Esmatrükk

Toome ära!

„Ainult niipalju saad sa maitsta minu verd, nälgiv koer. Ma ei hävi, ma elan ärksalt ja vapralt seni, kuni mu maks kannab, ja siis edasi minu hõimus. Sina ei suuda katkestada meie teekonda, vikatimees, me kasvame sinu jaoks liialt jämedaks!“

Kestvus, Tuletaga tänavustest noortest turjakaim, rapsas teraga ülalt alla ja astus eemale. Külm vihm sellel aastaajal, mis pidanuks olema talv, uhtis vere ta näolt hetkega habemesse, kuhu see tumedate ripitsatena venima jäi.

Jeebuse püha liibil

Jutt osales kirjastuse "Fantaasia" jutuvõistlusel.


Enne, kui kõik alguse sai, olid vaid tühjus ja pimedus. Ja siis tuli Vanakarvik, Kogu Ilma ja Selles Leiduva Isand. Ärge uskuge, kui teile öeldakse, et Jubal lõi inimesed.

Tegemist oli lihtsalt loomevargusega.

Savist olete te võetud. Ärge lootkegi, et sinna tagasi saate.

Vana Krement

ESIMENE

See juhtus siis, kui kõik oli veel pime ja tühi. Polnud midagi peale pimeduse. Ja tühjuse.

1. Kübaramoor

Lugu avaldatakse "Marduses".

Raam

Hommik

Venemaa. Baikali sõjaväeringkond. Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede raadioluure Zakamenski polk.

Nooremleitnant Gubov tõuseb koikul ehmatusega istuli - keegi kolgib pööraselt ta toauksele.

Ajanud kirsad paljaste jalgade otsa kõigub ta unesegasena ukseni.

Lävel seisab väeosa ülem alampolkovnik Fomin luitunud maikasärgi väel.

Gubov üritab määrustikku järgida, aga polkovnik rahmab tõrjuvalt käega, ta näos peegeldub pohmellisegane paanika. “Oi bljääd! Ema, sünnita mind tagasi! Oi emake! Milline mure!”

12.-15. Hingepuu

?Tee, et sa kaod, uss!?

?Kuradi sohilaps!?

?Nõid!?

?Mine tagasi huntide juurde, kust sa tulnud oled!?

Põlastavatest hüüetest tagaaetuna jooksin lõkke äärest ära metsa, nägu katmas pisarad. Nad ajasid mu minema. Minul ei olnud kohta nende seas.

Jooksin järjest sügavamale, põgenedes iseenda maiste deemonite eest. Puuoksad kriipisid mu paljaid jalgu, nägu ja käsivarsi, kuid see ei seganud mind. Õhus rippus hingemattev rebestatud naha lõhn. Ma jooksin nagu tagaaetud loom surmahirmus, proovides end asjatult metsas ära eksitada.

Teadmata kadunud

Lumesadu oli kestnud juba viiendat hommikut. Hok ajas end aegamisi püsti ning lükkas maha soojahoidvad loomanahad. Tavaliselt keegi tema hõimust nõnda vara ei ärganud. Polnud vajadust. Iial polnud hommikul nõnda külm olnud. Ent nüüd oli soojaandev lõke kustunud ? midagi, mida poleks iial tohtinud sündida. ?Kus oli Toran? Tema asi oli lõkkesse päikese suremise ajal puid visata.? Vihaselt ümisedes ajas Hok end asemelt üles.

Lugu lusikast ja kiikhobusest

Raul ringutas. oli keskhommik, päike kumas läbi paksude kardinate. Tundus olevat ilus suvepäeva algatus, tundus olema ilus Rauli sünnipäeva algatus. Pikk tore päev ootas ees.

"Pikutan veel veidi. Iga päev seda endale lubada ei saa! Ja Pidi naine ka just eile komandeeringusse sõitma! Ideaalseid sünnipäevi juhtub kahjuks harva."

Uksekell lõpetas ta lesimise. Visanud riided selga, tõttas Raul õue värava juurde. Seal seisis vormis mees.

"Kuller, teile on pakk."

Allkiri ja väikese pakiga kööki.

Must ja valge

Must ja valge

Tegelikult ei ole teadus kui osake tänapäeva maailmast üldsegi mitte nii inimkauge ja matemaatiline, kui paljud arvavad. Mina näiteks olen alati selles mingi salapärase võlu leidnud olevat. Vahelduseks on ju täitsa huvitav teha endale selgeks astrofüüsika või orgaanilise keemia või programmeerimise põhialused?

Tartu Vaim

“Missasii?” imestas mutt.

“Paber, noh!”

“Mul on palju paberit! Võin sulle anda küll!” muutus nõid lahkemaks.

Tarmo võttis taskust hunniku passe ja näitas Jagaale.

“Ei, selliseid küll pole!“

“Aaa.. mis sa meie maal teed ?” jätkas mees.

“Tuuli taahtmine vaanu aaegu meenutada! CCCP-i aajal käisin ikkka siin suuvitamas!”

“Ega sa järsku terrorist ei ole?“ päris Tarmo.

“Sadist oole ma küll. Aga traktorist küll miite!” seletas nõrga kuulmisega mutt.

“Nii! Paki asjad kokku! Lähed Venemaale tagasi!“ ütles mees

Paul Antoni andekustamine

Paul Anton sai kolmapäeva varahommikul surma neljal moel korraga. Kerge vihmake, mis Riia tänavat looritas, polnud veel hajuda jõudnud, kui see juhtuski. Ta oli astunud sõiduteele, libastunud ning löönud kolba kukla läheduses vastu kõnnitee kõrget äärekivi sirgeks. Samal hetkel tõmmati ta läbi hiigelveoauto, mis, veider küll, millegipärast trajektoori läbi kesklinna oli valinud, rattakoopa.

Pages

Subscribe to RSS - Esmatrükk