Otsing

Palju on kirjutatud teadusulme, eriti tõsiteadusliku ulme hariduslikust väärtusest: nii näiteks sellest, kuidas faktid narratiivi osana paremini meelde jäävad kui ka sellest, kuidas teadust või loogilisel mõtlemisel põhinevat arutelu ilukirjanduse abil populariseerida. Allakirjutanu ei tea, kui oluliseks Meelis Friedenthal ise neid eesmärke peab, kuid lugejana võib ta rahuldustundega nentida, et alates "Mesilastest" (2012) saavad Friedenthali loomingus kokku ühelt poolt jutuvestja anne ja teiselt poolt erialaspetsialisti eruditsioon. Nii kesk- kui varauusaeg on meile kauged muidugi ka nii

Ühel külmal veebruaripäeval sai Juhani aeg otsa. Juhan oli kordumatu isiksus. Hariduselt matemaatik, ameti poolest nii programmeerija, tehnikaajakirjanik kui tõlkija, avaldas ta 1970-ndate lõpust sporaadiliselt ilukirjandust, kuulus mitme romaanivõistluse žüriisse ning oli 15 aastat (2002–2017) „Algernoni“ toimetuse liige. Lisaks kirjutas ta hulga ajakirjanduses avaldatud arvustusi, järelsõnu tõlgetele või kogumikele ning sajad arvustused „Ulmekirjanduse BAAS-is Musta Kassi nime all. Juhan oli isiklike eelistuste poolest modernist, 1990-ndatest saadik peamiselt ulmet lugenud ja William Gibsoni

LEO on lühend ingliskeelsest terminist ’low Earth orbit’ ehk madal Maa orbiit. Ükskõik kui kaugele minna, tuleb astuda esimene samm. Kui me räägime kosmose hõlvamisest, tuleb kõigepealt Maalt välja saada – LEO-le. Eelmine kord kirjutasin kosmosesõja praktilistest aspektidest – sellest, mida reaalselt kujutavad endast eri riikide nn kosmoseväed, ja (pigem puudutasin) kuidas kosmos sellist „igapäevast“ sõjapidamist mõjutab. Eks ole, me elame maailmas, kus ühelt poolt mainitud USSF (USA kosmosejõud) maadlesid esimesed kaks aastat probleemidega, kuidas liita erinevatest organisatsioonidest kokku

I raamat: Augurahvas 2. Pärislugu 2.24: Kohalikud lahendused Asake ärkas ega saanud kohe aru, kus ta on. Oli soe ja pehme. Ja pime. Asake võpatas ja püüdis end istukile ajada. „Tasa-tasa, kõik on hästi.” ütles kellegi hääl. Lähedal. Liiga lähedal. Siis tuli talle kõik meelde. Teatud äraspidisel viisil aitas see paanika vastu – et jah, Raul ongi sealsamas kõrval. Samal veidral viisil andis see tegelikult hea julgeolekutunde – ta ei ole üksi, see seni kõigega hakkama saanud võõrplaneetlane on siinsamas. Väga lähedal... Liiga...? Tüdruk kobas meelekohti, siis meenus talle, et seda tehnikat sai

Stephen King, "Insomnia". Hodder & Stoughton, 2011. 902 lk Kui panna kirjaniku romaanid originalkeeles sõnade järgi ritta, siis on "Insomnia" austusväärsel kolmeteistkümnendal kohal - mis näitab juba, kui palju tal neid jurakaid pagasis on. Võrdluseks, "Dreamcatcher" ja "Duma Key" on ikka klotsid näpus, "Bag Of Bones" on mul suur kõvakaaneline versioon ning selle 500+ lehekülge on ka ikka "palju". Seal kahekümnendal kohal "Christine" kandis on ikka veel tunne, et hoiad toekat teost käes, alles veel kõvasti allpool "The Shiningu" (26. kohal) kandis hakkavad normaalmõõdud paistma. Kes soovib

Esmakordselt ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (koost. Triin Ploom-Niitra ja Marja Unt, Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 2025). Taasavaldatakse autori ja kirjastaja loal. Nad jõudsid Erfurti neljapäeval lõuna paiku, rahvas valmistus vastlapidustusteks, linnas oli tunda rahutust ja elevust. Christian teadis seda tunnet väga hästi, seda oli praegu kõikjal, nad olid tulnud läbi Lõuna-Saksamaa, maa oli rahutust täis ja samasugune rahutus käis kaasas tema endaga. Mingi tahtmine sinna-tänna tormata, kuhugi minna, näperdada rüü serva, panna käed rinnale risti ja siis kohe varrukatesse, kohendada

2025. aasta lõpus tuli kaks uudist superarvutite kasutamisest imetajate ajukoore simuleerimiseks. Kui novembris teatasid jaapanlased, et on simuleerinud hiire ajukoort peaaegu 10 miljardi neuroni ja 26 miljardi sünapsiga raalis "Fugaku" ( https://www.eurekalert.org/news-releases/1105603 ), siis detsembris teatasid Diesmann et al., et Saksamaa raal JUPITER on võimeline jooksutama inimaju koore simulatsiooni lausa 20 miljardi neuroni ja 100 triljoni ühendusega ( https://arxiv.org/abs/2512.09502 , https://www.newscientist.com/article/2510892-were-about-to-simulate-a-h…

I raamat: Augurahvas 2. Pärislugu 2.20: Draakoni tund „Sa oled vingem vend kui suurem osa ajaloo suuri luurajaid,” irvitas Tedus. „Sul ei kulunud nädalatki, et planeet sulle sõja kuulutaks.” „Ära mölise!” nähvas Raul solvumata vastu. „Vaata, et sind Janaga sealt alla ei tõmmata. Ja ole valmis tuletoetuseks. Õigemini, ära Janale ette jää. Ta plekkaju reageerib tuhat korda kiiremini.” „Nii tore on inimestega koos töötada,” sõnad laeva tehisintellekt. „Laev on lahingukonfiguratsioonis, sondid ja translaatorid väljas, madalamad sajal kilomeetril Reggestoi kohal. Oskad sa mind aidata, mis suunas ma

Alustan siin "Algernonis" inimkonna võimalikku tulevikku käsitlevat artiklisarja. Teatud lähenduses on see hm, populaarteaduslik, ent võtan endale vabaduse käsitleda teemat avaramalt, ulmelisemalt, kuigi, ütlen igaks juhuks kohe ära, kavatsen jääda rangelt reaalsuse, loogika ja teadusliku võimalikkuse piiresse; ma võin teinekord eksida, kuid tahtlikku jama ma ei aja. Siim Veskimees Kõrvalepõige – taust: me elame hääbumisajastus Pimeduse pealetungi ajastul. Renessansist sündinud, Vana-Kreekast helguse, väärikuse ja varasemaga võrreldes enneolematu inimlikkuse võtnud, seni teadaoleva ajaloo