Weir on minu ebatagasihoidliku arvamuse kohaselt ainuke tänapäevane fantastika- (olgu-olgu, ulme-) kirjanik, keda lugeda maksab. „Marslane“ on tippklassi teos, ja kui „Artemis“ sellele ka õige veidi alla jäi, siis „Ave Maria“ tõuseb vähemalt samale tasemele. Olles algkeelse „Project ´Hail Mary`“ pooleteise õhtuga neelanud ja juba korra ülegi lugenud, üllatusin rõõmsalt, kui sain teada, et raamat on juba eesti keelde tõlgitud. Mõelda polnud vaja – ostsin ja kukkusin lugema.
Kuid teen enne lugemismuljeid paar üldist märkust. Esiteks on Weiri keel kaunis lihtne ega nõua tõlkimiseks ülipeent keeleoskust – ei inglise ega eesti. Ta on nagu Clarke, kes samuti ütles väga põnevaid asju väga lihtsate lausetega. Või Asimov. Või Hal Clement. Teiseks – kui loete Weiri raamatust, kuidas peategelane mingit asja katsetab või midagi välja arvutab, võite kindel olla, et kontrollimisel leiate kõik õige olevat. Kui sisu huvides aga on tarvis rääkida millestki võimatust, siis arvutusi ei tule ja kogu võimatus maetakse nii sügavale, et lugeja võtab seda kui endastmõistetavat tõde.
Eks ma hakkasingi tõlkeraamatut nende eeldustega lugema...
...ja lk. 13 avastasin, et dr. Grace vastab arvuti küsimusele „Kui palju on kuupjuur kaheksast?“:
"Kaks korda e astmel kaks korda i korda pii jagatud kolmega“, kuigi originaalis on vastus „Two times e to the two-i-pi“. Kuskohast see kolmega jagamine tuli??? Sest juba Euler tuletas valemi
eix = cos x + i sin x.
Grace’i vastuses on x = 2π, seega vastus on cos(2π) + i sin(2π), ning kuivõrd cos(2π) = 1 ja sin(2π) = 0, siis e kogu sellel astmel on 1, mis kahega korrutatuna annabki kenasti kahe.
Ja kujutage nüüd ette, et üks ärksama mõistusega (tõenäoliselt gümnaasiumiealine) noor on hakanud uurima, kuidas Grace’i vastus ikka õige saab olla. Ja teie lajatate talle selle kolmega jagamise... Appi!
Kuid ega ma sellepärast lugemist pooleli jätnud, sest 543 lehekülge oli veel ees. Ja nendel mitmesuguseid avastusi, näiteks lk. 29, kus Grace hakkab raskuskiirendust mõõtma. Leiab katseklaasi (palun vabandust, aga sõna „katsuti“ tundub mulle pisut nilbevõitu) ja otsustab, et „igatahes on selle tihedus piisav, et anda talle arvestatav õhutakistus“.
Ma lugesin seda lauset kolm korda üle lootuses, et olen valesti lugenud. Kurivaim, ei olnud. Kallid lapsed, mida te omal ajal füüsika tunnis tegite, kui anti ülesandeks ampermeetri ja stopperi abil koolimaja kõrgust mõõta? Kui meil on vaja määrata, kuidas keha gravitatsiooniväljas liigub, siis EI TOHI sellele kehale teisi jõude mõjuda – näiteks õhutakistust. Veel hullem on siin tõsiasi, et ma lasin guuglil originaallause eesti keelde tõlkida ja sain, et „...on see piisavalt tihe, et õhutakistus oleks tühine.“ Appi!
Kuid lehekülg polnud veel lõppenud. Järgmisest lõigust lugesin: „Loodan, et mu oma reaktsiooniaeg rikub tulemusi“. Ükski terve mõistusega inimene ei hakka katset tegema, kui ta loodab, et tulemused ei ole õiged. Nojah, ja võtame jälle guugli-rumalukese appi: „Loodan, et minu enda reaktsiooniaeg ei moonuta tulemusi.“ Appi!
Nii, jõudsin 30. leheküljele. Ja lugesin sealt kaks lauset: „Kaugus võrdub kiirendus korda aeg ruudus jagatud kahega. Seega kiirendus korda aeg ruudus jagatud kahega.“ Ah nii. Vaatasin originaali: „Distance equals one-half acceleration times time squared. So acceleration equals two times distance over time squared.“ Vaat’ siin guugel teist lauset tõlkida ei oska. See võiks kõlada umbes nii: „Seega kiirendus võrdub kahekordse kauguse ja aja ruudu jagatisega“, kuigi usutavasti leiaksime ka pisut selgema sõnastuse. (Kõige selgem oleks loomulikult „a = (2 * s) / (t * t)“, aga ju tunneb Weir ameeriklaste haritust piisavalt valemitest hoidumaks). No olgu, ütleme, et see oli pooljuhuslik apsakas.
Imepisike märkus: teadasaamisele, et Veenusele lend on Marsile lennust kulukam (lk. 43), reageerinuks reporter minu arust pigem „Hämmastav. Hämmastav“ kui „Vaimustav. Vaimustav“ – millest siin vaimustuda? Tõsi, see ei sega raamatu mõistmist. Samasse klassi läheb lk. 50 öeldud Maa raadiuse algus „Kolmsada tuhat üheksasada...“, originaalis „Three thousand, nine hundre—“, millest on näha, et jutt käib miilides.
Lk. 72 on kirjas, et „Samal põhjusel on Maalt startivatel rakettidel mitu etappi“. No vist juba enne "Sputnik 1" starti oli eesti keeles raketi äravisatava osa tähistamiseks kasutusel sõna „aste“ ja ma ei näe põhjust siin midagi ümber teha.
Lk. 79 „flathead screwdriver“ pole „lameda peaga kruvikeeraja“, vaid „lapik kruvikeeraja“ (kõnekeeles, ametlikult „lapikkruvits“).
Lk. 94 „Kaheldamatult Maalt pärit tulnukeluvormi...“ ei klapi originaaliga: „Alien life —indisputably alien...“, s.t., Maast pole sõnagi.
Lk. 112 „Kahekordistumisaeg“ – rakkude „doubling time“ on eesti keeles, niipalju kui mina näinud olen, „pooldumisaeg“. Rakkude arv, tõsi, kahekordistub pooldumise tulemusena. Las bioloogid ütlevad, mis õige on.
Lk. 124 „spectral type“ on eesti keeles ikka „spektriklass“ olnud.
Lk. 156 (ja hiljem, ehk isegi varem): mina oleksin „kosmoseülikonna“ asemel öelnud „skafander“, kuid see on maitseasi. Lk. 159 jääb kergelt segaseks, kes või mis on SAFER. Kena olnuks „SAFER-süsteemi“ asemel öelda umbes „reaktiivliikumisseade SAFER“ vmt.
Lk. 177 on tõlkija raamatu parima sõnamängu (What do I even call noble gases that react with things? Ignobles?) ümberpanekuga väärikalt hakkama saanud.
Lk. 198 on 20 jalga teisendatud seitsmeks (mitte kuueks, nagu tegelikult) meetriks vist seepärast, et originaalis oligi niimoodi.
Lk. 212 (märkasin, aga ehk on ka mujal): „probably“ tõlgiksin „arvatavasti“ või „tõenäoliselt“; „ilmselt“ on liiga (enese)kindel väljend. Grace on lõppude lõpuks ju teadlane.
Lk. 219: „Numbris 10 ei ole midagi erilist“. Kui hakatakse positsioonilistest arvusüsteemidest rääkima, tuleb terminoloogiat täpselt kasutada. „10“ on arv. Numbrid on 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 9. (Või, noh, kui programmeerija olla, siis lisaks ka A, B, C, D, E ja F). Positsioonilise arvusüsteemi alus aga on mingi arv (10, või 6, või 2, näiteks). Nii et „Arvus 10 ei ole midagi erilist“. Aga, noh, arvukad toortõlked inglise keelest on meil arvu ja numbri mõisted sassi ajanud. Pealegi on teistes kohtades inglise „number“ õigesti „arvuks“ tõlgitud. Ja veel – eriidanlased kasutavad kaht kätt mitte lugemisel, vaid loendamisel. Lk. 232 on „library“ pigem „teek“ kui raamatukogu.
Lk. 260 räägitakse astrofaagide saamisest. Originaalis „half a microgram per day“, tõlkes „umbes üks nanogramm päevas“. Viiesajakordne erinevus. Ja kui järgnevalt lugeda, et „tuhande kilogrammi saamiseks päevas oleks vaja kaks triljonit ruutmeetrit“, on kerge arvutada, et saagikus on just ½ mikrogrammi päevas.
Lk. 279 „geostatsionaarsele orbiidile“ on küll sisuliselt õige, aga jutt on mitte Maast, vaid Eridist. „Sünkroonsest orbiidist” ehk piisaks. Ning paar lauset hiljem oleks „ksenoniiti kasutada“ asemel õigem „ksenoniiti valmistada“. Küll me selle aine kasutamisega juba hakkama saaksime...
Lk. 285 „Toimub väike lõhustumisreaktsioon uraani ja mingi kraami vahel, mis tekitab palju suurema lõhustumisreaktsiooni“. Jama. Olgu „uraani ja mingi kraamiga“ kuidas on – lõhustumisreaktsioon ei toimu millegi „vahel“, vaid üheainsa elemendi, näiteks uraani või plutooniumi, sees --, kuid selle tulemusel käivitatakse ühinemis- või liitumisreaktsioon. Enamasti vesiniku (kas hariliku või raske) tuumade vahel. Moodsas eesti keeles „fusioon“...
Lk. 331 „sõrmusesõrm“ peaks olema „nimeta sõrm“, kui just „nimeta Matsi“ ei soovita kasutada.
Lk. 358 (ma trükivigu ei otsinud, aga see hüppas ise silma:) – insertsiaalnavigatsioon.
Lk. 363 „käsitsi või sõratsi“ on mõnus tõlge, Weirile meeldiks.
Huvitav, oma 90 lehekülge pole mingit kobisemist olnud... minu tähelepanu hajumine või hea tõlketöö?
Lk. 456 „...laev kargab edasi, selle 1,5 g võtab üle...“ Misasja see 1,5 g üle võtab ja kellelt? „with 1.5 g’s of gravity taking over“ võiks olla midagi säärast: „1,5 g-d hakkab mõjuma...“ vmt.
Ei tea nüüd, kas mu tähelepanu hajus täiesti, kui Grace’i ja Rocky finaali uuesti läbi elasin... aga rohkem märkusi polegi.
Mäletan ülikooliajast, et kursuse-, diplomi- ja kõiksugu muude tööde arvustuste lõppu kirjutati traditsiooniliselt: „Toodud vead ei kahanda muidugi töö väärtust”. Sobib see siiagi, sest Weiri maailm jõuab lugejani ka tõlke kaudu õige hästi.