Kuidagi märkamatult on valmis saamas wõrguajakirja «Algernon» kuues number.
Toimetus peaks justkui nüüd pidulikke kokkuvõtteid tegema ja vahus suul suuri lubadusi tulevikuks jagama. Kokkuvõtete tegemiseks on pool aastat ulmeajakirja ilmumist siiski üsna nadi põhjus.
Loomulikult on mille üle hõisata, sest «Algernon» on kenasti täitnud seda kohta, mis seni tühjalt seisis. Igatahes on ulmeuudiseid nüüd maakeeles pisut rohkem liikvel.
Ka noored ulmekirjutajad on ühe avaldamisvõimaluse juurde saanud. Ka esimesed «Algernonist» võrsunud autorid on juba olemas. Kui Karen Orlau pisike võidukäik on lihtsalt asjaolude kokkulangemise tulemus, siis Indrek Hargla kirjutas oma esimese jutu just tänu «Algernoni» ilmumahakkamisele. Indrek Hargla on ka siinsamas wõrguajakirja veergudel teinud läbi eesti (ja mitte ainult) ulmes seninägematult kiire ja võimsa arengu. Ka Märt Laur ja Maniakkide Tänav on üsna tugeva arenguhüppe teinud. Halbu sõnu ei saa ka teiste kohta öelda.
Juba järgmisest (st. maikuust) peaks ajakirja jõudma ka tõlkelood ning ulmeartiklid... võimalikke muutusi on teisigi plaanis.
Suuri lubadusi ei julge siiski tulevikuks anda, sest Raul Sulbi on aastajagu vaid «Algernoni» autoimetaja. Raul Sulbi praegune sotsiaalne staatus (ajateenija) ei võimalda lihtsalt praktilise toimetamisega tegeleda. Seetõttu peab toimetus pisut optimeeritud koosseisus ära tegema vähemasti niisama suures mahus töö.