Veebruar 2003

Eesti ulmefännile ei vaja «Algernon» ilmselt tutvustamist, siia esmakordselt sattunule või ulmekaugele huvilisele selgituseks, et novembris 1998 ilmumist alustanud võrguajakiri avaldab eesti autorite loomingut, maailma ulmekirjanduse paremikku kuuluvate juttude tõlkeid, mitmesuguseid artikleid ning kõikvõimalikke ulmega seonduvaid uudiseid. Lisaks on kõigil ajakirja lugejail võimalus kirjaveerus ükskõik millisel ulmega seonduval teemal sõna võtta, teistele kirjutajatele vastu vaielda või siis lihtsalt «Algernoni» kohta oma arvamust avaldada.

Ajakirja avaldamispoliitika muutus viimati 2001. aasta septembrist ja täpsemalt saab selle kohta lugeda sama kuu «Toimetaja veerus» --

 

  • «Jutulaboris» avaldame kõik jutud, mis kuuluvad suhteliselt avara definitsiooni järgi ulme alla, mis on ilma suurema töötlemiseta avaldatavad ja ei satu vastuollu terve mõistuse või elementaarse kirjandusliku maitsega.

     

  • «Jutuvaramu» avaldab eesti autorite originaalloomingut ja ajakirja toimetus valib sinna tekste, mida kahtlemata avaldaksid ka ulme suhtes sõbralikult meelestatud traditsioonilised ajakirjad. Selliste juttude arvustamisvõimaluse jätame lahkesti Ulmekirjanduse Baasi pärusmaaks.

Ajakirja toimetus kohtus viimati täies koosseisus Eesti Ulmeühingu aastakoosolekul, mis toimus 8. märtsil Tartus «Labürindis», ja otsustas kaasata toimetuse töösse inimesi, kes on ilmutanud pidevat huvi Eesti ulme arengu vastu ning nii või teisiti seda ka kujundanud. Seega alates 20-ndast märtsist hindavad laekuvaid lugusid peale lehe allservas nimetatud neliku ka Katariina Täht, Juhan Habicht ja Kristjan Sander.

Kuna «Algernon» on ilma mingite sissetulekuteta võrguajakiri, ei saa me avaldatud kaastöid honoreerida, samuti tasub meeles pidada, et toimetajad teevad ajakirja oma vabast ajast.

E-mail kaastööde saatmiseks on algernon@obs.ee.

Kõik «Algernonis» ilmunud ja ilmuvad jutud, tõlked ning artiklid on kaitstud Eesti autoriõiguse seaduse ja rahvusvaheliste autorikaitse konventsioonidega.