapärase asukoha. Ka süstikud Wolfi kõhu all, vähemalt see, mida Heigo vilksamisi nägi, sarnanes kaubalaeva omaga. Kuigi kaubalaevadel üldiselt enam kaubasüstikuid ei kasutata, arenenud planeetidel tuuakse last alla oma spetsiaalsete kaubasüstikutega, läheb neid vaja nooremates asustustes.

Kaubalaeva süstikust läks Wolfi pardale esimesena Heigo, Peter ja Tom jäid kontrollima sideseadmete laadimist robotite poolt. Need seadmed olid tõeline kaup, mille vedamine antud operatsiooni juurde kuulus.

Heigo suundus kohe juhtimisruumi, kus meeskonna tuumik juba ootas. Peale tervitusi jõudis Mark kohe irvitades küsida, «kas me hakkame nüüd transpordimeesteks,?» oma seljas olevale vormile osutades, «Meid kamandati niimoodi siia, ja ei mingeid seletusi.»

«Täpselt nii ongi,» vastas Heigo enesest mõistetava häälega, «see peaks ju päris huvitav vaheldus olema.» Hoolimata meeste umbusklikest nägudest, jätkas ta samas vaimus edasi, «Nagu ma aru olen saanud, olete te jõudnud juba laevaga tutvuda. Ehk räägiks mulle ka, mida see siis ka oskab?»

«Kaubalaeva kohta peaks ta päris hästi sõitma, nii kvant- kui tavaruumis, seda isegi PT laeva kohta,» alustas esimene piloot George. «Manööverdamist pole küll veel proovida saanud, kuid tehnilised andmed on paljulubavad. Orienteerumine on ka normaalne.» Ta näitas ekraani poole, millel oli parajasti pilt ruumiskannerilt, «ootamatult meid üllatada ei tohiks.»

«Relvad on ka olemas, nii laser kui plasma,» ütles Mark oma habetunud lõuga sügades, «nii vasakul kui paremal pardal. Ka kaitse on normaalne.» Kaitse all mõtles ta jõuvälja, millega saab blokeerida vastase lööke.

«Toomas, kuidas sidega on?» Toomas ja Paul olid mõlemad laeva elektroonikapoole spetsialistid, nii side kui pardaarvutid. «Eks ta on kah,» Toomas kehitas õlgu. «Kvantside poolel on midagi uut, kui ma õieti aru sain, saab kasutada arvutite kanalit. Ei kujuta ette , miks see siin on, laevadel peaks see olema rangelt keelatud.»

«See kuulub operatsiooni juurde. Kohe peaks pardale tulema kaks meest, infotehnoloogid. Eks nemad räägivad, milleks seda vaja võib minna.» Heigo mõtles hetke. «Siin pidid olema ka kaaperdajad, kus nemad on?»

Matti, teine piloot, kes vastutas tehnilise korrasoleku poolest, seisis käed rinnal. «Ah et nemad on siis kaaperdajad. Nad jäid kontrollima seda lõikeaparaati kaubaruumi paremas servas. Keda me kaaperdama läheme?»

«Nagu te aru saite, on kaubalaeva roll muidugi petekas.» Heigo võttis infokaardi ja lükkas selle pardaarvuti kaardipesasse: ekraanile tuli Galaktika skeem, kus oli eraldi tähistatud Cheopsikrabi täheparve asukoht. Ülejäänud meeskonnaliikmetega otsustas ta hiljem rääkida, operatsiooni olemust oli kõige olulisem teada ruumisviibijatel. Meeskonna ülejäänud liikmed, peale «külalis-» kaaperdajate, olid peamiselt planeetidel pääste- turvamistööde läbiviijad.

***

Kvantruumis lendamise ajal ei jätnud Heigo kasutamata võimalust pääseda kinnisesse arvutiside kanalisse. Ta laskis arvutimeestel võtta ühenduse PL Statistika peaarvutiga, kus on olemas andmebaas mitte üksnes PL-u kuuluvate tähesüsteemide, vaid kõigi teada olevate kohta, mida rohkem või vähem uuritud on. Üht teist leidus seal ka Cheopsikrabi täheparve kohta.

Nime sai täheparv omapäraselt kujult, mis keskosas meenutas esivanemate planeedilt tuntud ehitist, Cheopsi püramiidi. Selle alumistest servadest ulatusid välja harud, mis meenutasid tüüpilisi krabi jalgu ja sõrgu. Cheopsikrabi tähekogu koosneb suures osas kollastest tähtedest, mille ümber peaks eeldatavasti tiirlema elukõlbulikke planeete. See täheparv jääb iseenesest Planeetide Liidu servaalale, lähemalt on jõutud vähe uurida. Inimasustuse ajalugu on seotud põhiliselt kolme tähesüsteemi -- planeediga: CKG 36-2, CKG 25-4, CKR 101-2. Tähistuses on kõigepealt täheparve ja tema haru sümbol, numbrid tähistavad tähte ja tema planeedi järjekorda tähest alates. Need planeedid on esimesed uuritutest, millised osutusid inimestele elukõlbulikeks. Isegi niivõrd elukõlbulikeks, et sinna hakkas voorima hulga laevu, mitte enam uurimise otstarbel, vaid selge eesmärgiga jääda kohapeale elama. Nendel planeetidel olid muidugi ka omad eripärad, kuid ühine oli neile klorofülltaimestik, vähene, mitte ohtlik loomastik ja mõistusliku elu puudumine. Ka kliima oli enamuses planeedil elamiskõlbulik. CKG 36-2, ehk True, on neist suurima asustusega, mis ulatub juba üle poole miljardi. CKG 25-4, ehk Evita ja CKR 101-2, ehk Pluto elanikkond jääb kahe- ja kolmesaja vahele. Arusaadaval põhjusel on True ka antud piirkonna peaplaneet. Suur osa eluks vajalikust toodetakse nendel planeetidel kohapeal, on peaaegu isemajandavad. Enamus vajalikke toiduaineid toodetakse kohapeal, kohanenud on nii põllumajanduslikud taimed kui loomad. Ühtteist söödavat on leitud ka kohalikus taimestikus. Need kolm planeeti kuuluvad otseselt ka Planeetide Liitu. Liikme staatus tähendab seda, et eksisteerib Liidule lojaalne valitsus, kes kontrollib kogu planeedil toimuvat. Liikmed saavad PL-ult ka toetust nii tehnika kui toiduainetega. Abi eelduseks on ühiskonna korra ja valitsuse poliitika vastavus PL-u nõuetele. Sellega kaasneb pidev Liidu vaatlejate, kontrollide kohalolek, kes vajaduse korral ka ettekirjutusi teevad. Muidugi tekib planeetidel, eriti noortel, lahkhelisid seoses esitatavate juhistega, mis enamasti lahendatakse Tähtedevahelises Parlamendis. Antud planeetidel on poliitilised lahkhelid PL-ga lahenenud rahumeelselt, tänu millele pole olnud ka katkestusi neile osutatavas abis.

Truel ja Evital on olemas ka tähtedevahelise kvantside tugijaamad. Nende olemasolule siin Galaktika perifeerias on kaasa aidanud Infotehnoloogia Keskus, eesmärgiga propageerida tähtedevahelise side kasulikkust. Antud samm üldiselt ennast õigustas. Majanduse seisukohalt tõusis kõigepealt kohalike pankade likviidsus PL-u majandussüsteemis, tänu pankade tähtedevahelisele arvutisidele. Samuti tõusis PL-u valuuta hulk kohalikus majandussüsteemis, tekkis võimalus kasutada tähtedevahelisi pangakaarte. Reaalajas infovahetus aitas kaasa ka Liidu poolt aktsepteeritaval demokraatlikul korral ühiskonnas püsida.

Peale nende kolme arvatakse Cheopsikrabis olevat veel 15-20 inimasustusega planeeti, täpset arvu pole teada. Ükski PL-u planeet oma ametlikeks valdusteks neid ei tunnista. Enamjaolt on tegemist end sõltumatuks kuulutanud inimrühmadega, kes soovivad elada väljaspool Liidu seadusi. Nagu senised ajaloolised kogemused on näidanud, lähevad sellist teed tihti rühmitused, kes on juba eelnevalt valitseva ühiskondliku korraga tülli läinud. Sageli moodustavad selliseid asurkondi usurühmitused, kes valivad oma põhimõtete elluviimiseks äärmuslikke võimalusi. Tihti sellised vabade planeetide otsijad ka hukkuvad.

Teinekord võib olla ka ühel planeedil mitu asundust, kes üksteise olemasolu ei tea, see sõltub tehnilisest tasemest, mida omatakse.

Asundused iseenesest võivad eksisteerida sõltumatute inimgruppidena kuni kuningriikideni välja.

Soodsa kohaliku kliima puhul muututakse vahel nö. looduslasteks, tähelaev hüljatakse sootuks ja kaotatakse igasugune side välismaailmaga.

***

Heigo maandus kaubasüstikuga True pealinna kaubalaevade maandumisplatsil. Peale formaalsusi läksid infotehnoloogid ja kolm ülejäänud meeskonnaliiget kauba, sidetehnika, edasist käekäiku juhtima.

Heigo koos teise piloodi Mattiga läksid otsima institutsiooni, mis vastutaks kaubalaevade julgeoleku eest. Nagu nad kartnud olid, ei olnud siin rentida ühtegi gravihõljukit. Maandumisplatsilt sai ära vaid kaubaveokitega, see variant ei sobinud. Nad ajasid ettenägelikult kaasavõetud kahekohalise süstikust välja ja võtsid suuna linnapoole. Nad jäid sõites maapinna lähedale, jälgides kohalikku liiklusskeemi, kiiret neil ei olnud. Teede ääres kasvas ohtralt puid, arvatavasti kohalikud, Heigo ei olnud selliseid enne näinud. Lehed olid neil suured, ümmargused, tugevate varte otsas ja tilkusid. Taevas oli suures osas selge, arvatavasti olid lehed märjad hommikusest kastest, parajasti oli kohalik hommikupoolik.

Kaubasüstikute maandumisplats jäi kesklinnast umbes tunni tee kaugusele, vähemalt nende liikumiskiiruse juures. Lõpuks jõudsid nad hoone juurde, milles pidi asuma Väliskaitse Ministeerium.

Hoone oli üpris kõrge, mingist kohalikust rohekast kivimist, suurte akendega. Klaasist uksed libisesid eest ära ja nad sisenesid suurde eesruumi, seal olid mõned suured toataimed, mõned diivanid koos laudadega, üks väike purskkaev. Tagapool oli üks suurem laud, mille taga istus kaks vormirõivastes meest, kellest üks püsti tõusis ja nende poole tuli.

«Tere, millises küsimuses saakaime teid aidata?» Täiesti arusaadavas universaalses Planeetide Liidu suhtlemiskeeles, ta oli KT Assotsiatsiooni riietust nähes õige järelduse teinud, kuid emakeel see tal küll ei olnud.

«Me soovime kohtuda inimesega, kes vastutab saabuvate tähelaevade julgeoleku eest.»

Administraator, sellise ametiisikuna ta Heigole kõige rohkem tundus sarnanevat, vaatas neile kordamööda otsa ja küsis, «Teie isikukaardid, palun.»

Ulatatud kaardid vastuvõtnud, hetke uurinud, andis administraator need teisele mehele, kes need kaardilugejasse pistis. Nii Heigo kui Matti kaardid olid tegelikult võltsitud. Infotehnoloogia Keskuse ja PäästeTeenistuse kokkuleppel oli see operatsioon nii salajane, et enamus meeskonna liikmeid varustati uute isikukaartidega. Nende järgi olid nad kõik igipõlised kaubalaevnikud.

Teine mees jäi ekraanilt loetuga ilmselt rahule, helistas veel kuhugi ning näitas siis majaplaanilt, kus asub ruum nr. F 133.

Avaras kabinetis istus punakast puidust laua taga keskeas mees, ülikonnas, tumeda peaga. Tõusis püsti, lühikest kasvu, teretas ja pakkus istet, osutades vastas olevatele toolidele.

«Mina olen ministri abi, Renal Took. Teid huvitab tähelaevade julgeolek True lähiümbruses?»

«Üldiselt jah,» alustas Matti, «Meie oleme Kaubandus Transpordi Assotsiatsioonist, me tõime selles piirkonnas olevatele Liidu planeetidele sidetehnikat tähtedevahelise side arendamiseks. Arusaasav, et sellise tehnika sattumine näiteks piraatide kätte on väga ebasoovitav. Sama vähe oleme me huvitatud, et meie laeva võidaks rünnata. Me tulime siia ilma saatelaevata ja soovime sõita veel ka Evitale ja Plutole. Kui suur on teie arvates tõenäosus, et piraadid võiksid meid rünnata?»

«See võimalus on väga väike. Pealegi on mõlemil planeedil relvastatud süstikuid ja ruumiskannereid, võimalikud piraadid avastatakse ruttu,» vastas mees kiiresti, naeratades. Heigo oli hämmingus, kas see mees ei tea midagi või lihtsalt kardab meid hirmutada, ta peaks ju oma sõnade eest vastutama.

«Süstikuid ei maksa üldse arvestada, piraatide vastu saab vaid relvastatud tähelaevaga. Meil on andmeid, et hiljuti rünnati siin piirkonnas meie Assotsiatsiooni laevu, millistest üks jäi sootuks kadunuks.»

«Need rünnakud olid väga ebatavalised, neid ei ole enne olnud ja suure tõenäolisusega ka rohkem ei tule. Te kasutate ju ka PäästeTeenistuse saatelaevu, sellisel korral on teie lennud täiesti ohutud.»

Mees rääkis endiselt naeratades, enesekindlalt.

«Muide rünnati just neid kaubalaevu, mis tulid ilma saatelaevata. Samuti olid piraadid õigel ajal õiges kohas. Järelikult oli neil meie laevade liikumisgraafiku kohta informatsiooni. True on siinse piirkonna peaplaneet, teie ministeerium peaks kursis olema ka teiste siinsete PL planeetide ümber toimuvaga.

On teil andmeid, kes võisid rünnata või kust saadi selleks kasutatud informatsiooni?»

«Asja uuritakse, seni täpsemad andmed puuduvad. Laevu rünnati Evita ja Pluto juures, kohalikest kaitseteenistustest võite saada täpsemaid andmeid, millised veel meieni ei ole jõudnud. Suure tõenäosusega võivad piraadid olla registreerimata asustusega planeetidelt, milliseid on siin mitmete tähtede juures. Loodetavasti ei ole teil asja nendele planeetidele.»

«Meie laev on praegu True kohal orbiidil, milline on tema julgeolek siin?» küsis Matti.

«Truel on ka üks relvastatud tähelaev, kaitselaev. Piraatide eemal hoidmiseks piisab sellest täiesti.

Kahjuks ei saa me anda seda laeva teile saatjaks Evita ja Pluto juurde, tema ülesanne on True julgeoleku tagamine. Kuid teil on tähtedevahelist sidet kasutades võimalik tellida PT saatelaev.»

Vestlus järgnes veel umbes pool tundi, mille jooksul Heigo veendus, et rohkem informatsiooni nad siit kätte ei saa. Samas tundus talle ka, et see ministri abi ütles tõesti kõik, mis tal praktiliselt teada oli. Ka siis, kui nad oleks olnud PT esindajatena, oleks neil vaevalt rohkem infot õnnestunud välja meelitada.

Lühidalt: siin ei teatud suurt midagi, õnneks isegi mitte seda, et piraadid võisid infot saada ühe tähtedevahelise side tugijaama arvutivea tõttu. Tegelikult võis see abiminister ka ühteteist enda teada jätta, pole midagi imelikku selles, et esimest korda nähtavatele võõrastele kõike välja ei öelda. Vaatamata sellele, et ta räägib KT Assotsiatsiooni esindajatega. Kogu selle jutuajamise käigus ei muutunud kordagi mehe ilme, naeratus ja ta rääkis väga enesekindlalt.

Ei Heigo ega Matti kumbki ei küsinud midagi rünnakud üleelanud laevade meeskonnaliikmete tunnistuste kohta. Mees ise tundus ka hoiduvat seda teemat puudutamast.

Heigo oli seda külastust võtnudki rohkem meelelahutusena operatsiooni sissejuhatuseks. Ta tahtis lihtsalt näha, kuidas antud juhtumeid siinsete võimuesindajate poolt valgustatakse. Oli näha, et asjaolusid püütakse ilmselt maha vaikida. Heigo jäi rahule, antud operatsiooni salajasust arvates sobis see täiesti. Süstiku juurde tagasi nad eriti ei kiirustanud, arvestada võis, et infotehnoloogidel läheb kaubaga aega. Peter, Tom, kes nagu teisedki, olid legendi järgi kaubalaeva mehed, mängisid siiski instrueeritud transporditöölisi. Nad pidid kohalikke tähtedevahelise side spetsialiste instrueerima, mille jaoks neile proovimiseks saadetud sidetehnika hea on. Heigole küll ei meenunud, et temale oleks lähemalt selle siia toodava kauba otstarbest lähemalt räägitud. Vaatamata sellele, et see oli osa operatsioonist. Igatahes kavatses ta seda järgi uurida, temal kui operatsiooni juhil on täiesti õigus seda teada. Tema uudishimu sai peatselt rahuldatud. Kui nad Wolfi pardal tagasi olid, ei tarvitsenud Heigol endal infotehnolooge küsitlema hakata. Heigo oli parajasti juhtimisruumi poole minemas, kui koridoris tuli talle vastu Peter.

«Oota korraks, me saime siinsetelt sidespetsidelt, informatsiooni, mis võiks sind huvitada. Kui sul aega on, läheksime minu kajutisse, räägin lähemalt.»

Peteril ja Tomil oli kahe peale üks kajut, kui nad sisenesid, oli Tom seal juba ootamas. Peter hakkas kohe rääkima.

«Me pidasime vajalikuks seda sulle rääkida, kui operatsiooni juhile, see jääb sinu otsustada, kas see omab mingit tähtsust või mitte. Umbes poolteist standardaastat tagasi oli Truele tulnud üks infotehnoloog, keegi Jain, kellest vähemalt meie ei tea midagi. Õigemini oli ta endine infotehnoloog, oli oma ameti maha pannud. Ta oli tulnud üksi, kaasas ei olnud ei perekonda ega sõpru. Ta ei olnud kellelegi öelnud ka kindlat põhjust, miks ta Cheopsikrabi täheparve tuli. Igatahes oli ta lubanud siia piirkonda kindlasti jääda, ilmse vihjega, et täht või planeet iseenesest ei ole veel kindel. Truel ei olnud ta üle paari standardkuu, ning ta suundus edasi Evitale või Plutole, seda kindlalt ei teatud.»

Heigo taipas kohe, mida Peter ja Tom sellest infost arvasid.

«Jah, siin võib mingi seos olla: piraadid, kes tunnevad kvantside tehnoloogiat ja ära hüpanud infotehnoloog. Ka rünnakud samas piirkonnas. Aga kas ta ei pannud ametit maha lihtsalt vanadusest?»

«Ei, seda öeldi kindlalt, et ta ei olnud veel õieti keskeaski, pigem nooremapoolne mees. Ma püüdsin uurida ka põhjust, miks ta ametilt lahkus, kuid selle kohta ei osanud keegi midagi öelda. Oli olnud üpris napisõnaline.»

«Igatahes suur tänu, et sellest rääkisite. Hiljem, kui lendame, võiksite jälle oma erikanalit kasutada ja emafirmast järgi uurida millega see Jain tegeles ja miks ta firmast lahkus. Hiljem tuleb ta igatahes üles otsida ja natuke pitsitada, kes teab, mis informatsiooni sealt kukkuda võib.»

Peter ja Tom lubasid seda teha. Siis tuli Heigole meelde küsimus, mis teda huvitas. Ta seadis end mugavamalt istuma ja küsis: «Mul oleks omapoolt üks küsimus, nagu ma nägin, olite te selle sidetehnikaga üpris kaua ära. Meeskonna poisid, kes teiega kaasas olid, ütlesid, et teil läks kõige pikemalt see instrueerimise osa. Operatsiooni juhina peaks mul olema õigus teada, mis tehnika see on.

Ma loodan et see ei ole antud salajase operatsiooni sees saladus omaette.»

Nüüd hakkas rääkima Tom: «Ei, muidugi ei ole see saladus. Sa oled kindlasti kuulnud, et meie firma tahab hoogu anda sellisele asjale, nagu starnet. See on nagu internet planeetidel, ainult et nüüd tähtede- st. planeetide vaheline. See tähendab, et moodustuks üle internet üle kogu Planeetide Liidu.»

«Internet, see on arvutisidevõrk. Kas praegu ei ole juba üks tähtedevaheline arvutivõrk olemas?»

«On, kuid see on kinnine, piiratud kasutajatega. Tavalised arvutiomanikud, kes kasutavad internetti ükskõik millisel planeedil, sellega ühendust ei saa.»

«Küsimus on info liikumise kanalites,» täiendas Peter, «Praegune tähtedevaheline arvutivõrk, nagu te varem juba kuulsite, kasutab ühte kindlat, vaid selleks otstarbeks mõeldud kvantkanalit. Nagu tavalised internetid, hakkab ka starnet toimima läbi telefonikanalite. Selleks, et Starnet saaks toimida, tuleb tähtedevaheliste telefonikanalite läbilaskevõimet suurendada. Vajaduse korral avame juurde ka lisakanaleid. Peale selle on vaja juurde ka lisa tarkvara, otsingumootoreid, mis aitab orienteeruda erinevate planeetide internettide vahel.»

«Ja kuidas sellesse uude ideesse ka suhtutakse?»

«Ega see starneti idee ei olegi nii väga uus. Tähtedevahelise avaliku neti idee, avalik surve selle loomiseks on juba ammu olemas, seni ei võimaldanud seda tehnika.

Muidugi on asjal veel teisi nüansse. Starneti kasutamine eeldab kvantkanalite kasutamise kiiret suurenemist. See tähendab planeedi elanikele ka kõrgemat maksukoormust, sõltuvalt muidugi, palju keegi ise kasutab. True tugijaamas oli kohal ka kohaliku võimu esindajaid, kes kahtlesid, et kas seda on ikka vaja, kas rahvas tunneb asja vastu huvi, kas veel vara ei ole. Neile pidi tooma ilmselgeid näiteid, milliseid tähtedevahelise äri võimalusi starneti teel liikuv info andma hakkab. See hakkab kokkuvõttes kindlasti raha rohkem sisse tooma, kui läheb side peale. Kui juba kinnine arvutivõrk siin ennast majanduslikult õigustas, siis avalik starnet peaks seda enam.»

Heigol oli tekkinud üks lisaküsimus: «Kas nende lisakanalite jaoks, mida vaja võib minema hakata, on teil ka Tähtedevahelise Parlamendi nõusolek olemas?»

Paistis, et Peterile see küsimus hästi ei meeldinud, kuid ta vastas siiski.

«Seda veel ei ole. Praegu ülespandav sidetehnika on meie endi kulul. Ka kvantsidet saavad nad kasutada poolmuidu, see kõik on katsetamise järgus. Me tahame oodata, kuni starnet juba normaalelt toimib, siis saame Parlamendile näidata selle kasulikkust, küll nad taipavad seda varem või hiljem isegi. Praegu on meil õigus lisakanaleid lihtsalt katsetada.»

Heigo tänas info eest ja läks edasi juhtruumi. Talle sai üha selgemaks, kui oluline see operatsioon Infotehnoloogia Keskuse jaoks on. Kui see arvutiprobleem, mis praegu tähtedevahelise side tugijaamades kummitab, ka Parlamendile täies tõsiduses teatavaks saaks, pandaks starnetile kindlasti pikaks ajaks käsi ette. Piirata võidaks ka teisi kvantside kanaleid, Parlament hoolitseb eelkõige julgeoleku eest. Infotehnoloogia Keskus jääks sellega ilma suurest osast sissetulekust.

***

Wolf oli umbes poole tunni eest kvantruumist väljunud ning tüüris Evita poole. Heigo ja enamus teisi juhtruumi mehi olid kohal, kui laeva vastuvõtja reageeris signaalile. Kostus piiks ja rääkima hakkas meeshääl, päris puhtas Liidu keeles: «Tähelepanu, peatage kohe laev ja tehke ligipääsetavaks kõik laeva sissepääsud, kõigil meeskonna liikmetel sulguda oma kabinetti, sealt mitte väljuda! Kui te käsule ei allu, avame tule! Me ei vastuta teie elude ja teie laeva eest. Kordan, peatage laev ja vabastage kõik sissepääsud!»

Tekst loeti valjult ja käskiva häälega, samas signaaliga mingit pilti ei edastatud.

Ruumiskanner leidis laeva, mis liikus kiiresti Wolfi poole. Heigo oli põhimõtteliselt sellisteks olukordadeks ette valmistatud, ta vastas kohe.

«Meie oleme Planeetide Liidu kodanikud, me asume laeval, mis on Planeetide Liidu territoorium. Kes olete teie, et jagate meile käsklusi? Meile kahju tekitamise korral määratakse teile raske karistus. Ma kordan, te ründate Planeetide Liidu kodanikke ja vara. Selle eest on määratav kõrgeim karistusmäär.»

Hääl vastuvõtjast jäi endale kindlaks.

«Tähelepanu, kordan! Peatage laev ja vabastage kõik sissepääsud, vastasel korral avame tule! Kindlasti hukkub suur osa teie meeskonnast, vastuhakkajad hukatakse kohapeal! Peatage laev või me avame tule!»

Heigo kordas oma teksti uuesti, seejuures ei muudetud laeva suunda ega kiirust. Laev oli näha ka juba valguskaamera ekraanil, väikese laiguna. George lülitas sisse suurenduse, laeva kujutis täitis pool ekraani. Valgus paistis küljelt, näha olid laeva olulisemad detailid. See oli sama laev, mis oli rünnanud varem kaubalaevu. Rogeri antud infokaardil oli ülesvõte, tehtud PT laevalt, millist ka rünnatud oli. See oli laevatüüp, mida kasutas enamus asustamata planeetidele suundujaid, reisilaevade üks vananenud väljalaskeid, mida oli hulgaliselt odavalt saada. Sellistel laevadel oli piisavalt ruumi nii reisijate, kui vajamineva kraami jaoks. Nii öelda universaalne reisi -- ekspeditsiooni laev. Selle laeva kere oli natuke vähem ovaalse ketta kujuline kui PT laevad, kuid samas poole suurem. Seejuures oli ketas nagu kahest kokkupandud, nagu hamburger, kus nende kokkupuute osa on veidike kitsam. Silindreid, laeva jõujaamu, on koguni neli. Kaks neist asetseva laeva tagaosas, osaliselt kere sees, ketaste vahekohtade äärtes. Teised kaks on tagumises osas, üks laeva peal keskel, teine all keskel. PT laevadega võrreldes on silindrid vaatamata laeva mõõtmetele isegi veidike väiksemad, seega manööverdab laev halvemini.

Piraatide laeval oli rida väikeseid juurdeehitusi, tõenäoliselt relvad.

Piraadid avasidki tule. Wolfi kaitsejõuväli ei olnud täie võimsusega sisse lülitatud. See oleks muidu reetnud, et tegemist pole tavalise kaubalaevaga. Eesmärk oli võimalikult ligidale saada. Piraatide laserkahur oli ootamatult võimas. Nõrk kaitseväli juhtis löögi küll laeva peaosast mööda, kuid see tabas kaubaruumideks tehtud õhukesi juurdeehitisi laeva vasakul küljel, mis tõmbusid kortsu ja tekkisid mõned augud. Kõik kuulsid läbi laeva kostvat vaikset metalset kriginat. Pardaarvuti jõudis reageerida ja kaitseväli muutus tugevamaks. Laserkahuri löögid enam Wolfi ei tabanud, kuid väga kaua kaitseväli ka vastu ei pea. Heigo andis korralduse ning Mark avas Wolfi poolt vastutule. Paistis, et piraatidel erilist kaitsevälja ei ole. Ekraanilt oli näha, kuidas Wolfi laserkahuri tabamused pühkisid minema kaks kahurit, peale selle sai vigastada laeva esiosa. Kuna tegemist oli vana reisilaevaga, millel praktiliselt soomust ei ole, erinevalt PT laevadest, ei olnud seda eriti keeruline rivist välja viia. Äkitselt kostusid imestunud hüüatused. Ekraan, mis laeva suurendatult näitas, oli nagu tulekera täis. George lülitas kohe suurenduse välja. Selle koha peal, kus piraatide laev oli olnud, oli hele kera või õigemini ketas, mis suure kiirusega kasvas. Sama olukord oli ruumiskanneri ekraanil, skanner ei läbinud seda ketasjast moodustist. Oli näha, et pardaarvuti püüab leida sobivat kiirgust, laineala. Wolfi kahurid jätkasid tulistamist, kuid huupi. Helendav ketas oli paisunud laeva läbimõõduga võrreldes mitmekümnekordseks, kui see järsku haihtus. Ja enam ei olnud ka piraatide laeva. Mark küsis imestava häälega, «Huvitav, kas see plahvatas või?»

«Ei olnud nagu plahvatuse moodi, sellisel kujul tähelaevad küll ei plahvata.»

«Vaadake, siin oli veel midagi,» Toomas vaatas ruumiskanneri salvestust. Skanner nägi helendavast kettast natuke enne läbi, kui see haihtus.

«Näete, ta on siin täiesti olemas ja siis kaob.»

Nad olid sellist kadumise pilti tegelikult küll ja küll näinud. Georg tõdes toimunut tusase häälega:

«Nad jõudsid põgeneda, lülitasid sisse kvantgeneraatori ja kadusid. Enne muidugi manööverdasid kõrvale, pihta nad rohkem ei saanud.»

Heigo vandus, operatsiooni lõpp oli olnud käega katsutav, kuid nüüd ei teadnud enam keegi, millise tähe, millise planeedi juurest neid piraate tuleks otsida.

«Kas keegi sai aru, mis kuradi ketas see oli?»

Paul oli taibanud samal ajal, kui teised olid ketta tagant laeva otsinud, analüüsida ketast ennast.

«See oli plasma, suur kogus plasmat. Mingi originaalse tehnikaga, paistab et mingi erilist liiki jõuvälja abil laotati see laiali. Aga selle jaoks pidi olema ikka võimas plasmakahur, või oli neid mitu. Igatahes on nad nutika viguri välja mõelnud.»

«Okei poisid. Operatsioon jätkub, kurss endiselt Evitale, kaup tuleb kohale viia,» tegi Heigo olukorrast lühikokkuvõtte.

Tegelikult olid nad seda rünnakut oodanud. Nad olid Evita naabruses kvantruumist väljunud just sel ajal ja kohas, kus oleks pidanud saabuma KT Assotsiatsiooni kaubalaev. See oli viimane kaubalaeva reis, kirjas selles graafikus, mille salapärane programm ühest kvantside tugijaamast Cheopsikrabi täheparve suunas avalikul kanalil teele läkitas.

***

Kaubalaev võttis vastu signaali, milles loeti ette range käsklus laev peatada. Signaal ei sisaldanud ühtegi laevale kohast tunnust ega nime, mille järgi oleks olnud võimalik signaalisaatjat identifitseerida. Kaubalaev antud käsklusele ei allunud, tundmatu laev avas tule. Laserkahuri löögid olid oskuslikult sihitud, rivist viidi välja laeva kaamerad, ruumiskanner. Orienteerumisvõime kaotamise tõttu laev peatati. Rikutud sai ka pardaarvuti side kvantgeneraatoriga. Tundmatu laev kinnitus kaubalaeva külge ja piraadid tungisid sisse. Kaubalaeva kapten ja esimene tüürimees püüdsid avaldada sissetungijatele vastupanu. Peale lühikest tulevahetust käsirelvadega nad hukkusid. Kaubalaeva meeskonna liikmed sunniti relvade ähvardusel kaup, mis koosnes toiduainetest, laadima ümber piraatide laevale. Laadimisrobotite abil toimus laadimine ruttu, eriliste vahejuhtumiteta. Osa piraate rüüstasid samal ajal kaubalaeva kajuteid. Samuti lõhuti lõplikult pardaarvuti, juhtimisruumi puldid...

Heigo luges materjale, mis olid koostatud piraatide rünnakute kohta, kaubalaevade meeskonnaliikmete tunnistuste põhjal. Ta oli ruumis koos kohaliku kaitseteenistuse ohvitseriga, kes nende andmete kogumise ja salvestamise eest vastutas. Andmed vaheldusid nende ees laual andmepanga ekraanil.

Saabunud Evitale, ei hakanud Heigo oma isikut enam varjama, ka isikukaarti kasutas ta oma õiget, PT komandöri oma. Kaubalaeva kaptenina oleks tal ka raske esineda olnud, tulevahetust piraatidega oli Evitalt teraselt jälgitud ja kohe oli ka selge, et Wolf on midagi muud kui tavaline kaubalaev. Ta pöördus kohe kohaliku kaitseteenistuse poole ja tutvustas lühidalt operatsiooni eesmärke. Selgus, et materjalid piraatide rünnakute kohta, koostatud ellujäänud meeskonnaliikmete tunnistuste põhjal, olid Evital täiesti olemas, seda ka Pluto juures toimunud rünnakute kohta. Peaplaneedile, Truele neid veel saadetud ei olnud. Peale mõningat vestlust lubati Heigol materjalidega tutvuda ja neid kohalik ohvitser talle parajasti tutvustaski.

Esimene piraatide rünnak oli toimunud Pluto juures. Ellujäänud meeskonna liikmed ei osanud midagi arvata piraatide võimaliku päritolu kohta. Nad olid rääkinud küllaltki puhast universaalset Liidu keelt. Kiivrid, mida nad kandsid, olid peegelklaasidega, nende nägusid näha ei olnud. Kombinesoonidel mingisuguseid tundemärke ei olnud, enamik olid sinakad ja kulunud, milliseid võis saada iga PL planeedi vanade tähelaeva tarvete laost. Kui kaup oli ümber laetud, piraadid lahkusid, lõhkudes enne veel ka laeva õhusüsteemi. Õhurõhk hakkas laevas langema ja seda nii kiiresti, et kaks meeskonnaliiget lämbusid. Teised jõudsid hädavaevu süstikute peale üle kolida, mis olid õnnekombel terveks jäänud. Süstikutega eemaldusid nad laevast allesjäänud vrakist ja maandusid lõpuks Plutole. Samal ajal oli toimunut ka planeedilt jälgitud. Startinud oli kaks relvastatud kaitsesüstikut, mis oli nende meeskonnaliikmetele küll selge enesetapp. Enne kvantruumi sisenemist jõudsid piraadid laserkahuriga ühte kaitsesüstikut tabada. Süstikul rebiti ära pool mootorite osast, kuid meeskonnaliikmed jäid ellu.

Teine rünnak toimus Evita juures. Seekord rünnatava kaubalaeva kaptenil paistis piraatidega olema kogemusi või oli ta lihtsalt rahulikum. Kaubalaeva säästmiseks see kohe piraatide käsupeale ka peatati ning sissetungijatele takistusi ei tehtud. Samas jõuti edastada Evitale ülevaade toimuvast, ning kasutades Evital olevat kvantside tugijaama, kutsuti relvastatud abi. Viimane oli küll rohkem südame rahustuseks, sest ka lühima aja jooksul, mil lähim relvastatud tähelaev oleks kohale jõudnud, oleks piraadid jõudnud rahulikult viis korda kaupa edasi tagasi laadida. Antud juhul käitusid piraadid teistmoodi, kui Pluto juures. See, et Kapten kaubalaeva piraatide tulistamisest säästis, osutus ühtepidi hoopis veaks. Piraadid kasutasid kohe ära olukorra, et nende meelevallas on täiesti terve laev. Nad ei hakanud aega viitma kauba ümberlaadimisega. Nad kamandasid kaubalaeva meeskonnaliikmed relvade ähvardusel, tehes hoiatuslaske, mille käigus paar inimest sai haavata, süstikutesse. Meeskonnaliikmetel ei jäänudki muud üle, kui sõitsid süstikutega Evitale. Piraadid kadusid kvantruumi nii oma laevaga, kui ka KT Assotsiatsiooni omaga.

Kolmas rünnak, viimane enne kohtumist Wolfiga, toimus jälle Pluto juures. See kord oli kaubalaeval PT saatelaev kaasas. Tegemist oli ühe kergemalt relvastatud PT laevaga, rohkem õppeotstarbelisega, mida teadlikult võitlusesse ei saadetagi. Samas oli PT laev siiski soomustatud ja omas ka nõrgemat kaitsevälja. Vaatamata mõningatele tabamustest saadud vigastustele avaldati tugevat vastupanu. Piraatide peatähelepanu kulus võitluse peale PT laevaga, nii ei õnnestunud neil kaubalaevale praktiliselt mingisugust kahjustust tekitada ning see lahkus ohutusse kaugusesse. Peale lühikest võitlust piraadid loobusid, nähes et pikema tulevahetuse korral pöörab olukord nende kahjuks. Piraatide laeval õige kaitseväli puudus ja esimesed vigastused olid juba tekkinud, see laev ei olnud mõeldud sõjapidamiseks. Neil õnnestus end manööverdada ühe läheduses olnud väikese Pluto kaaslase varju ja nad kadusid kvantruumi. Oli näha, et sel korral nad oma plasmaketast ei kasutanud.

«Paistab, et nende andmete põhjal on raske, kui mitte võimatu piraatide päritolu kindlaks teha,» pöördus Heigo ohvitseri poole. «Kas need on ainsad andmed, mis kaitseteenistusel on, või on teil näiteks oma arvamus, kust kohast nad pärit võivad olla?»

«Siin on kirjas kõik, mis meil teada on. Eks nad tõenäoliselt ole ühelt väikese asustusega planeedilt, milliseid võib siin täheparves olla prognoosimatu hulk.»

«Kas teilt, ma pean silmas Trued, Evitat ja Plutot, olete siin nagu lähimad Liidu planeedid, ei ole mõnda uurimisreisi ette võetud? No et saada ülevaadet, millise tähe millisel planeedil keegi elab, või kas keegi endast ohtu ei kujuta?»

«Minu teada ei ole. Küsimus on selles, et meil ei jätku veel ressursse oma ümbrusegi õigeks kaitseks, rääkimata siis uurimislendude korraldamisest, kus oleks samuti relvastatud laevu vaja. Ei Planeetide Liit ega Tähtedevaheline Parlament meie piirkonnale veel sellist tähtsust omistanud ei ole, et oleks uurimislendude korraldamiseks kulutusi tehtud.»

Heigo jäi vaatama vara nimekirja, mis röövitud laeval olema oleks pidanud. Talle torkas silma, kui hea saagi piraadid kaasa olid saanud. Kaubalaeva last oli sisaldanud mitmesugust vajalikku tehnikat ning sealjuures nullreaktori komponente. Nullreaktor on Planeetide Liidu eksisteerimise üks alustalasid. Selle riistapuuga võib praktiliselt igasugusest ettejuhtuvast, soovitavalt tahkest, ainest peale mõningat töötlemist valmistada kütteelemente majadele, elektrijaamadele või tähelaevadele. Vastavates seadmetes kütteelemendid muundatakse ehk teise sõnaga annihileeritakse soovitud energiaks, näiteks elektriks. Arvata võib, et nendel registreerimata asustustega planeetidel on kamba peale vähemalt üks nullreaktor olemas ja kindlasti saavad sellest oma osa ka piraadid, muidu nad ei lendaks. Tekib küsimus, kas saagina saadud osad lähevad kuskile juba toimivale nullreaktorile või püüavad piraadid endile ühe kuhugi kokku monteerida.

See null reaktori idee Heigole meeldis. Kui saaks teada, millisel registreerimata asustusega planeedil asub lähim nullreaktor, võib kindlasti varem või hiljem kohata seal ka piraate. Truel, Evital ja Plutol on nullreaktor muidugi olemas, vahepeal oli Wolfigi tangitud. Võib eeldada, et nendelt planeetidelt piraadid kütteelemente kätte ei saa, kuid kontrollima peaks sedagi, eriti Pluto puhul.

«Uurimislende ei ole küll tehtud, aga mingeid andmeid teil, kaitseteenistusel või siis Evital üldse nende väikeasustuste kohta ikka on?»

«Mõningaid planeete teame selle järgi, millised on materiaalset abi küsinud. Nimelt kaitseteenistus selliste juhtumitega tegelebki. Selle tõttu jõuavad meieni ka andmed, millistega otseselt meie poole ei pöördutud. Enamik juhtudel taanduvad need kõik abipalveteks. »

«Millist abi siis ka küsitakse?»

«Noh, teinekord võib juhtuda, et ei õnnestu taime või loomakasvatus, mis võib tuleneda ka planeedi looduse tujudest. Need on eriti võõraste planeetide puhul ettearvamatud. Abi vajatakse siis, kui lõppevad ka tagavarad. Teinekord on parandamatud rikked masinatel, ilma milleta hakkama ei saada, või siis napib kütteelemente. Seda kõike muidugi juhul, kui neil on sõidukorras laev, millega nad abi järgi tulevad. On olnud ka selliseid mahukamaid abipalveid, millised meie jaoks oleksid liiga kulukad. Need anname Planeetide Liidule edasi, siis otsustavad nemad, kas abi on ikka vajalik ja millises mahus. Aga enamasti peavad nad tehnilise abi eest mingil viisil ikkagi tasuma.»

«Kas te oskate öelda, millisel planeedil võib endal olla nullreaktor?»

«Ei ole aimu, kas arvate, et on üldse?»

«Ma lihtsalt oletan. Kas oleks võimalik neid teil olevaid andmeid kuidagi kaasa saada, mul ei ole siin suurt kauem aega viibida.»

«Jah, me salvestame need teile ühele infokaardile.»

«Ja veel, mis te arvate, kas Pluto või True kaitseteenistusel võib olla andmeid milliseid teil ei ole?»

«Salvestatud info peaks olema meil praktiliselt sama. Neid me perioodiliselt saadame üksteisele, et andmeid ühtlustada. Plutoga käib see laevadele kaasa antavate infokaartidega, True puhul saab lihtsamalt läbi: kvantside kaudu. Viimane andmevahetus toimus kolm päeva tagasi, siis tegelikult midagi uut ei olnud ja vaevalt nende päevade jooksul midagi juurde on tulnud. Ma muidugi ei tea, milliseid teadmisi on inimeste mäludes.»

Saanud soovitud infokaardi kätte, väljus Heigo kaitseteenistuse hoonest ja suundus gravihõljuki poole. Hõljuki katusel soojendasid ennast päikese käes kaks sisaliku moodi olevust. Need hüppasid õhku, laiali aetud jalgade vahel oli neil mingi lennunahk, ja tüürisid lähedal olevate puude vahele. Kaitse teenistuse hoone oli linna pargi juures, nii võis seda puudesalu nimetada.

Tagasi teel süstiku juurde põikas Heigo läbi ka Evita elanikeregistri juurest, kuhu Matti enne maha oli jätnud. Nii kui hõljuk maja ette seisma jäi, tuli Matti ka kohe hoonest välja ja istus sisse. Heigo vaatas talle küsivalt otsa.

«Ei midagi. Need tibid ei lasknud mind kohe andmebaasi ligigi, nagu arvata võis. Ega mul muud üle jäänud, kõigepealt kiitsin Evitat, siis ütlesin kui ilusad tüdrukud nad on. Lõpuks rääkisin ka, kui tähtis operatsioon meil on, siis sulasid nad üles. Ma vaatasin elanike registri mitu korda läbi, sellist nime siin küll ei ole.» Matti laiutas käsi. Heigo mõtles seepeale hetkeks ja küsis:

«Oled sa kindel, et siin mälupangas oli kogu planeedi elanikkond.»

«Kontrollisin, peaks olema küll. Mitte ainult. Ma sain nende tibide abil ühendust ka reisikeskusega, kus registreeritakse ka ajutiselt planeedil viibijad. Kui ta siia illegaalselt ei ole tulnud, siis ei tohiks teda küll siin olla, ega ole ka peatunud.»

«Siis otsime teda Plutolt.»

Nad rääkisid töölt lahkunud infotehnoloogist, Jainist. Peter oli Infotehnoloogia Keskuse andmepangast saanud järgmist infot. Jain Laaben töötas Infotehnoloogia Keskuses nr 16, planeedil Madeira, kaheksa standardaastat. Töölt lahkus natuke rohkem kui poolteist aastat tagasi, teadmata põhjusel, tööalaseid probleeme teada ei ole. Tegeles mitmesugustele seadmetele juhtivate osade juurde projekteerimisega, andes neile oskuse oma ülesannetega ilma inimese juhtimiseta toime tulla. Teiste sõnadega öeldes robotite tarkvara ja selle rakendamine, vajaduse korral ka kaugjuhtimine. Samas tähtedevahelise kvantsidega otseselt ei tegelenud.

***

Heigo vaatas süstiku navigaatori ekraani.

«See koht pidi kusagil siin olema. Need koordinaadid, mis nad meile andsid, ei ole vist päris õiged.»

«Sa vaata aknast välja, tahad öelda et siin on inimestel võimalik elada?» ütles Georg, osutades süstiku kabiini aknast nähtavale maastikule. Nad lendasid umbes viiekümne meetri kõrgusel Pluto pinnast, õigemini puude latvadest. Planeedi pinda kattis mets, läbi mille ei olnud all pool midagi näha, seda eriti sellise ilmaga, nagu parajasti oli. Taevas oli paksult pilves, oli hämar ja sadas tihedat vihma. Iga kümmekonna sekundi tagant lõi välku, mille nooled hargnesid all laialt paljuharuliseks.

Jain Laabeni nimi oli Pluto elanike hingekirjas täiesti olemas. Ainuke viga oli see, et ta ei elanud mitte üheski asulas. Tema võimaliku asukohta, ja sedagi tänu mitte ametlikele andmetele, iseloomustati, kui keset metsikut dzunglit. Seal dzunglis oli üks piirkond mitte eriti kõrgete mäeahelike vahel, mida nimetati Jambo oruks. Kui seda Jambo orgu mainiti, jäi Heigole mulje, et sellel on mingi salapärasuse oreool juures. Ta ei hakanud seda täpsemalt uurima, eks see selgu siis kohapeal. Kõige olulisem oli momendil üles leida Jain. Jambo orus mainiti elavat veel ka mingeid inimesi, kelle päritolu ei teata. Igatahes teatakse neid seal niikaua, kui Plutol on üldse inimasustus olnud, umbes sadaviiskümmend standardaastat. Kuna nad seal ürgmetsas omaette elavad, ei teadnud keegi, kas neil nimesigi on, planeedi elanike registris neid kirjas ei olnud.

«Sellise ilmaga ei maksa tõesti otsida,» tõdes Heigo. «Vaatame parem, kuhu saaks süstiku maandada. Homme on ka päev.»

Georg osutas silmapiiri poole: «Peaksime mägede juurde minema, võib olla leiab seal mõne lageda platsi.»

Ahelikus, millest nad juba üle olid lennanud, oli mõni selline olnud. Nad hakkasid mäeahelikule liginema, maapind ja mets nende all tõusid ja nad juhtisid süstiku kõrgemale.

«Nägite, seal,» ütles Seba, kabiini aknast välja osutades.

«Mida sa nägid?»

«Näete, sel vasakul, mäe jalamil, kus puud on hõredamalt. Kui välku lõi, nägin sähvatuse valgel seal midagi hoonete moodi. Vist nendest samadest puudest tehtud, kuidagi ümarad.»

«Hüva, Georg, otsi üks plats üles. Kui homme ei saja, läheme vaatame lähemalt, praegu võiks puhata.»

Siia dzunglisse Jaini otsima tulid nad kuuekesi. Heigo ja Georg vaheldumisi juhtisid süstikut. Kaasas oli veel infotehnoloog Tom, et dzungli elanikega kergemini ühist keelt leida. Veel olid Seba, Rob ja Tim, kes olid rohkem planeetidel tegutsema spetsialiseerunud, nii öelda planeedirühmast.

Sadas üle poole öö, peale pimenemist küll enam välku ei löönud ega müristanud. Hommikul kui päike, CKR 101, tõusis, maapind ja mets aurasid. Nad ootasid keskpäevani, kui oli kuivemaks läinud. Tim ajas gravihõljuki süstikust välja, «Mina olen valmis, kes veel kaasa tuleb?»

«Rob, sa jää Georgile seltsiks, meil võib aega minna, mine tea, mis teil siin vahepeal juhtuda võib,» ütles Heigo metsale osutades. «Võib olla ründavad mingid suured elukad.»

«Vaadake et te ise ellu jääte. Kui väga tuliseks andmiseks läheb, võtke minuga ühendust, lendan kohe appi. Tahaks huviga pardakahurit proovida,» aasis Georg vastu, tonksatades jalaga vastu süstikut. Tal oli üldiselt õigus, süstikul olid hädaolukordade jaoks relvad olemas. Kui hõljukiga välja läinud mehed, kel on ainult käsirelvad kasutada, hätta jäävad, võivad nad süstiku abiga arvestada. Kui see just liiga hilja kohale ei jõua.

«See plats, mida Seba nägi, jääb läände,» ütles Heigo hõljukisse istudes. «Nii umbes kümme kilomeetrit, hoiame silmad lahti.»

Nad lendasid puude latvadest natuke kõrgemal, hoidudes mäeaheliku jalami lähedusse. Puud katsid mägesid peaaegu tipuni välja. Siin seal oli ka väikeseid kiviseid lagendikke, mida kattis madal rohi. Puude vahel lendasid mõned lindude sarnased olendid, ühel lagendikul oli näha paar looma, kes paistsid rohu söömisega tegelema. Varsti nägid nad ühel hõredama metsaga tasandikul, enne mäe jalami järsemat tõusu, puude vahel ehitisi. Nad jätsid hõljuki puude kohale seisma ja vaatasid eemalt, kasutades ka binokleid. Need hooned olid tõesti puitehitised, sammaste peal, põrand maapinnast umbes kahe meetri kõrgusel. Majad olid pealtvaates ümarad, ilma nurkadeta. Ümarad olid ka katused, kupli moodi, kaetud pikkade puulehtedega. Seinad olid püstistest teivastest, mingite vitstega läbi põimitud. Hoonete vahel oli näha ka inimesi, tume pruuni nahaga, napilt riietatud.

«Need on siin päris looduselapsed, nagu mingid primaadid. Meie esivanemad elasid vist ka niimoodi,» ütles Seba. Heigo muigas, «Tom, sa saad siin oma keeleoskust katsetada, mida sa tulnukate peal oled proovinud. See peaks ju kõigile mõistusega inimestele sobima.»

Tom vaatas teraselt binokliga ja ütles, «Kas nad nii väga looduselapsed ongi. Riietuse poolest nad küll nendest Plutolastest eriti ei erine, keda juba nägime. Päris korralikud riided, mitte mingid loomanahad või puulehed.»

«Paistab, et nad ei ole meid veel näinud,» ütles Heigo. «Ma lendan aeglaselt ligemale, et neid mitte ehmatada.»

Nad laskusid hõljukiga puude vahele ja liikusid vaikselt majade suunas. Neid maju oli seal puude vahel mitukümmend. Majade ala ümbritses aiana väga tihe okkaline põõsastik, mis paistis olema paljakäsi läbimatu. Neid märgati alles siis, kui nad üle põõsasaia jõudsid.

«Näete, nad ei karda üldse,» ütles Seba imestunult, kui nad maandusid. Kümmekond inimest, kes hoonete vahel näha oli, ei teinud neist üldse välja, mõni vaatas vaid korraks üle õla ja jätkas oma tegevust. Mõned lapsed siiski näitasid mõningast uudishimu.

«Imelik, siin käiks nagu iga päev külalisi kohal, kedagi ei huvita,» imestas Heigo.

«Ootame,» ütles Tom. «Peab kannatama, küll keegi lõpuks kohale tuleb. Ärme ise peale tüki. Siin masina ümber võime muidugi selga sirutada, aga kaugemale ei maksa vast minna.»

Lõpuks väljus ühest majast redelit mööda alla ronides üks mees ja tuli nende poole. Lühikesed püksid jalas, võrksärk seljas, ainult et paljajalu. Juuksed olid kräsus, habet ega vuntse ei olnud, need tundusid hiljuti aetud olevat. Ta ütles neile midagi, millest ükski meeskonna liige sõnagi aru ei saanud.

«Tere. Me otsime Jain Laabenit. Jain Laaben, kas te teate sellist meest?» Küsis Tom. Ta tegi seda kõigepealt Liidu universaal keeles ja proovis veel mõnda, mida oskas, kuid ei olnud näha, et võõras temast aru oleks saanud. Keel, mida kohalik rääkis, oli omapärane, laulev, millest ei Tom ega teised midagi ei taibanud. Ainuke asi, mida nad tähele panid, et mees kordas tihti sõna jambo ja jäi neile lõpuks küsivalt otsa vaatama. Heigo täheldas, «Jambo, Jambo org, panite tähele? Siin peab mingi seos olema. Ainuke sõna tema jutus, millest aru võib saada.»

«Jaini nimele ei reageerinud ta kuidagi. Peaks igaks juhuks ka teisi küsitleda proovima,» arvas Tom.

«Oota Tom,» Heigole paistis midagi meenuvat. «Kui te selle Jaini kohta andmepangast infot tõmbasite, olid seal ju mõned pildid ka. On sul mõni kaasas?»

Tom koukis rinnataskust ühe pildi välja ja näitas seda mehele. Mees vaatas seda natuke aega ja naeratas.

«Tundis vist ära.»

Mees noogutas peaga ja näitas käega mägede suunas. Tom vaatas mehele küsiva näoga otsa, näitas näpuga pildile ja siis samas suunas, kuhu mees oli näidanud. Mees noogutas ja näitas uuesti samas suunas, seda veidike täpsemalt ja rääkis samal ajal midagi omas keeles.

«Panite tähele,» ütles Seba. «Ta näitas selle oru suunas kahe mäekuru vahel.»

«Siit midagi targemat küll rohkem ei saa, läheme vaatame siis seda orgu,» arvas Heigo. Nad hakkasid hõljukisse tagasi minema, kui kuulsid, kuidas mees nende selja taga pahase häälega midagi rääkis.

«No muidugi,» ütles Tom. «Ta tahab tasu saada, on meil talle midagi anda?»

«Riideid küll ei tahaks seljast ära võtta. Relva ometi nüüd küll ei anna.» Heigo vaatas hõljuki sisse. «Mida meil siin on, peaaegu midagi. Ei tea mis talle huvi võiks pakkuda. Olgu, neid peaks meil jätkuma. Vaatame, mis ta sellega teha oskab,» ütles ta ja ulatas mehele binokli. Mees võttis naeratades binokli vastu ja tõstis selle silmadele, vaadates mägede poole.

«Täitsa nagu tsiviliseeritud inimene, vean kihla, ta ei hoia binoklit esimest korda käes,» ütles Seba.

Kui nad ära lendasid, nägid nad tagasi vaadates, kuidas mõned lapsed ümber mehe binoklit uudistasid. Mõni vaatas ka neile järgi.

Selles suunas, kuhu kohalik näidanud oli, läks puudevahel ka üks väike kitsas rada. Jõudnud kahe kuru vahelt kitsamast kohast läbi, paistis varsti üks puudeta lagendik, mille keskel oli maja. See maja postide otsas ei olnud. See oli üpris tavalise välimusega tume kivimaja, kivist viilkatusega. Maja kõrval katusealuse all oli ka üks gravihõljuk. Nad maandusid veidike enne aeda, mis ümbritses maja platsi. Aed oli puulaudadest tehtud, tumedat värvi nagu majagi ning umbes meetri kõrgune. Heigo tahtis läbi värava hakata minema, kui hüüatas äkki ja hüppas tagasi.

«Kurat, ma sain kõrvetada!» Ta vaatas punetavat vorpi oma käel. «Sel mehel on elektrooniline valve, see oli laser.» Ta vaatas maja poole ja hõikas, «Ahoi, on siin kedagi?» Vaikus. Seba oli leidnud ühe puutoika ja proovis seda siin-seal üle aia torgata. Igal pool hakkasid teivast puurima laserite kiired. Iga järgmise korraga kaasnes laserikiirtega üha tugevnev möirge moodi heli. Lõpuks läks maja uks lahti ja trepile ilmus mees.

«Tere, ma magasin, mida te soovite?» Mees oli kergelt riides ja eemalt vaadates enam vähem sama nägu, mis pildil. Heigo vastas, «Tere, teie olete Jain Laaben, eks ole?»

«Olen küll, millega võisin ma teie huvi äratada? Mina teid igatahes ei tunne.»

Heigo jätkas, «Meie oleme Liidust ja tahame Plutole tähtedevahelise kvantside jaama üles panna. Kuulsime, et te olete siin planeedil ainus kvalifitseeritud infotehnoloog, kes võiks kohalikke kvantsides aidata. Kas saaks teiega lähemalt rääkida?»

«Oodake ma lülitan kaitse värava juurest välja.» Ta läks korra majja sisse ja tuli hetke pärast uuesti välja ja istus aias oleva laua juurde toolile. Heigo ja teised läksid ka laua juurde.

«Võtke istet, näete toole peaks jätkuma, mul käivad siin tihti kohalikud külas.» Ta ootas, kuni teised istet olid võtnud ja võttis siis elegantse liigutusega põuest laserpüstoli välja.

«Vabandage, ettevaatlik peab olema. Mida te õieti tahate? Kui te minu nime teate, teate kindlasti ka seda, et ma ei olnud kvantside spetsialist. Pealegi ei ole ma oma kaks aastat enam oma erialal tegutsenud.»

Heigo ütles rahuliku häälega, «Sa võid oma relva rahulikult ära panna, meil on igaühel laseri ekraan taskus, pealegi oleme samuti relvastatud.»

Jain naeratas, «Te blufite.»

Heigo võttis kiire liigutusega taskust oma laserpüstoli ja suunas Jainile. Jain tulistas. Laseri kiir peatus enne Heigot, sädeledes nagu säraküünal. Selle peale võtsid ka teised püstolid välja ja suunasid Jainile.

«Näed, ei ole mõtet,» ütles Heigo rahulikult. «Me teame, et te teete koostööd piraatidega. Muretsete neile kvantarvutiside tehnikat ja koostate neile viirusprogramme.»

«Kuulge, ma ei tea millest te räägite.» Jain oli näost kahvatu.

«Sul on parem kohe üles tunnistada, või me töötleme sind natuke. Kui sa siis ka ei räägi, viime su linna. Seal tegutsevad sinuga juba oma ala spetsialistid.»

Seba ja Tim tõusid vähehaaval püsti ja hakkasid Jaini poole liikuma. Jain viskas laserpüstoli maha. «Kuulge, oodake, ma räägin teile kõik, mida ma tean,» ütles ta väriseva häälega.

«Las ta räägib,» ütles Heigo meestele.

Jain rahunes natuke ja hakkas rääkima.

«Ilma aegu ma seal Truel üldse kelkisin, et ma infotehnoloog olin. Kui ma Plutole tulin, ei rääkinud ma seda enam kellelegi. Seda võisid ainult ametnikud minu isikukaardilt teada saada, kas nemad siis rääkisid välja? See on Liidu kodaniku privaatsuse rikkumine! Mina ei ole ühtegi piraati näinud ega ühegi piraadiga rääkinud. Ma ei ole teinud ühtegi viirusprogrammi, ei oskagi.»

Seba ja Tim tegid veel paar sammu tema suunas, Jain omakorda taganes mõned sammud.

«Te peate mind uskuma! Ma ütlesin, et kvantside ei olnud minu eriala! Ma elan siin metsas juba peaaegu aasta. Ainukesed inimesed, kellega suhtlen, on need Jambo inimesed, kellel ei ole mingit tehnikat, rääkimata, et nad kedagi rööviksid. Jah, neil käivad ka külalised, nendega ma suhelnud ei ole.»

«Mida sa Plutol tegid, enne kui siia metsa tulid. Selle kõige jaoks,» Heigo osutas majale ja selle ümbrusele, «on ikka üksjagu raha vaja.»

«Ma töötasin infotehnoloogina üpris edukalt ja sain ka hästi tasustatud, ma võtsin raha kaasa. Alles olev on siia maani Plutol pangas ja seda jätkub mulle veel tükiks ajaks. Kui ma Plutole tulin, lihtsalt tutvusin planeediga ja kuulnud, et siin selline koht on, tulin ja vaatasin. Hakkas meeldima. Ostsin ehitusmaterjali, rentisin süstiku, et see siia kohale vedada. Robotid tellisin ka, kes maja püsti panid.

Ma kordan, ma ei ole Plutol kellelegi rääkinud, et ma infotehnoloog olin ja keegi ei ole minu poole selles asjus pöördunud.»

«Tule istu laua juurde tagasi, ma usun sind,» ütles Heigo. Ka Seba ja Tim istusid toolidele tagasi. Vahepeal oli ilm pilve läinud ning hakkas sadama. Jain vaatas kulmu kortsutades meeste poole, «Paistab, et te tahate veel rääkida, läheme majja.»

Kui nad majja sisenesid, oli näha, et maja on tugevate ustega, naljalt sisse ei murra. Toas, kuhu nad sisenesid, olid korvtoolid, diivan, laud ja üks kapp.

«Nagu näete, minu nõudmised on väikesed, mul ei ole isegi muu maailmaga sidet võimalik pidada. Õigemini ühepoolne, on vaid raadio, mida ise kuulata saan. Mis teid veel huvitab? Võib olla ma teaksin rohkem rääkida, kui ütleksite, miks just minu üles otsisite või mis üldse toimub.»

Heigo pani käed lauale ja ütles peale väikest mõtlemist: «Nagu ma juba ütlesin, on probleeme piraatidega, kellel on tehnilist taipu, seda just kvantside alal. Me lihtsalt saime, jah, Truel olles teist teada. Me tegime siit omad järeldused, uus infotehnoloog siin piirkonnas ja piraadid saavad äkki targaks. Tegelikult piraate me otsimegi, oli vaja lihtsalt kusagilt kinni hakata.»

Jain viipas hooletult käega ja ohkas.

«Aga miks sa oma ametist loobusid, kui sa nii edukas olid, ja siia kaugele tulid?»

«Lihtsalt tüütas ära. Mul oli ka suhe ühe naisega, see juhtus ka karile jooksma. Kuna mul raha oli, mõtlesin, et võtan aja maha, tahtsin eksootikat näha. Siis kuulsin, et on selline väheasustatud piirkond olemas ja nii ma siia sattusingi. Ma olen mõelnud, et elan siin mõned aastad ja siis vaatan, kas lähen tööle tagasi või lähen edasi mõnele sellisele planeedile, mis ei ole veel Liidus.»

«Sulle kohe väga meeldib selline eksootika, keset dzunglit, eemal tsiviliseeritud inimestest?»

«Ma ei ütlekski nii väga, et eemal tsiviliseeritud inimestest. Need dzungliinimesed on tegelikult küllaltki targad, neile lihtsalt meeldib niimoodi elada. Ma olen peaaegu nende keelegi ära õppinud. Nad käivad vahel mul külas ja mina neil.»

«Oskad sa nendest siis veel midagi huvitavat rääkida?» küsis Tom.

«Nad on küllaltki palju oma päritolust rääkinud. Nii palju kui ma aru sain, on nende keel pärit väga kaugest ajast. Tundub, et isegi meie esivanemate planeedilt, Maalt. Nende esivanemad olid enne tehnilise tsivilisatsiooni tekkimist sõitnud meredel väikeste puupaatidega tuhandeid kilomeetreid, et leida uusi saari. Selline on nende vana legend. Paarsada aastat tagasi oli osadel neist tekkinud järjekordne tung endale uut saart leida. Niimoodi nad läksidki mõne suurema tähelaevaga kaasa, mis lendasid uusi planeete avastama. Üks tähelaev oli just Pluto juurde jäänud, need pruunid rändurid maandusid just siin mägedes. Neile hakkas siin nii meeldima, et keeldusid tähelaevale tagasi minemast. Ja nii nad siin elavad. Algul püüdsid nad ka mõningaid kaasavõetud toidutaimi ja loomi kasvatada, kuid peatselt loobusid. Taimed ei pidanud lihtsalt konkurentsile vastu, nagu loomadki. Ainult kassid on neil ellu jäänud. Nad elavad kohalikest taimedest, nende viljadest ja küttimisest. Need kõik kõlbavad süüa ja on toitvad, kas ei ole imeline! Siin elatakse nagu paradiisis.»

«Miks siis inimesed siia ei torma, nagu sina tulid?»

«Näete, teised eelistavad tsiviliseeritud ühiskonda. Peale selle hoiab eemal inimesi see sage äike, millega tegelikult harjub väga ruttu. Pealegi on sellel piirkonnal selline kultus, et ta peabki selline puutumatu olema. Need pruunid inimesed on siin justkui osake loodusest. Eks mul oli üksjagu jagelemist siia elama asumisega, keelitati küll, kuid ma jäin endale kindlaks.»

«Sellel piirkonnal on omapärane nimi, Jambo org,. Üks kohalik mees, kes meiega omas keeles rääkis, ütles mitu korda jambo, jambo. See oli ainuke sõna mis meelde jäi. Kas see tähendab ka midagi?»

Jain mõtles hetke, läks siis kõrval ruumi ja tuli tagasi, käes üks vili. Peaaegu inimese pea suurune, kaetud kollaste lehekestega.

«Näete, see ongi jambo. See on siin avalik saladus, millest keegi ei räägi, aga kõik teavad. Ainult siin, Jambo orus kasvab üks puuliik mille need viljad, jambod, on. Jambode üks küpsemisperiood on läbi ja varsti peaks kätte jõudma järgmine periood. See siin on üks järgmise perioodi varajane esindaja, see ei ole veel päris küps ka.»

Heigo võttis jambo kätte, kompis sõrmedega natuke ja andis teistele edasi.

«Aga mida neis erilist on, millest see avalik saladus?»

«Kui seda süüa, mõjub see mõistusele, kellele rohkem, kellele vähem. Inimesel on siis väga õnnis tunne, on joovastuses.»

«See on siis nagu narkootikum?» küsis Tom.

«Peaaegu, kuigi päris sõltuvust just ei teki, kui väga ohtralt ei tarvita. Nagu ma aru sain, käisite nende inimeste külas. Panite tähele nende riietust? See on nimelt vahetuskaup. Ainult nemad oskavad neid vilju üles leida ja puu otsast alla tuua. Siin käiakse neilt neid vilju nii öelda ostmas. Ainult et rahast nad keelduvad. Nad teavad küll mis raha on ja mida selle eest saab, kuid nende põhimõtetesse see ei sobi. Nende ainus raha on jambod. Neid vahetatakse riiete, nugade ja veel mõningate asjade vastu, mida neil vaja võib minna.»

«Meie andsime neile binokli, mees oskas isegi seda kasutada. Kas nad ise ka neid jambosid söövad?»

«Arusaadavalt, see on üks oluline asi, mis neid siin kinni hoiab.»

«Oskad sa öelda,» tundis Heigo huvi, «miks nende majad niimoodi kõrgel on, kas siin uputab?»

«Uputuse kohta ei oska ma midagi öelda, seni uputanud ei ole. Siin metsas, dzunglis, elab ka kiskjaid, ja muidu suuri loomi. Selle pärast mul ka see lasershow koos hirmutavate helidega.» Ta vaatas Heigo kätt, «Nagu ma näen, oled sa kõrvetada saanud. Kuid teil on ju need, mis need olidki...»

«Laseri ekraanid,» ütles Heigo. «See ei olnud mul lihtsalt sisse lülitatud. Ei osanud sellist äkkrünnakut oodata.»

«Kas need laserid lindusid ka maha niidavad?» küsis Seba.

«Oh ei, see on mul nii reguleeritud, et laserid käivituvad vaid suuremate loomade puhul.»

Väljas sadas endiselt, natuke vaiksemalt, kui eelmisel õhtul, äikese ajal. Aknaklaasidel veeresid allapoole mõned piisad, mis tuul sinna oli puhunud. Läbi vaikuse oli kuulda tasast puude kohinat. Aegajalt kostusid ka mõned viiksatused ja viled, mis võisid kuuluda lindudele või mingitele selletaolistele. Keegi ei viitsinud enam rääkida, kõik kuulasid väljast kostuvat vihmasabinat ja viiksatusi.

Heigo jäi mõttesse. Ei olnud mingit põhjust Jaini juttu mitte uskuda. Nad olid ka pealinnas tema senist tegevust Plutol uurinud. Ei olnud mingeid viiteid, et tal oleks mingeid kahtlaseid tuttavaid olnud. Niigi ei teatud piraatidest mitte midagi. Mida nüüd edasi teha?

Peale umbes veerandtunnist vaikust katkestas selle Heigo.

«See oli umbes kakssada aastat tagasi, kui need pruunid inimesed siia tulid?»

Jain noogutas.

«Tähendab see tähelaev ise lendas edasi. Kas nad seda ei rääkinud, on neil mingit ettekujutust, kuhu?»

«Kui ma õieti aru sain, oli tähelaev aasta või mõne pärast korra tagasi tulnud. Oldi uuesti küsitud, kas nad tahavad ikka Plutole jääda.»

«See oli ikkagi paarsada aastat tagasi, nii vanu asju teatakse vaid mingite legendidena. Sealt tähelaevalt võidi ju öelda, kuhu nemad läksid või lähevad, nii kui nii on see ammu ununenud. Kas nad kirjutada või lugeda oskavad?» küsis Tom.

«Ei ole näinud, et nad midagi kirjutaks. Kuid ma olen näinud neil mõningaid väga vanu raamatuid. Ma ei ole küsinud, kas nad neid lugeda ka oskavad.»

«Aga sa võiksid uurida, äkki tuleb kuskilt midagi välja?» pakkus Heigo.

«Ma võin ju proovida.»

Heigo tõusis püsti, «Läheme siis kohe, mida siin enam oodata.»

«Võtame selle ka kaasa, kui...» ütles Seba, patsutas jambot ja vaatas Jaini poole.

«Eks võtke.»

Heigo kehitas selle peale vaid õlgu. Majast väljunud, läksid mehed vihma käes mööda rada hõljuki poole. Läbi värava läks viimasena Jain. Ta võttis taskust puldi ja lülitas valve uuesti sisse. Laserid tegid väikese tunnussähvatuse.

Külas ootasid mehed hõljukis ligemale tund aega, enne kui Jain majast välja tuli. Ta oli läinud samasse majja, millest oli väljunud ka mees, kes nende käest binokli sai. Selgus, et see oli külavanem.

Jain hoidis käes mingit väikest asja.

«Nad on seda imekombel need kakssada aastat alles hoidnud. Need tähelaeva pealt jätsid selle siia, kui teist korda käisid. Muidugi ei ole neil aimugi, kas selles mingit infot on või mitte.»

Heigo võttis asja enda kätte, see oli vana infokaart.

«Paarsada aastat vana? Ma võtan selle laevale kaasa. Kas nad seda tagasi ka tahavad?»

«Ei. Võite ära lennata. Ma jään siia.»

***

Wolfi juhtimisruumis jälgisid mehed huviga ekraanil vähehaaval suurenevat planeedi kujutist.

«Ühtegi tähelaeva ei ole. Ümber planeedi tiirlevad mõned satelliidid,» ütles Toomas ruumiskanneri ekraani tagant.

«Peaks nagu tsiviliseeritud planeet olema, imelik miks nad meiega ei räägi,» arvas Heigo. Wolfi saadetud kutsungitele, Wolf -- Planeetide Liit, planeedilt ei vastatud.

«Võib olla oleme veel liiga kaugel? Mingi roll võib ka sellel olla, et oleme nende öö poole kohal, kuigi korralikul planeedil ei tohiks see rolli tohiks mängida,» leidis Georg.

«Korralik? Natuke palju oleks seda oodata, siin perifeerias,» Heigo vaatas Toomase poole: «Mida skanner planeedi kohta ütleb?»

Peale mõningat pausi, kuni oli jõudnud skanneriga planeeti kompida, Toomas vastas,

«Ega siin pole imestada midagi, et vaikivad. All on enamus vesi, ookean, ja mõned väikesed saared.»

Planeet, millele nad lähenesid, oli tähe CKL 17 esimene ja ainus sobivas kauguses planeet, millel võis elu olla. Plutolt, kust nad tulid, oli sinna umbes viisteist valgusaastat. Selle planeedi koordinaadid leidsid nad jumbo- inimestelt saadud infokaardilt. See oli ka ainus info, mis sellelt kaardilt kätte saada õnnestus. Kui seal üldse midagi rohkem oli olnud, oli aeg selle kustutanud. Kuna operatsiooni jätkamiseks ühtegi teist tugipunkti ei olnud, otsustas Heigo peale ühist nõupidamist meeskonnaga see planeet üle vaadata.

Nad olid jõudnud umbes tuhande kilomeetri kõrgusele planeedist ja jäid orbiidile. Jõudnud öö poolelt valguse kätte, oli alguses samuti ookean. Päevapoolse külje teises pooles oli juba näha manner. Eristada võis mäestikke, tasandikke, suuremaid jõgesid. Osa mandrist, nagu ookeangi, oli muidugi pilvede all. Wolfi andurid peilisid välja mõned raadiosaated, mida planeedi raadiojaamad edastasid.

Meestel võttis natuke aega, kuni nad tundsid ära keele, mida Planeetide Liidus paiguti kasutatakse, kuid üldkasutatav see ei ole.

«Need on Germaanlased, eks ole? Oskab meist keegi? Tom Jones?» Heigo vaatas ruumis ringi. Tomi leidmata võttis ta ühendust tema kambrisse. Tulnud kohale, ta natuke aega kuulas ning ütles,

«Jah, seda keelt ma põhimõtteliselt oskan. Päris kõigest praegu muidugi aru ei saa, nad kasutavad ka mingeid kohalikke termineid.»

«Väga hea, ole igaks juhuks valmis. Meil võib sind tõlgina vaja minna, seal all.»

Nad olid jõudnud ligemale poole mandri kohale, kui Toomas hüüatas, «Ahaa, vastasid lõpuks!»

Kostus hääl, millest nad täiesti aru said, see rääkis Liidu universaalis.

«Siin planeet Niber, pealinn Fibo, tere tulemast.»

Heigo võttis mikrofoni ja vastas: «Me oleme täheparves uurimisreisil. Soovime tutvuda teie planeediga. Me palume maandumisluba.»

Selle loa nad ka said, koos täpsete koordinaatidega, kus maanduda. Wolfi jätsid nad pealinna kohale paiksele orbiidile, ning maale minejad läksid süstikusse. Heigoga läksid kaasa veel Matti, Tom kui keele oskaja ja planeedi rühmast Seba, Rob ja Tim.

Maandumiseks juhatatud plats asus linna servas. Linn oli ühest küljest piiratud mägedega, vastas küljel oli suur tasandik, kaetud madala taimestikuga. Heigo väljus meestega süstikust ja vaatas kogenud päästeteenistuslase pilguga ringi.

«Meie ei ole küll esimesed, kes siin maanduvad,» konstateeris ta, «See on täiesti tavaline süstikute parkla.» Plats oli kaetud sileda kivisillutisega. Nende maandumist oli ka hõlbustanud raadiomajakas, mis tundus olevat spetsiaalselt selle jaoks kohandatud. Seba osutas käega platsi servas olevatele hoonetele, «Need on kangesti ladude moodi, siin käiksid nagu kaubasüstikud.»

Linna pool servas oli näha uudishimulikke inimesi ning mööda teed lähenes ratastel sõiduk.

«Vaatame, mis keeles nende meestega rääkima peab,» ütles Matti.

Nende juures peatunud sõidukist väljus kaks noormeest, Heigo märkas, et neil ei olnud relvi. Nii temal, kui meeskonna kaaslastel oli igaks juhuks ühes põuetaskus laserpüstol, teises laseri ekraan. Ta mõtles hetkeks, kas ühepoolse relvastatusega kohalikke ei solva, kuid leidis et ettevaatlikkus on siiski õigem. Niberi mehed olid rohekas rõivastuses, mis paistis mundri moodi olevat. Nende tervitus oli Liidu universaalis, samasuguse aktsendiga, kui nad Wolfi pardal raadiost olid kuulnud. Selgus, et nad on linna korravalve seersandid. Kui Heigo oli ennast ja kaaslasi tutvustanud, küsis pikem seersant:

«Nagu raadio teel selgus, soovite te tutvuda meie planeediga. Teie külastus on meile küll veidike ootamatu, kuid me teeme oma parima, et teie reisi eesmärk saaks rahuldatud. Millest te sooviksite alustada? Kas soovite tutvuda planeedi loodusega, tutvustame teile meie pealinna Fibot, või huvitab teid miski muu?»

«Me soovime kõigepealt kohtuda inimestega, kellega saaks rääkida teie asustusest, eluolust siin planeedil. Meie ekspeditsiooni eesmärgiks on tutvuda siin täheparves olevate väike asustustega. Me koostame nendest ülevaadet ja ühtlasi jälgime, kas kuskil erakorralist abi ei vajata. Kui oleme teie esindajatega rääkinud, võib mõne ekskursiooni ka teha.»

Seersant naeratas, «Sellisel juhul peaksite kohtuma meie vanematekoguga.»

Mehed istusid sõidukisse, see oli kaheksa kohaline, nii et kohti jäi veel ülegi. Matti ja Tim jäid süstikusse. Nende hoole alla jäi side pidamine Wolfi ja linna läinud meeste vahel. Nii Heigol, kui teistel meestel oli kaasas ka väikesed käsijaamad, millega sai pidada sidet süstikuga või hoonetest väljas ka otse Wolfiga.

Sõiduk sõitis vaikselt, tõenäoliselt elektrimootoriga. Mehed vaatasid ümber ringi. Linn koosnes madalatest, ühe kuni kahe korruselistest majadest, mis paiknesid kuidagi hõredalt. Suur osa nendest oli ehitatud kollastest kividest, mõned olid rohekad, mõned pruunid. Majade nurgad olid ümarad ning ümarate piirjoontega olid ka kividest katused. Majadest natuke kõrgemad olid taimed, milliste kohta ei osanud öelda ei põõsas ega puu. Need koosnesid inimese käevarre kuni reie jämedustest harunenud vartest, lehti ei olnud. Need varred olid maapinna lähedalt jämedamad, pruunikad, puitunud välimusega. Varte kõrgemad ja harunenud osad olid rohelised, väikeste ogade moodi pehmete moodustistega. Põõsas-puude alune, majade vaheline maapind oli nagu muru, kaetud madalate rohttaimedega.

Nad jõudsid tiigiga väljakule, mille ääres üks majadest oli teistest suurem, ainus kolmekorruseline.

Kui sõiduk maja ette jõudis, ütles pikem seersant hoonele osutades, «Meie vanematekogu maja. Vanematekogu liikmed soovivad kindlasti teiega kohtuda. Nemad oskavad ka kõige paremini Niberit ja tema ajalugu tutvustada.»

Kui nad sõidukist väljunud olid, märkas Heigo, et seersandid uuriva pilguga nende mahukaid taskuid vaatavad. Pikem seersant selgitas, «Vabandage, kui teil relvi kaasas on, andke need meie kätte hoiule. See on vanematekogu hoone ja siin on külalistel keelatud relva kanda. Me ei saa teha teile erandit.»

Heigo andis koos kaaslastega laserpüstolid ära, seda küll mõninga vastumeelsusega. Seersandid juhatasid nad majas ühte suuremasse ruumi ja palusid veidike oodata. Ruumis olid istmed, midagi diivani taolist, koos väikeste laudadega. Heledatel seintel olid mõned maalid. Varsti tulid seersandid tagasi, kaasas kolm meest, kes tutvustasid endid kui Niberi vanematekogu liikmed. Seda küll kohalikus keeles, seersandid tõlkisid. Heigo sosistas Tomile, et tal ei maksaks esialgu oma keeleoskust näidata. Hoidku kõrvad lahti, niimoodi kuuleb asju, mis jäävad tõlkimata ning teinekord võivad need olla olulised. Vanemate kogu liikmetele tutvustas Heigo külastuse eesmärki enamvähem sama moodi, kui seersantidelegi. Rääkima hakkas Heinke, mees, kes tundus vanematekogu liikmete hulgast kõige vanemana, standardaastates umbes viiekümnene. Riietus oli hallikas, midagi ülikonna taolist. Lühem seersant tõlkis.

«Ma proovin teile kõigepealt lühidalt, üldjoontes rääkida. Kui te tahate rohkem teada, küsige julgesti.

Meie esivanemad tulid planeedile umbes paarsada aastat tagasi, hiljem siia elanikke väljastpoolt juurde ei ole tulnud. Algul taheti planeeti nimetada Niberlungide maaks, kuid kasutusele võeti lühem variant Niber. Asustuse keskus on Fibo, mida austusega pealinnaks kutsutakse. Tegelikult on ta ainus linn, kus elab umbes veerand elanikkonnast, umbes sadaviiskümmend tuhat inimest. Fibo asub kõrgendikul, ülejäänud inimesed elavad hajutatult teiselpool mägesid, kuni ookeanini välja, madalamal alal. Seal on kliima niiskem, paiguti kasvavad lopsakad metsad. Enamus toiduainetest kasvataksegi teiselpool mägesid. Osa, mis eelistavad kuivemat kliimat, kasvatatakse ka kõrgendikul. Enamus kultuuridest ja koduloomadest on kaasa võetud ja need on planeedil kohanenud. Leidub ka mõningaid kohalikke vilju, millised süüa kõlbavad. On ka entusiaste, kes proovivad kohaliku looduse andidest ära elada ja mõnedel see õnnestub. Nagu juba ütlesin, elab suurem osa inimestest hajutatult, kuid seda soosib ka odav transport. Sõidukid töötavad meil elektrimootoritega. Meil on oma nullreaktor, mille esivanemad ettenägelikult kaasa võtsid. Sellega tehakse kütteelemente nii sõidukitele kui majadele ja kõigele muule.»

Heigo küsis vahele, «Kas Niberil kasutatakse ainult ratastel sõidukeid või on teil ka gravihõljukeid?»

«Gravihõljukid? Ei, ei ole.»

«Kuidas teil on õnnestunud nullreaktorit niikaua töökorras hoida? Kas uuendamist vajavaid komponente tehakse Niberil kohapeal?» küsis Heigo kohe juurde.

Paistis, et mees jäi mõtlema, mida vastata. Rääkima hakkas veidike noorem vanematekogu liige, Elber. Temal oli seljas midagi kampsuni taolist, ta oli heleda peaga ning veidike pikem kui Heinke.

«Meil ei ole kahjuks veel mõningate tehniliste lahendusteni jõutud, selle jaoks on elanikke siin ka natuke vähesevõitu. Meil on proovitud ka neid niinimetatud gravihõljukeid teha, siiani see õnnestunud ei ole. Meie esivanemad on neid kasutanud, kuid siia elama tulles ei võetud kõike vajalikke teadmisi kaasa. Sama seis on tegelikult ka nullreaktoriga. See muutuski meil hiljuti töökõlbmatuks. Nii kaua pidas vastu lihtsalt selle pärast, nagu te isegi aru saate, kasutasime teda suhteliselt vähe. Kütuse element peab nii ratastega sõidukis kui tavalises majas vastu aastakümneid ja tarbijaid on Niberil ühe nullreaktori kohta vähe.»

«Ja teil ei olegi praegu nullreaktorit?»

«On küll, töötab jälle. Me saime vajalikud osad oma partneritelt.»

Heinke hakkas uuesti rääkima, «Kuskil kolmkümmend aastat tagasi külastasid meid ühe teise asustuse elanikud, muidugi mitte Niberilt, siin rohkem asustusi pole. Me nimetame neid partneriteks.

Nad on toonud meile mitmesugust tehnikat ja vastutasuks anname neile kütteelemente, mida neil kulub palju rohkem kui meil. Ja kui meil reaktor üles ütles, tõid nad varsti kohe meile vajalikud osad.»

«Kas oskate öelda, kust nemad nullreaktori komponente saavad, või muud tehnikat?» küsis Heigo.

«Vaevalt, me ei ole neilt seda küsinud.»

«Aga oskate öelda, millise tähe juures teie partnerid elavad?»

Vanematekogu liikmed vaatasid üksteisele otsa. «Ei, meil ei ole ka seda vist keegi küsinud. Teie räägite nendega, on nad seda öelnud?» Nad küsisid seda seersantidelt.

«Ei, ei ole,» vastas pikem seersant.

«Teie esivanemad tulid siia kunagi tähelaevadega, mis nendest on saanud?» küsis Tom. «Nagu ma aru saan, teil tähelaeva ei ole.»

«Eks need ka vananesid ja muutusid kasutuskõlbmatuteks,» vastas Elber. «Need sai lihtsalt alla toodud, metalliks. Nagu juba enne ütlesin, ei ole meil erilisi võimalusi uute ehitamiseks. Tegelikult ei tuntagi selle vastu eriti huvi, meil on Niberilgi piisavalt hea elada. Pealegi on meil mingi ühendus muu maailmaga olemas, partnerite näol.»

«Kas keel, mida teie räägite, on planeedil valdav? Palju teil Liidu universaali kasutatakse, mida meie räägime?» tundis Tom huvi.

«Meil räägitakse ainult germaani keeles, see on meie emakeel,» vastas Heinke. «Meie esivanemad oskasid tõenäoliselt ka teie keelt, kuid siin, Niberil puudus vajadus selle kasutamiseks. Teie keele on nüüd ära õppinud mõned üksikud,» osutades seersantidele, «kes suhtlevad meie partneritega. Nemad räägivad ka teie keeles.»

Järgnes veel umbes tunni jagu vestlust, kus Heigo ja Tom rääkisid Niberlastele Planeetide Liidust. Niberil oli väga vähe jäänud andmeid nende esivanemategi aegsest Liidust, praegusest ei teadnud nad praktiliselt midagi. Heigo küsimusele, kui palju võivad nende partnerid Liidust teada, ei osanud niberlased midagi öelda.

Aeg jooksis ja vahepeal oli väljas hakanud hämarduma. Viimaks ütles kolmas vanematekogu mees, et selleks päevaks võiks jutuajamise lõpetada. Ta pakkus ühtlasi külalistele ööbimiskohta, koos võimalusega tutvuda Niberis söödavate toitudega.

Heigo pidas hetke kaaslastega nõu ja vastas, «Tänan, enne kui siin päev päris ära lõppeb, soovime veel väikese linnaekskursiooni teha. Me tahaksime täna veel näha teie nullreaktorit. Meie ekspeditsiooni üks eesmärkidest on kontrollida asustustes oleva kõrgema tehnoloogia korrasolekut. Teie nullreaktor on tervikuna ikkagi väga vana ja teie endi huvides me kontrollime tema töö parameetreid. Meil on süstikul vastav aparatuur kaasas, meil oleks mõttekas see veel täna ära teha.»

Vanematekogu liikmed andsid selleks nõusoleku ja seltskond läks laiali. Kui Heigo oli koos kaaslastega sõidukisse istunud, tõid seersandid nende relvad ka tagasi. Teel süstiku juurde mõtles Heigo, millise seadme peaks kaasa võtma, millisega oleks kõige parem nullreaktori kontrollimist mängida. Süstikule jõudnud, rääkis ta Mattile lühidalt olulisematest asjadest, mida vahepeal teada oli saanud. Kaasa võttis ta mini-ruumiskanneri, millega saab nii uurida seadmete sisemust kui mõõta radioaktiivset kiirgust. Nullreaktoritega oli Heigo varemgi kokku puutunud. Tal tekkis tõsine huvi näha kahesaja aasta vanust reaktorit, mis on uute osadega lapitud.

Nullreaktor oli mägedepoolses linna servas. Selle ehitus vastas üldjoontes täiesti Planeetide Liidus kehtivatele nõuetele. Reaktor oli kokku monteeritud süvendisse, nii et ülemine serv jäi mõned meetrid allapoole maapinnast. Radioaktiivset kiirgust näitas skanner täiesti lubatud piires, fooni tasemel. Võis järeldada, et nad osakavad reaktorit mõistlikult kasutada, eriti kui arvestada selle vanust. Jõudnud reaktori skaneerimisega lõpule, ütles Heigo juhtkonnale, et see on täiesti töökorras, ainult vanad osad tuleks kümne aasta jooksul ära vahetada. Tegelikult oleks Heigo selle reaktori lasknud heameelega sulgeda, kuid siinsetes tingimustes peaks ta öeldud aja ka vastu pidama. Suurema huviga vaatas Heigo muidugi uuendatud komponente ja need ühtisid täiesti röövitud laeva nimekirjaga.

Kui Heigo koos kaaslastega seersantide saatel reaktori hoonest väljusid, oli päike juba loojunud. Hoone juures välisvalgustust ei olnud, oli suhteliselt pime, valgustasid vaid kaugemate hoonete aknad. Selle hämara valguse taustal märkas Heigo, et sõiduki juurde, millega nad tulid, oli veel paar tükki pargitud. Oli näha tumedates riietes kogusid, nii kümne ringis, kes nendele vastu astusid. Järsku süttis kogude käes põlema mitu heledat lampi ja need suunati Wolfi meestele näkku. Valjuhäälselt hõigati midagi kohalikus keeles. Seersandid astusid selle peale kõrvale ja rääkisid kellegagi midagi. Tom oli hõigatud sõnadest enam vähem aru saanud: «Meid tahetakse arreteerida.»

«Noo, nii lihtsalt see ka ei käi,» ütles Seba üleoleva häälega ja haaras kiire liigutusega laserpüstoli. Kohe kostus mitu valju lasku, Seba võpatas, pillas relva maha ja vajus aeglaselt põlvili. Ta parem käsi rippus kasutult ja vasakuga hoidis rinnast kinni. Tumedates riietes mehed, sööstsid kohe Wolfi meeste juurde, väänasid neil käed selja taha ja panid raudu. Sama tegid nad ka Sebaga, tõmmates ta enne püsti. «Rahu mehed,» ütles Heigo, «me ei saa midagi teha. Neil on kuulidega relvad, laseri ekraanid nende vastu ei kaitse.»

Tom püüdis kohalikus keeles küsida, milles asi on, pöördudes ümberringi sagivate tumedate kogude poole. Selle peale virutas üks talle vastu nägu ja Tomi vandumise peale ka kõhtu, nii et Tom kössi vajus. Nad otsiti läbi ja tehti taskud tühjaks, ära võeti nii laserpüstolid, laseri ekraanid kui käsijaamad.

Heigolt võeti muidugi ära ka ruumiskanner. Seersandid tulid neile uuesti lähemale ja pikem ütles, «Olukord on teie jaoks keeruliseks läinud. Te olete arreteeritud, vastu hakata ei ole mõtet. Teid viiakse nüüd kinnipidamiskohta. Kui tekib vajadus, siis teiega ka räägitakse.»

«Mida me teinud oleme, mis siin toimub?» küsis Heigo.

«Seda kuulete hiljem.»

Mehed lükati ühe sõiduki tagant uksest sisse. Pimedas sõiduki ruumis istmeid ei olnud, mehed vajusid peale sõiduki liikuma hakkamist põrandale.

«Seba, kuidas on?» küsis Heigo, kui Seba oli paar korda oianud.

«Kurat, käsi sai pihta. See mis sa ütlesid, kuul, läks vist käest läbi. Verd jookseb.»

«Rinda said ka pihta või?»

«Õnneks vastu laseri ekraani korpust, muidu oleks kuul rinnus olnud.»

Rob niheles, vajutades põlvega kompides vastu rinda.

«Esmaabivahendeid nad ära ei võtnud.»

Ta keeras end ringi, «Kuule, Heigo, ma proovin sinu taskust kätte saada.»

Ta kompis selja taga raudus kätega Heigo põuetaskus, kuni sai kätte elastse pakendi. Peale mõningat maadlemist õnnestus neil kamba peale Seba käe haav biosidemega kinni saada.

Selle aja peale masin peatus, uksed tehti lahti ja nad kamandati välja. Relvade otstega togides aeti nad majja, kus lükati lõpuks ühte hämarasse kambrisse. Käerauad võeti ära ja metallist uks lukustati. Ruumi väiksel aknal olid trellid ees, põrandal olid metall koikud.

«Neil on ka vanglad olemas. Kuulge, miks meid siia toodi?» Robi küsimuse peale kehitasid teised vaid õlgu.

«Ma olen mitu korda ka võõraste tsivilisatsioonide esindajatega kohtunud, kuid sellises olukorras veel olnud ei ole. Sellised need inimesed siis on,» ütles Tom kibestunud häälega.

Peale mõningat vaikust küsis Heigo: «Seba, kuidas su käsi on.»

«Pole viga, annab järele.»

Bioside, mis ta käele pandud sai, sisaldas nii desinfitseerivaid aineid kui valuvaigisteid. Samuti eraldas see verre organismi erguteid, mis jõudu annavad.

«Aga rind on selle kohapealt hellavõitu, muljus vastu ribi kohe.»

«Teised ei saanud pihta või?» küsis Heigo ja kompis oma vasakut puusa. «Minu külge kergelt riivas.»

Rob võttis oma põuetaskust biosideme paki ja ulatas Heigole ja ütles, «Tegelikult oleks võinud pakutud öömaja vastu võtta, oleks vähemalt süüa saanud. Kõht on tühi.»

Kui umbes tund aega oli möödunud, oli koridorist kuulda lähenevaid samme ja kambri uks tehti lahti.

Sisenes üks relvastatud mees, juba tuttav seersant ja vanematekogu liige, keda nad ka näinud olid, Heinke. Paar relvastatud, tumedates rõivastes meest jäid veel koridori. Heinke hakkas rääkima ja seersant tõlkis.

«Teie olete meie jaoks praegu pantvangid. Teie tähelaev ründas meie partnerite laeva. Nad on seda tugevasti kahjustanud. Viimaste andmete järgi on teie mehed meie partnerite laeva ka hõivanud.

Teie olete selle laeva komandör, eks ole?» Heinken vaatas Heigole otsa. «Te peate oma meestele teatama, et nad meie partnerite laevast lahkuksid, ja meeskonna vabastaksid. Samuti tuleb teil nende laevadele tehtud vigastused parandada.»

«Mul ei ole erilist võimalust laevaga ühendust võtta,» laiutas Heigo käsi, «meilt võeti käsijaamad ära.»

Heinke pidas veidike seersandiga nõu ja ütles: «Me toome need käsijaamad tagasi ja teil tuleb see käsk oma laevale anda. Kui meie partnereid ei vabastata, teid ükshaaval hukatakse.»

Heinke keeras selja ja marssis uksest välja, seersant ja relvaga mees järgnesid ning uks pandi uuesti lukku. Heigo vandus: «Ma oleks pidanud seda ette nägema.»

«Sa tead teadsid juba enne midagi või?» küsis Seba.

«See on meile ju selge, kes need nende «partnerid» on -- piraadid, keda me otsime. Nullreaktori osad tõestasid selle lõplikult. Juba enne, siis kui süstikul käisin, andsin Matti kaudu Georgile korralduse edasi, et nad varjuksid teisele poole planeeti. Mitte päris teisele poole, et nad saaksid ka mandri poole jäävat ruumi skaneerida. Tegelikult on see juhuse asi, kust need piraadid kvantruumist välja tulevad, aga nii igaks juhuks. Ma ei osanud oodata, et nad nii ruttu tulevad.»

«Meie poisid olid tublid, jääb mulje. Samas meie kahjuks. Mida sa nüüd teed, kas lased piraadid vabastada?» küsis Seba.

«Me peame neile selgeks tegema, milliste piraatidega nende «partnerite» puhul tegemist on. Kui me neile räägime, kuidas «partnerid» kaubalaevu röövisid ja ka meid ründasid, saavad nad ehk asjast aru ja lasevad meid vabaks,» arvas asjast Tom.

Heigo raputas pead, «See on läbirääkimine, seda võib teha võrdses seisukorras. Meie oleme praegu nende meelevallas, peame omalt poolt samuti jõuga vastama.»

«Mida sa teha kavatsed?» küsis Tom kahtleva häälega.

«Ega mina ei teegi midagi. Minu asi on Georgile edasi öelda, mida niberlased tahavad, Wolf on tema käsutuses. Ta peaks teadma, mida teha.»

«Niberlased on oma partneritega mitukümmend aastat koostööd teinud, nagu vanemate jutust võis järeldada,» jätkas Tom. «Kahtlane on, et nad meid, keda esimest korda näevad, rohkem usuksid. Sul võib õigus olla, läbirääkida ei ole mõtet.»

«Ära unusta ka seda, et nii ühed kui teised on Planeetide Liidust lahkunud, kes teab mis põhjustel. Ja meie oleme Liidu esindajad.»

«Aga mida siis Georgil Wolfiga peale on hakata?»

Heigo ei jõudnud vastata, koridorist oli kuulda samme ja uks keerati lukust lahti. Sisse astusid seersant ja kolm relvastatud meest, neid oli veel rohkem, ülejäänud jäid koridori.

«Tulete kaasa.»

Seersandi hääl oli resoluutne, nagu ta ilmegi. Heigo, nähes talle ja kaaslastele suunatud relvi, kehitas õlgu: «Lähme.»

Nad läksid koridoris mööda varem tuldud teed, kuni majast välja. Hoone ees oli viis sõidukit, osadel põlesid tuled. Ühe sõiduki katusel oli suurem lamp, mille valgus oli suunatud hoone seinale. Selle valguse kätte Heigo koos kaaslastega viidigi. Kaaslased kamandati seina äärde seisma, Heigo viidi sõidukitele lähemale. Peale nende relvastatud meeste, kes neid majast välja tõid, oli sõidukite ümber veel mõned näha. Kõikidel olid relvad suunatud valgustatud alasse. Veel oli näha kolm meest, kes välimuse järgi võisid olla vanematekogu liikmed, ja Heinke. Viimane viipas seersandile, et see tuleks tõlgiks. Siis vaatas Heigole otsa ja hakkas rääkima, «Teie ellujäämise tingimuseks on, et lähima tunni jooksul on meie partnerid vabastatud. Teie laeva meeskond loovutab relvad ja me usume seda siis, kui partnerid on seda ise oma laevalt kinnitanud. Te ei lahku meie planeedilt enne, kui olete remontinud laevale tekitatud kahjustused. Kui see võimalik ei ole, siis annate oma laeva ära. Nüüd öelge see oma laevale edasi.»

Ühes sõidukis, mille tagused uksed olid lahti, oli näha kinnine metallkast. Seersant võttis sealt ühe käsijaama ja ulatas selle Heigole.

«Ma saan tähelaevaga ühendust võtta süstiku kaudu, sõiduk millega siin maandusime.»

Lõpuks hakkas käsijaamal põlema tuluke, mis näitas, et kontakt on olemas.

«Matti, kas kuuled, Heigo räägib!»

«Heigo, kus sa vahepeal olid, koos poistega. Ma proovisin mitu korda teiega ühendust võtta, siit süstikult, kuid ei saanud kätte. Vahepeal piirati ka süstik sisse, ma pidin natuke laserit näitama, tõmbusid tagasi. Wolf...»

«Matti, ühenda mind kohe Wolfiga, Georgiga.» Ta ootas hetke, «Georg, siin Heigo, olukord gamma viis. Mina, Tom, Seba ja Rob oleme pantvangis. Niberlased nõuavad, et te vabastate piraadid ja loovutate relvad. See on ühtlasi minu korraldus. Vastasel korral meid hukatakse. Georg, tegutse, olukord gamma viis.»

Samal ajal kui Heigo rääkis, seersant tõlkis. Heinke vangutas pead, rääkis seersandiga ning see ütles, «Teie korralduses oli meile arusaamatuid väljendeid.»

«Gamma viis, see on minu kui laeva komandöri tunnus.»

Peale hetkelist pausi pöördus Heigo Heinkeni poole, «Seni kuni ootame teadet teie partneritelt, soovin teile rääkida põhjustest, miks meie laev ründas.»

Heinke mõtles hetke ja ütles suu nurgast seersandile paar sõna. Seersant noogutas Heigole. Heigo hakkas rääkima piraatide rünnakutest kaubalaevadele ja Wolfile, püüdes seda teha võimalikult värvikalt, lisades oma poolt detaile, et juttu pikemaks venitada. Samas tundus, et vanematekogu mehed, Heinken kaasa arvatud, tema juttu eriti ei kuulanud. Nad vahetasid vahetevahel oma vahel mõne sõna ja ootasid. Ühel neist oli käes midagi raadiotelefoni sarnast, millega ta vahepeal oli ka natuke rääkinud. Oli näha, et nad ootasid selle kaudu teadet partnerite vabastamisest.

Heigo korraldusest Wolfile oli möödunud ligemale pool tundi, kui nende ümber läks järsku valgeks. Valgus oli nii ere, et muutis märkamatuks sõidukitel olevad valgustid. Oli näha, et valgus tuli otse ülevalt. Niberlased vaatasid nõutult ümberringi. Järgmisel hetkel oli näha heledat välgatust, kostus prahmatus ja ragin ning järgmisel hetkel vajus hoone, mille ees kõik seisid, kokku. Heigo kaaslastel õnnestus eemale hüpata, enne kui nad kivide alla oleks jäänud. Õnn, et hoone oli vaid ühe korruseline. Niberlased vaatasid arusaamatult põlevaid hoone jäänuseid. Enne kui keegi midagi teha jõudis, kostus ülevalt vali hääl, seda piisavalt aeglaselt, nii et seersant jõudis vanematele tõlkida.

«Tähelepanu, teiega räägib Planeetide Liidu tähelaeva piloot.» Wolfi mehed tundsid ära Georgi hääle.

Umbes viiekümne meetri kõrgusel oli näha süstikut, mille häälekõvendajatest see hääl tuli.

«Kuulake, Niberi inimesed, me näitasime teile meie tähelaeva võimalusi, see on väike osa tema võimsusest. Meil on sihikul teie nullreaktor ja teised teie linna olulisemad objektid. Neid oli lihtne leida, kuna vallutatud laeva pardal oli linna täpne plaan. Meile ei ole ka mingi probleem teha maatasa kogu linn. Me ei tee seda juhul, kui komandör ja tema kaaslased elusalt ja tervelt tähelaeva pardale jõuavad.»

***

Väljavõtted Wolfi pardaraamatust, mille sissekandeid kasutatakse ka aruannete koostamisel.

George Stuff:

...Komandöri (Heigo Roone) korraldusel viisin Wolfi välja paikselt orbiidilt ning alustasin liikumist planeedi vastaskülje suunas. Ümber paigutumise eesmärgiks mitte olla nähtav tähelaevadele, mis lähenevad planeedi mandripoolsele küljele. Samal ajal andsin meeskonnale korralduse olla valmis võimalikuks kohtumiseks piraatide laevaga. Kui Wolf oli läbinud umbes kaheksakümmend kraadi, registreeris Toomas ruumiskanneriga planeedile läheneva tähelaeva. Koos Pauliga identifitseeris ta selle, kui piraatide laeva, mis Wolfi Evita juures ründas.

Kõigi tundemärkide järgi piraatide laevalt Wolfi ei märgatud. Manööverdasin Wolfi, mis oli endiselt planeedi varjuosas, madalamale, atmosfääri ülemise osa lähedale.

Kui piraatide laev oli jõudnud püsiorbiidile, sooritasime Wolfiga kvanthüppe, väljudes kvantruumist piraatide laevast umbes saja meetri kaugusel. Piraadid ei jõudnud arvestatavat vastupanu osutada, ega samuti oma plasmakardina varjus kvantruumi siseneda. Laserkahurite abil sai kiiresti purustatud piraatide laeva relvad, samuti liikumisseadmed. Kuna piraadid meie signaalidele ei vastanud ega laeva sissekäike ei avanud, kasutasime kaaperdamismeeskonna lõikurit. Kinnitanud Wolfi vastaste laeva külge, sisenesid meeskonna ründajad, kaaperdajate rühma juhtimisel, piraatide laeva. Seda lõikuri tehtud avause kaudu. Lähivõitluses avaldasid piraadid tugevat vastupanu. Laeva vallutamise käigus kaotasime kolm meest, kaks kaaperdajate rühmast (..., ...) ja üks varasemast meeskonnast (...). Piraatide kaotus oli viis meest. Ülejäänutest osa andsid alla, osa õnnestus uimastada neurošoki püstoliga...

Heigo Roone:

...Piraadid ei olnud oma laeva pardaarvutis olevat informatsiooni hävitada jõudnud. Olles selle info läbi töötanud ning samuti ellu jäänud piraadid üle kuulanud, tegime järgmised järeldused:

Piraadid said kaubalaevade graafiku kohta infot tänu juhuslikule pealesattumisele infovoole, mida ühe tugijaama arvuti edastas üldkasutataval tähelaevade kanalil, kodeerimata kujul.

Piraatide laeval puudus tehnika, millega oleks võimalik olnud ligi pääseda kinnistele arvutiside kanalitele. Ei olnud ka ühtegi viidet, et sellist tehnikat oleks neil kuskil mujal olnud. Aktsepteeritavate andmete põhjal neil rohkem tähelaevu ei ole, väljaarvatud röövitud kaubalaev.

Samuti ei ole mingeid eeldusi, et piraatide hulgas oleks olnud selliste oskuste ja võimetega inimest, kes oleks olnud võimeline koostama keerulisemat arvutiprogrammi. Sellist programmi, mis tähtedevahelise side tugijaamade arvuteid ettenägematuid operatsioone tegema paneks.

Sellega on täitmata operatsiooni ülesanne, leida viirusprogrammi koostaja...

PäästeTeenistuse vastus Wolfi komandöri aruandele.

Roger Accorn:

Heigo, käesolevaga loe operatsioon lõpetatuks. Piraatide tähelaev jäta planeedi orbiidile...

***

Oli üpris soe, umbes kolmekümne Celsiuse kraadi ringis. Heigo pani selga kerge võrksärgi, jalga lühikesed püksid. Ta oli just duši alt tulnud ja tundis end mõnusalt värskendatuna, kuigi samas veidike väsinud. Ta oli ligemale kaks tundi meres ujunud, sukeldudes paiguti kuni kümne meetri sügavusele. Olles end nüüd merevee soolast puhtaks pesnud, suundus ta hotelli restorani poole. Dušš oli siin päris normaalne. Veidike vahutavad veevood muljusid sind igast suunast, pestes kõigepealt puhtaks ja siis loputades. Duši alt ära tulles kuivatasid soojad õhuvood veel ka viimased veepiisad ära, nii et lõpuks vaid riietumise vaev.

Heigo oli parajasti täiesti ettenähtud puhkusel ja ta valis selleks jälle Beachi. Seekord küll teises kohas, keskmise suurusega saarel. Hotell, saja kohaline, oli siin üpris mere lähedal, nii et ta võis ka oma toa aknast vaadata mere laineid ja kuulata nende kohinat.

Restoranis oli üpris palju inimesi, ühtegi päris vaba lauda silma ei hakanud nende kahekümne hulgast, mis ruumis näha olid. Heigo läks ruumist läbi, välja hotelli terrassile, kus oli samuti laudu ja need olid enamuses vabad. Istunud neist ühe välimise taha, hakkas ta puutetundlikult ekraanilt menüüd valima.

«Tere, Heigo, eks ole?» Tema laua juures oli peatunud üks mööda läinud meesterahvas. Heigo vaatas mehele otsa, tundus et ta on seda nägu varem näinud.

«Tere, infotehnoloog, Seepialt?» tuli talle lõpuks meelde.

«Jah, Sten Hall, kvantside meeskond, tuleb meelde? Võib istet võtta?»

Heigo noogutuse peale istus Sten teisele poole lauda. Heigo uuris veel ekraanilt menüüd, püüdes otsustada, mida siis lõpuks välja valida.

«See oli kuskil aasta tagasi Cheopsikrabisse läksite. Nagu kuulsin, tegite te tublit tööd, saite piraadid kätte.»

Heigo sai menüü valikuga lõpuks valmis ja toetus vastu tooli seljatuge.

«Kuid peaülesanne jäi täitmata. Selle muret põhjustanud programmi koostajat me üles ei leidnud. Accorn ise andis enne korralduse operatsioon ära lõpetada.»

«Huvitav oleks teada, milline nende piraatide elamine ka planeedi peal välja nägi. Eks neil kuskil oma baas ju oli?»

«Baas oli neil küll, kuid mina, minu meeskond seda ei näinud. Accorn saatis sinna juba teised.»

«Haa, teie siis seda ei näinudki. Ei tea kas see röövitud kaubalaev saadi ka kätte?»

«Jaa, piraatide baasis monteeriti sellele juba laserkahureid külge. Seal veel ei teatudki, et nende peamehed on juba kinni võetud.» Heigo pidas hetkeks pausi ja jätkas, «Teie olete selle kvantside üks juhte, kuidas teil see salapärase programmi asi lahenes? Accorn ütles mulle, et see küsimus on päevakorrast maha võetud ja rohkem ei ole ma selle kohta midagi kuulnud. Te olete seda hästi varjata osanud.»

Sten Hall vaatas hetkeks ringi, läheduses kedagi ei olnud. Ta kummardus Heigo poole ja ütles tasandatud häälega: «Lõpuks tuli välja, et probleem oli ikkagi firma sisene. See oli Prometheusel, Prooküoni juures. Ühel tugijaama töötajal oli eri sideliin toodud koju välja, et ta saaks vajaduse korral ka kodus tööd teha. Enamasti ta tööd muidugi kodus ei teinud. Tema koduses kabinetis käis aga salaja poeg, mitte õieti veel teismelinegi. Võib öelda, et see laps on küll päris geenius. Tema selle programmi välja mõtleski, täiesti iseõppimise teel saadud oskustega. Ta tegi seda ka nii osavalt, et ei jätnud praktiliselt mingeid jälgi. See programm hakkas oma trikke tegema juba teistes tugijaamades. Seejuures, laps nagu ta oli, ei taibanud ta, millist kaost tema programm oleks võinud tekitada. Tema lihtsalt viitis oma aega, mängis ja vaatas, mis välja tuleb. Kuid lõpuks ei olnud ta enam nii ettevaatlik ja ta avastati.»

«Kas ta ka ise seda tunnistas, maha ei salanud?»

«Ei, nagu ütlesin, ei olnud tal eriti aimu, kui ohtliku asjaga ta tegelikult tegeles.»

Vahepeal tõi ettekandja, tumedaks päevitunud noor naine, heledas lühikeses riietuses, Heigo tellitud road ja joogid lauale. Heigo hakkas sööma. Restorani poolt oli kuulda muusikat ja teiselt poolt kostus mere kohinat. Heigo tõstis pilgu ja vaatas infotehnoloogi, kes oma tellimust ootas.

«Aga kuidas teil selle Starnetiga läheb?»

«Tänan küsimast, edeneb. Parlament andis meile loa avada lisakanaleid ja neid kasutatakse aktiivselt.»