Tõlge

Varjud seinal

Tõlkinud Silver Sära

„Õhtul enne Edwardi surma oli Henryl Edwardiga kabinetis sõnavahetus,” ütles Caroline Glynn.

Kirikaia kõrval elas üks mees

Tõlkinud Silver Sära

Sügaval veintumedas meres

Tõlkinud Sash Uusjärv

Üksik valgusfookus, kaduvväike hõõguv elukübe oli nende püüdluste eesmärk. Soov taasluua säde, millest kõik alguse sai. Mõned küsisid miks, mõned rääksid hukatusest, teised jälle needusest. Paljud arvasid, et nad mängivad Jumalat, veel enamad aga, et nad on teaduse uusi aluseid sepistavad pioneerid. Midagi kvantide taga, kuid alati on aparaatides kotermann sees.

Lorraine

(Katkend romaanist «The Guns of Avalon»)

Selle maa nimi oli Lorraine -- ja tema nimi ka. Kui oleks vastav meeleolu ja ma tahaksin loba ajada, siis ma räägiksin, kuidas me kohtusime lossi taga aasal, kus tema korjas lilli, mina aga tegin tervisejooksu ja hingasin värsket õhku. Jama, muidugi.

Labürint

(Katkend romaanist «Labirint otrazheni»)

00

Tahaks sulgeda silmad. See on normaalne. Värviline kaleidoskoop, sähvatused, helkiv tähepööris -- ilus, ent ma tean, mis peitub selle ilu taga.

Sügavik. Seda nimetatakse «deep», kuid emakeeles kõlab õigemini. Ilus silt muutub hoiatuseks. Sügavik! Siin on haid ja kaheksajalad. Siin on vaikne -- ja sind rõhub, rõhub, rõhub lõputu ruum, mida tegelikkuses ei eksisteeri.

Olevus katusel

Kogu öö nad kolistavad
Oma raskel sammul;
Tunnen hirmuvärinaid
Kössitades sängil.
Nad soputavad tiibu
Katuse kõrgel viilul,
Mis väriseb ja põrub
nende sõrasammul.

Justin Geoffrey
«Muistselt Maalt»

Ulthari kassid

(The Cats of Ulthar)

Kõneldakse, et Ultharis, mis asub teisel pool Skai jõge, ei tohi keegi kassi tappa ja ma usun seda täiesti, kui ma vaatan toda, kes nurrudes tule ees istub. Sest et kass on salapärane ja lähedane veidratele asjadele, mida inimene ei suuda näha. Ta on antiikse Aegyptuse hing ning Meroe ja Ofiiri unustatud linnade lugude kandja. Ta on džunglite valitsejate hõimlane ja iidse ning pahaendelise Aafrika saladuste pärija. Sfinks on tema nõbu, ja nad räägivad ühte keelt. Kuid tema on veelgi muistsem kui sfinks ning mäletab asju, mis sfinksil on ununud.

Unelev linn

Minu emale

Üks
Huntide kogunemine

«Mitmes tund praegu on?» Musta habemega mees kiskus peast kullatud kiivri ja heitis selle eemale, vähimatki hoolimata sellest, kuhu see kukkus. Ta tõmbas käest nahkkindad ja liikus pragisevale kaminatulele lähemale, et oma külmunud konte soojendada.

«Kesköö on ammu möödas,» ühmas üks turvises meestest, kes olid lõkketule ümber kogunenud. «Oled sa ikka kindel, et ta tuleb?»

«Räägitakse, et ta peab sõna, kui see sind rahustab.»

Muinasjutt väikesest kosmoselaevast

zvjozdolote)

Oli kord Universum. Ja selles Universumis kosmoselaev. Kosmoselaev oli õige tilluke. Kõigest Mount Wilsoni mäe kõrgune ja sedagi siis, kui jätta arvestamata mäe tipule rajatud observatoorium. Kellele sellist vaja on?

«Soomuse peaks paksema tegema,» ohkasid inimesed.

«Ja mootor...»

«Ja et saaks läbi poole Galaktika ühe tankimisega!»

«Meteoriiditõrje kahurit oleks vaja...»

«Võimsat, hästi mitme toruga...»

«Ja kajutid. Nagu kanakuut!»

«Kasvuhoone peaks suurema tegema.»

Kladistika

Stephen Kotowych

tõlkinud Ats Miller

Leraar oli just alustanud matemaatikatundi, kui Thomas oma küsimusega vahele segas. Ta seisis ruumi elusa seina ääres, näppis seal kasvavat luuderohtu ja küsis: „Miks robotid inimesi teevad?”

„Huvitav küsimus,” ütles android, vaadates üles võrrandite kohalt, mida ta Nadinel lahendada aitas. „Ja teemast väljas. See oli su lapsepõlve esimeste õppetundide teema. Kas sa ei mäleta vastust?”

Pages

Subscribe to RSS - Tõlge