Otsing

Poolik ?htu h?rra Kerberosega

Olin pöördunud asfaltteelt kruusateele ja olin sammunud lipptaraga piiratud kruntidest mööda kuni aiani, kus valge funksuvila oli tõmbunud sirelipõõsaste varju. Olin astunud paeplaatidest rajal ukseni ja olin nimetissõrmega surunud alla kellanupu, mis pidi minu ja Kerberose vahele esimese helisilla, esimese kontakti looma. Olin olnud Kerberose uuriva pilgu objekt, olin olnud edasiastuja, olin olnud koduriietes mehe ees kohmitseja. Ta oli mind endale järsust trepist järgneda palunud ja töötoas mulle istumiseks märku andes nahktugitooli poole viibanud. Lülitasin diktofoni sisse. ?Härra Mario

Ridade kohalt, tagant ja vahelt - Fantaasia jutu

nt"> SISSEJUHATUS Käesolevate ridade eesmärgiks on võrrelda viimase kirjastuse Fantaasia jutuvõistluse esikümne lugusid kindlate märksõnade alusel lähtuvalt autori soost. Märksõnad: Perekond (väike grupp) Ühiskond (suur grupp) Moraal, norm, seadus Tõsimeelsus, huumor Konflikt Töö, kutsumus, raha Võim, soolisus NAISAUTORID Triinu Meres, „Joosta oma varju eest“ Jutu eeldus on erinevate(s) kultuuride(s) normide erinevuse olemasolu. Nii moraali- kui ka seaduse tasandil kehtivate normide suhtelisusele on pühendatud palju. Perekonnaga ei ole peategelasel (hea, inkvisiitor) tegemist, negatiivsel

Ulmejuttude v?istlus

Viimastel aastatel avaldatud tõlke- ja originaalse ulmekirjanduse hulk viitavad selgelt sellele, et Eestis on ulmel nii lugejaskond kui kirjutajate ring. Märgatavalt on tõusnud nii originaaljuttude kvantiteet kui ka kvaliteet. Et anda tuntud, vähemtuntud ja seni avaldamata kirjanikele võimalus end ulmekirjanikuna proovile panna, korraldavad Eesti Ulmeühing ja kirjastus Fantaasia ulmejuttude võistluse tähtajaga 20. aprill 2004. Jutuvõistluse parimad saavad Eesti Ulmeühingult ühekordse stipendiumi, mille suurus sõltub Eesti Kultuurkapitali Kirjanduse sihtkapitali toetusest ning parimad tööd

Aivar Kivisiv: Kolmas vabadussõda

Ilmus Aivar Kivisivi hoiatusromaan.

[[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"24","attributes":{"alt":"","class":"media-image","style":"width: 188px; height: 277px; margin: 10px 20px; float: left;","typeof":"foaf:Image"}}]]Raamatut „Kolmas Vabadussõda“ võib klassifitseerida poliitiliseks trilleriks, mis räägib lähituleviku võimalikest poliitilistest arengutest Eestis, kus põhirolli mängib Venemaa kasvav ambitsioon saada jälle maailma juhtivaks jõuks.

Vangide vahetus

I Washington, 10.30 kohtuministri kabineti seinakella järgi Mustas ülikonnas meessekretär juhatas Samuel Winthropi kabinetti ja sulges tema selja taga ukse. Robert Compton kirjutas mingile dokumendile hoogsalt alla, pani lehe mappi, lõi selle lajatades kinni ja tuli oma hiigelsuure laua tagant välja. Nad kohtusid kabineti keskel. ?Doktor!? ?Minister!? ?Võtke istet, doktor!? pakkus Compton viisakalt ja nihutas teise tooli kaminale lähemale. Hiliskevadest hoolimata põlesid kaminas mõned kasehalud. ?Kohvi? Teed? Mineraalvett? Sigarit ja konjakit ei saa ma paraku enam pakkuda. Riigiasutuste

Repliigi korras

Ei juhtu just tihti, et eesti ajakirjanduses avaldataks tunnustatud kirjaniku tuumakas essee kirjutama õppimise ja kirjutama õpetamise kohta. "Eesti Päevalehes" selline artikkel igatahes hiljaaegu, täpsemalt 23. veebruaril, ilmus. Autoriks Tõnu Õnnepalu, kes luges aasta aega Tartu Ülikoolis vastavat kursust. Õnnepalu jagab oma noored kirjutajad kaheks rühmaks: neiks, kelle jaoks kirjandus on midagi väiskeskkonda kuuluvat ja neiks, kelle puhul on olemas isiklik suhe kirjandusega, kelle siseelus on kirjandusel oluline koht. Minul isiklikult tekkis sel pinnal küsimus: kuivõrd võib igasuguste