Uudised

  • Kolmapäev, 1. March 2017 - 13:55

     


    Puhka rahus!




    tiit-tarlap-sindi-raamatukogu-trepigaleriis.jpg





    tiit-tarlap-sindi-raamatukogu-trepigaleriis.jpg




     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    Me võitleme, joome ja naerame,
    kuni lõpuks me haihtume põrmuks.
    Ei kellestki rohkem jää järele
    kui rajake tähetolmus.
     
    Ärasaatmine Viimse Tee suures saalis Sillutise 4, Pärnus 4.03 kl 13.
  • Pühapäev, 25. December 2016 - 16:37

    Eesti Ulmeühing ja kirjastus Fantaasia kuulutavad välja järjekordse ulmeliste lühijuttude võistluse.


    Tööde esitamise tähtaeg 31. märts 2017.


    Täpsemalt loe jutuvõistluse reeglitest.

  • Pühapäev, 25. December 2016 - 16:38



    ekl.jpg





    ekl.jpg



    Eesti Kirjanike Liit kuulutab kolmapäeval, 23. märtsil kell 16 Tammsaare muuseumis välja romaanivõistluse, mis saab teoks tänu Eesti ettevõtete Liviko, Penosil Eesti ja Tark Grunte Sutkiene toetusele. Eesti Kirjanike Liidu 2016. a romaanivõistluse väljamakstav auhinnafond on 10 000 eurot, lisaks tehakse väljakuulutamisel teatavaks eriauhind, millega soovitakse anda võimalus Eesti kirjandusel jõuda välislugejateni.

     


    Romaanivõistluse kuulutab välja Eesti Kirjanike Liidu esimees ja žürii liige Karl Martin Sinijärv. Romaanivõistluse korraldaja, Eesti Kirjanike Liidu juhatuse liige Peeter Helme tutvustab romaanivõistluse tingimusi, žüriid ja teeb ülevaate eelmisest romaanivõistlusest. Kirjanik ja romaanivõistluse žürii liige Jan Kaus esitab katkendi eelmise romaanivõistluse võitja kirjanik Armin Kõomägi teosest „Lui Vutoon“.


     


    Eesti Kirjanike Liidu teise romaanivõistluse lepingule kirjutavad alla Kirjanike liidu esimees Karl Martin Sinijärv, AS Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi, Penosil Eesti OÜ juhatuse esimees Jaan Puusaag ja advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene juhtivpartner Hannes Vallikivi.


     


    Võistlustööde esitamise tähtaeg on 1. veebruar 2017.

  • Esmaspäev, 6. October 2014 - 18:40

    Kirjastuselt ilmammaa ilmus kevadel Uku Masingu ja Kalju Kirde raamat "Kord kui me unistus uitis". Selle kohta ilmus ERR-i kultuuriportaalis ka Jüri Pino arvustus.

  • Esmaspäev, 6. October 2014 - 18:23

    Kevadel kaitses magistritööd Anu Varik, töö pealkiri, nagu öeldud, "Võõra kujutamine totalitaarse idabloki teadusulmes". Töö juhendaja oli Jaak Tomberg.

  • Kolmapäev, 2. April 2014 - 9:54

    Maailma vanim ja suurim teadusliku fantastika uurijaid koondav ühing SFRA (Science Fiction Research Association) määras ühe oma kahest aastaauhinnast Tartu ülikooli eesti kirjanduse teadurile Jaak Tombergile. Ajakirjas Science Fiction Studies ilmunud Tombergi essee „On the Double Vision of Realism and SF Estrangement in Gibson’s Bigend Trilogy“ hinnati eelmise aasta parimaks kriitiliseks artikliks. Tombergi sõnul on talle alati pakkunud huvi nii teadusliku fantastika võime mõtestada tehnoloogilist nüüdiskultuuri kui ka nüüdisrealistilike tekstide usutavus.


    Võidu toonud artiklis analüüsis ta Kanada kirjaniku William Gibsoni kolmes viimases romaanis esitatud kultuurikirjeldusi. „Minu artikkel püüab analüüsida selle nüüdisaegse ühtelangevuse poeetilisi, filosoofilisi ja kultuuriteoreetilisi tingimusi. Lähtun hüpoteesist, et mida tehnoloogilisemaks ja tehniliselt intensiivsemaks muutub meie igapäevareaalsus, seda teaduslik-fantastilisemaks muutub kirjandustekst, mis seda tegelikkust püüab realistliku usutavusega kajastada,“ seletas teadur.


    Elutöö auhinna panuse eest ulme- ja fantaasiakirjandusse sai kirjanik, kriitik ja õppejõud Joan Gordon.


    Auhinnad antakse võitjatele üle maikuus USA-s Madisonis, SFRA aastakonverentsil. Tombergi artikkel ilmub täiendatud ja edasiarendatud kujul ka eesti keeles tema järgmises uurimuses „Kuidas täita soovi. Kirjandus ja utoopiline potentsiaal“.

  • Esmaspäev, 1. April 2013 - 10:18

    Märtsi lõpus peaks poodidesse jõudma Charles Strossi „Vürstkaupmeeste” („The Merchant Princes”) sarja avaromaan „Pereäri” („The Family Trade”, 2004)




    pereari.jpg





    pereari.jpg



    Patrullib helkivas soomusrüüs rüütel, latern piigi otsa riputatud, oma sõjasalgaga sügisöisel metsateel - umbes seal, kus meie maailmas asuks Bostoni eeslinn. Järsku kostab põõsastest krabinat, keegi nagu liigutaks... Haarab rüütel sadulakaarelt automaadi ja tulistab igaks juhuks paar valangut. Hiljem leitakse põõsastest paar roosasid toasusse. Hiliskeskaegses Gruinmarkti kuningriigis on see VÄGA halb uudis. Susside omanik, kolmkümmend kaks aastat vana majandusajakirjanik Miriam Beckstein jõuab ehmunult tagasi endale ja meile tuttavasse maailma ning aasta on endiselt 2002, aga tal on tükk aega väga paha olla. Siiski pole tema seiklused sellega lõppenud, pigem vastupidi. Ning kui sümpaatne mees hästiistuvas ülikonnas ulatab talle plaatinakarva krediitkaardi, öeldes, et hertsog Lofström palus jääda esialgu kahe miljoni dollari piiridesse, siis võivad mõned seiklused ju isegi meeldivad tunduda. Tõenäoliselt meeldib Strossi Vürstkaupmeeste sari kõigile neile, kes kunagi nautinud Zelazny Amberi raamatuid. Uuriv ajakirjanik Miriam ei ole küll rüütel Corwin ega võlur Merlin, aga ei jää neile oma otsusekindluselt ka alla ning temalgi tuleb korda luua ühtaegu mitmes maailmas.

    Raamatu arvustused Ulmekirjanduse Baasis.


    1. aprillil koos aprillinumbri ilmumisega avaldame ka raamatu avapeatüki.

  • Laupäev, 1. December 2012 - 22:41

    Ilmus "Jää ja Tule laulu" järjekordne raamat, "Vareste pidusöögi" esimene osa




    George-R.R.-Martin-Vareste-pidusoeoek_medium.jpg





    George-R.R.-Martin-Vareste-pidusoeoek_medium.jpg



    Seitse Kuningriiki on jätkuvalt segaduste haardes. Suur sõda on küll vaibunud, kuid rahust on asi kaugel. Asevalitsejaks saanud kuninganna Cersei punub intriige oma võimu kindlustamiseks, samal ajal aga küpseb Dorne’is vandenõu, mille sihiks on tõsta Raudtroonile tema tütar Myrcella. Raudsaarlased kogunevad kärajatele, et valida hukkunud Baloni asemel endale uus kuningas või – esimest korda läbi aegade – kuninganna. Brienne otsib Jaime ülesandel mööda rahutut maad taga Sansat, kes aga varjab ennast Kotkapesas võõra nime all koos Pisinäpuga, keda Oru ülikud valmistuvad võimult kukutama. Sansa õde Arya on aga jõudnud Braavosesse ja leidnud seal varjupaiga Surma Kojas, korrates endiselt oma kättemaksupalvet ja lisades sellele lõppu valar morghulis…

    440-leheküljelise romaani on tõlkinud Mario Kivistik. Raamat maksab poodides umbes 18 eurot.


     

  • Laupäev, 1. December 2012 - 22:36

    Ilmus Stephen Kingi jutukogu




    Stephen-King-Paerast-paeikeseloojangut_medium.jpg





    Stephen-King-Paerast-paeikeseloojangut_medium.jpg



    STEPHEN KING, kes on kirjutanud üle viiekümne raamatu, kümneid New York Timesi edetabelite menukeid ja hulga unustamatuid filmistsenaariume, toob meieni uue lummava lühijuttude kogumiku – esimese pärast eelmist kogumikku „Kõik on mõeldav”, mis ilmus juba kümme aastat tagasi. Kogumiku „Parimad Ameerika lühijutud 2007” külalistoimetajana luges King rohkem kui aasta jooksul sadu novelle ning tema taastärganud kirg selle žanri vastu avaldub raamatu „Pärast päikeseloojangut” igal leheküljel.

    Kes veel peale Stephen Kingi muudaks välikäimla ligaseks sünnituskanaliks või maanteeäärse kantribaari igavese armastuse asupaigaks? Nördinud raamatumüügimees võtab peale tumma hääletaja, teadmata, et vaikne mees kõrvalistmel kuuleb paremini kui vaja. Velotrenažööri treeningrežiim, mida alustati kolesteroolitaseme vähendamiseks, võib viia sõitja esmalt vaimustavale, seejärel aga õõvastavale teekonnale. „Kakukesetüdruk”, mille tegevus toimub Florida eraldatud korallsaarel, on kaasahaarav lugu noorest naisest, kes on sama kaitsetu ja leidlik nagu Audrey Hepburni tegelaskuju raamatus „Oota pimedani”. Loos „Ayana” teeb pime tüdruk suudluse ja käepuudutusega imet. Kingi jaoks on piir elavate ja surnute vahel tihtilugu hägune ning meie reaalsust koos hoidvad õmblused võivad igal hetkel rebeneda. Jutukogu üks pikimaid lugusid on „N.”, kus psühhiaatri patsiendi mõistuspäratu mõtlemine võib tekitada Maine’i maakohas maailma hukutava ohu... või ennetada maailma hukku.


    „Pärast päikeseloojangut” on raamat ajast – olgu see loojang või hämarik –, mil inimsuhted võtavad ebatavalisi pöördeid; mil mitte miski ei ole päris nii, nagu silmale näib; mil kujutlusvõime sirutub pimeduseks sulanduvate varjude poole ja hirmutab lugejast kogu päevavalguse välja. See on Stephen Kingi ideaalaeg.


    Kogumiku on tõlkinud Tanel Veske. 428-leheküljeline raamat maksab poodides 20 euro ligi.


     

  • Laupäev, 1. December 2012 - 22:33

    Lõbus kogumik noortele




    Porgulikud-lopuohtud_medium.jpg





    Porgulikud-lopuohtud_medium.jpg



    Kardad, et lõpuõhtul sind hammustatakse? Kogumikus „Põrgulikud lõpuõhtud“ näitavad menukad noorteromaanide autorid, teiste seas Stephenie Meyer („Videvik“) ja Meg Cabot („Printsessi päevikud“) lõpuõhtut hoopis uuest, paranormaalselt halvast küljest. Need viis lugu, kus seiklevad vampiiri järglased ja deemonitega võitlevad inglid, on tõeliselt lõbusad. Pole vaja rentida limusiini ega korsetti – lõpuõhtu peab lihtsalt olema põrgulikult seksikas ja hirmsalt lõbus.

    Kogumiku on tõlkinud Marge Paal ja Kairi Raabe, väljaandjaks kirjastus Pegasus.250-leheküljeline raamat maksab poodides umbes 18 eurot.


     

  • Laupäev, 1. December 2012 - 22:31

    Kopsakas fantaasiaromaan lastele




    Suure-lohe-maa_medium.jpg





    Suure-lohe-maa_medium.jpg



    Ilmus Riina Pauklini esikromaan "Suure lohe maa".

    Sisust:Tuulte pere kolm venda otsustavad suvise koolivaheaja esimese päeva veeta onni ehitades. Hämmastuseks leiavad poisid õueväravast väljudes end hoopis kummaliselt planeedilt. Seal arvestavad inimesed aega tiirudes, ratsutavad dinosaurustel ja lendavad lohede turjal ning peavad rinda pistma mitmete ohtudega. 100 aasta eest oli sama aiaväravat kasutanud poiste vana-vana-vanaisa ja olematusse haihtunud. Kas ka nemad jäävad jäljetult kadunuks ega näe enam kunagi oma ema ja isa?


    Nooremale ja keskmisele koolieale mõeldud põnevikus on autor suutnud põimida fantaasia ja pärimuskultuuri, ajaloo ja tänapäeva. Raamatut illustreerivad noore kunstniku Kaupo Sardise joonistused.


    583- leheküljelise kõvakaanelise raamatu on välja andnud kirjastus Sinisukk ja see maksab poodides 23 euro ringis.


     

  • Pühapäev, 25. November 2012 - 13:06

    Orpheuse Raamatukogu sarjas on ilmunud Paolo Bacigalupi "Alkeemik"




    Paolo-Bacigalup-Alkeemik_medium.png





    Paolo-Bacigalup-Alkeemik_medium.png



    Tänase Ameerika üks auhinnatumaid uusi ulmekirjanikke Paolo Bacigalupi (sündinud 1972) maalib oma 2010. aasta lühiromaanis «Alkeemik», mis jõudis ka Nebula auhinna finalistide hulka, värvika pildi pisut araabia muinasjutte meenutavast fantaasiamaailmast, kus inimestel on keelatud võlukunsti praktiseerida, sest iga kord, kui keegi midagi nõiub, tekib maailma juurde ohtlikke ogataimi, mis on juba vallutanud suure osa Khaimi linna ümbrusest. Ometi on inimestel oma igapäevaste vajaduste jaoks ikka tarvis mõni loits lausuda; iga kord, kui seda tehakse, murrab aga ohtlik ja mürgine põldvääne ennast kuskil läbi tänavasillutise, levib naabri katusele ja vallutab niiviisi pikkamööda suuri impeeriumeid. Kes maagiaga tegelemisega vahele jääb, seda ootab kohtumine timuka kirvega.

    Romaani minajutustaja, vaesunud alkeemik Jeoz, on juba aastaid otsinud oma kunstist, millega tegelemine ei ole keelatud, abi nõidusliku põldmarja vastu, kuni lõpuks leiutab mooduse ohtliku umbrohu hävitamiseks. Alkeemik peab suutma võita ogataime, et maailmas lubataks taas praktiseerida maagiat, sest vaid selle abil suudab ta päästa oma tütre Jiala tapvast kopsuhaigusest. Kas aga linnapea ja ainsana võlukunsti kasutada tohtiv meister Scacz tegelikult üldse tahavad saatanliku põldmarja hävitamist ja maagia taas ausse tõstmist...


    tõlkinud Martin Kirotar.


     

Pages

Subscribe to Front page feed