Kriku veerg

Pilk puust aknasse

Maniakkide Tänav, "Mu aknad on puust ja seinad paistavad läbi", kirjastus "Fantaasia", 2003

Maniakkide Tänav on tegija. Teeb LARP-i, punki ja kehavedelikest nõretavat proosat. Vabal ajal mängib MtG-d. Magic: The Gathering, kes aru ei saanud. Selline mees.

Carmen Kass ja Harry Potter

Võtsin hiljuti osa Eesti Maleliidu üldkooslekust ning hääletasin Carmen Kassi presidendiks valimise poolt. Hääletasin rõõmu ja rahuloluga.

Niisamasugust rõõmu ja rahulolu võiks iga tõsine ulme-eelistaja tunda ka Harry Potteri fenomeni üle. Võiks isegi öelda, et Carmen Kass on eesti male Harry Potter. Harry Potter tõi tuhanded lugejad zhanriulme juurde hoolimata asjaolust, et J. K. Rowlingu looming on kirjanduslikult kergevõitu. Carmen Kass töötab eesti male kasuks kui märk, hoolimata asjaolust, et ta ise pole ilmselt kuigi tugev maletaja. Image loeb. Kuvand.

Relativismi künnisel

Aeg-ajalt taaspuhkevates vaidlustes ulmezhanri piiride üle väidetakse mõnikord, et puhtallegoorilist teksti on raske ulmeks pidada, kuivõrd autor kasutab fantastikat üksnes tööriistana millestki muust rääkimiseks, fantastilistel elementidel puudub iseseisev tähendus. Võib-olla on see nii.

Kuidas aga suhtuda teostesse, mis realistlikult, mitte ühtegi fantastilist seika sisaldades, on kirjutatud allegooriateks ulmekirjandusele?

Soobel, hiir ja muud loomad

Tänavusel Estconil ettekande ajal küsis minult ulmefänn Velbu provotseeriva küsimuse: "Kuidas sa suhtud Osvald Soobli loomingusse?"

Vastamisel seletasin midagi umbes sellist, et Soobel ei ole ulmekirjandus selle tavalises mõttes, vaid pigem midagi kunstmuinasjuttude sarnast. Ning et kui sarnast asja enamvähem elementaarseid stilistilisi reegleid järgides teha, siis miks mitte. Konkreetselt Sooblil, lisasin, on paraku nondesamade elementaarsete reeglite valdamiseni veel pikk tee.

Tags:

Ulmekirjandus ja võimalikud maailmad

Sissejuhatus

Kaks jutuvõistlust peetud

Käesolevas "Algernoni" numbris avaldatakse teise ajakirja poolt korraldatud temaatilise jutuvõistluse edetabel koos töödega.

Mul on selle üle väga hea meel. Indrek Hargla mõttest eelmisel sügisel on vaikselt välja kasvanud üritus, millest näib olevat hea meel nii kirjutajatel kui lugejatel ja mis käib suurepäraselt kokku "Algernoni" ideega pakkuda vähem kogenud autoritele avaldamisruumi ning võimalust tutvuda lugejate arvamusega.

Kirjandusvõistlustest

Hiljuti esitati mulle ajakirjast "Muusa" küsimus, miks ma osalesin romaanivõistlusel. Ma ei osanud muud kosta, kui et üritus toimus jamul oli parasjagu valmis käsikiri, miks siis mitte...

Kontramorfoos

Brian Aldiss, "Kontramorfoos". Koostanud Arvi Nikkarev. Kirjastus "Skarabeus", 2004.

Eesti okupatsioonijärgses tõlkeulmes on minu meelest jäänud ületamatuks saavutuseks Mario Kivistiku poolt koostatud Ray Bradbury best of kogumik "Kaleidoskoop". Kohe selle järel tuleb kirjastus "Skarabeus".

Arhetüüpidest ehk Eesti "Nokia" otsinguil

Mis ühendab "Robinson Crusoe'd", "Aarete saart", Ian Flemingi loomingut ning selle alusel vändatud filme, "Väljasõitu rohelusse" ning "Rehepappi"?

Kõik need on erakordselt õnnestunud ning publikumenukad teosed. Kahtlemata on nende autori head jutustajad, kuid lõpuks on ju nii paljude suurepäraste jutustajate looming saanud palju kahvatuma vastuvõtu osaliseks ning ajapikku ununemas.

Jälg eesti kirjanduses

Vana-aasta õhtul vestlesin meeldivas õhkkonnas ühe vana sõbraga, kes avaldas arvamust, et Siim Veskimees ei jäta mingit erilist jälge Eesti kirjandusse. Oma mõningaseks üllatuseks pidin temaga täiel määral nõustuma.

Pages

Subscribe to RSS - Kriku veerg