Arvustused

Hakkasin vaatama, sest peaosas Claudia Black. (Kes ei tea, kes on Claudia Black, siis -- minu sügavaim kaastunne, aga lootusetuid ei saa aidata...)

Ühesõnaga, Claudia teeb, mis suudab, et seda siit Marsini ulatuvate süžee- ja loogikaaukudega käkki elus hoida. Selle eest ka need 2 punkti. Kõik muu on alamõõduline jama.

Eks ole, Marsi orbiidil leitakse mingi kera, mis saadab kõigis Maa keeltes üht sõna: "Deus".

Aga see, miks see film on märatsev pask, ei saa öelda spoilerita: vanemapoolne valge mees püüab maailma päästa, kõrvaldades suure osa lolle. Ent loomulikult on see halb-halb-halb, sest hukkugu või inimkond, inimrämps on püha...

Kinoloog avaldab Zoidi filmiarvustuse.

Kas peaks kaasa tundma köögikombainile?

Tehisintellekti temaatika on lai ja mitmepalgeline. Osad kardavad tehisintellekti ja hoiatavad selle eest, milliseks tehisintellekt võib muutuda juba lähemas tulevikus. Teised tunnevad rõõmu inimmõistuse võidukäigu üle, ikkagi inimene on ülim olend ja loonud tehismõistuse. Kolmandad tunnevad tehisintellektile suisa kaasa ja hakkavad peagi rääkima tehisintellekti õiguste kaitsest. Kui miljonär pärandab kogu maise vara oma kassile, siis loomulikult tuleb elajas varade haldamisega suurepäraselt toime. 

Kas masin võib olla kassist kõrgem olend? Või kalast kõrgem? Või ainuraksest, kes liigina on püsinud juba miljoneid aastaid? Millal muutub tehisintellekt kõrgemaks olendiks, kas siis, kui ta suudab tappa inimest? See võimekus on tehisintellektil juba praegu olemas, on siis inimene muutunud vähemaks vennaks? Uuemat tüüpi lahingudroonid juba otsustavad ise, keda lahinguväljal jälitada ja tappa. Karul on võimekus tappa inimene, kas karu on inimesest kõrgem? Maailma kõige mürgisem roheline konn suudab inimese tappa. Kas see liik on inimesest üle?

Kustmaalt tuleb tehisintellektile kaasa tunda. Kas siis, kui tehisintellekt on paigutatud mannekeeni sisse, muutub tehisintellekt rohkem inimesesarnaseks, kui tehisintellekt oleks vaid ekraan või valjuhääldaja seinal? Kas maleprogramm, mis võidab inimeste vastu kõik partiid, väärib tunnustamist ja isiklikke õigusi? Miks mitte tabelarvutuste programm (Excel), mis suudab igast inimesest kiiremini tehteid kokku arvestada või tekstitöötlusprogramm (Word), mis leiab pikast tekstist eksimatult üles kõik otsitavad sõnad ja pakub ka välja tekstiparandused? Inimesel õnnestub leidmise töö kindlasti märksa halvemini ja mõni inimene jääb grammatilistes küsimustes hoopis hätta. Kas rumalad inimesed ei vääri kaastunnet, kas füüsiliselt nõrgad võib seebiks keeta? Kes saab kiiremini vee keema, inimene või keedukann? Kes lüpsab tõhusamalt, inimene või masin? Kes koob ühtlasema kanga, kes kasutab osavamalt tikksaagi, kes teab rohkem arvu pii komakohti? Kes peseb puhtama pesu?

Millal tuleb hakata eelistama tehisintellekti inimesele? Millal jõuame sinna, et uue töötaja leidmisel tuleb eelistada tehisintellekti, muidu on tegemist rassismiga, robotite ahistamisega? Kas tehisintellekt võiks saada peaministriks või presidendiks? Presidendi vastuvõtt tehisintellektidele, inimesed võivad serveriruumis mõned õlled võtta. 

Zoid

Viimane vahipost on alati kõigest eelviimane
Isolatsioon. Üksindus. Väsimus. Tüdimus. Masendus. Lootusetus. Mahajäetuse tunne. Kohusetunne. Enesealahoiuinstinkt. Truudus. Ja reetlikkus.
See on film tulevikust, aga samas ka olevikust ja minevikust.
See linateos ei ole ainult ulmefännidele, sest siit tõuseb esile see, mis puudutab igaüht meist: inimene, inimlikkus... ja ebainimlikkus. Nagu see iga tõeliselt hea ulmeteose puhul olema peabki.
Ma ei ole kindel, kas film „Viimane vahipost” ikka on tõeliselt hea teos. Aga selle nimel on vähemalt kõvasti vaeva nähtud. Ja see annab lootust.
Head vaatamist!

No milleks seda nüüd vaja oli...?

Saurused. Action. Viimase hetke pääsemised.

Aga sisu, niipalju kui seda sel filmil üldse on, on lollakas, loogikavaba ja punnitatud.

Et palju päris heakvaliteedilist CGI-d, aga kõiges muus mitte lihtsalt ei jooksnud lati alt läbi, vaid libises mudas.