Adela maja
Tõlkinud Eva-Stiina Randoja. Ilmunud kogumikus "Asjad, mis me tules kaotasime" (LR 18-20 2025). Mõtlen iga päev Adela peale. Ja kui mälestus temast – tedretähnid, kollased hambad, liiga õhukesed heledad juuksed, õlakönt, seemisnahast saapakesed – end mulle päeva jooksul ei ilmuta, külastab see mind öösel unenägudes. Minu unenäod Adelast on alati erinevad, aga nendest ei puudu kunagi ei vihm, minu vend ega mina, mõlemad kollastes vihmakeepides, seismas mahajäetud maja ees, vaatamas, kuidas politseinikud aias meie vanematega vaikselt räägivad. Meist said sõbrad, sest Adela oli äärelinna
