Kriku veerg

Ikka "Stalkerist" mõteldes

Stalkeri auhinna väljaandmine on ilmselt nii Eesti Ulmeühingu kõige kaalukam ettevõte kui ka üks olulisemaid sündmusi kirjandushuvilise ulmefändomi jaoks.

Stalkeri auhinnaga pärjatud selgitatakse välja lugejaküsitlusel, millel lugejad reastavad igas varemmääratud kategoorias viis paremat teost. Võib loobuda seisukoha võtmisest mõnes kategoorias, kuid kui seda juba tehakse, on viie teose äramärkimine kohustuslik.

Repliik emakeele lagastamisest

Käesolevas lühikeses sõnavõtus tahaksin osundada Leo Kaagjärve kuldaväärt artiklile 1998. aasta 18. septembri "Sirbist" (http://www.sirp.ee/Arhiiv/18.09.98/Kirjand/kirjand1-3.html). Nimelt on vaikselt hakkama saadud keelemõrvaga jutumärkide kallal.

Mõtteid ulme kirjutamisest

Sissejuhatuse asemel

Jutulabori latist ja muust

See, kui kõrgele peaks lati seadma, et teost Jutulaborisse lasta, on muidugi ilma ühese vastuseta igavene küsimus. Jutulabori tööde puhul on põhiprobleem see, et vältida selliste enesekriitikameeleta autorite, kellel pole ei viitsimist ega tahtmist oma loomingu kallal veidikegi, noh, ütleme üle ühe õhtupooliku, vaeva näha, teoste massilist korjumist «Algernoni» veergudele. Samas on Jutulabor koht harjutamiseks, mitte mingil juhul ei oodata selle autoritelt küpse ande demonstreerimist.

Ulmekriitikast

Tags:

Vampiiridest

„Eesti Ekspressi” 14. märtsi numbris ilmus artikkel „Eesti neiud pommitavad kirjastusi vampiirijuttudega”. Allpool selle kohta mõned mõtted.

Paistab, et pole noorukeste autorite kirjutamissoov - seesama, mis kunagi pani Raul Sulbi rääkima eesti ulme kuldajast ning „Algernoni” jutulaborit täitis - kuhugi kadunud, ainult et moežanr on teine nii sisult kui vormilt.

Tuhat sõna „Hääbuva linna” ilmumise puhul

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Maagilise historitsismi piirimail

Pages

Subscribe to RSS - Kriku veerg