Alien Invasion
Grupp sõpru leiab suure muna, millest nende üllatuseks koorub vaenulik kiskja. Nüüd peavad sõbrad välja mõtlema, kuidas takistada teda tsivilisatsioonini jõudmast.
Grupp sõpru leiab suure muna, millest nende üllatuseks koorub vaenulik kiskja. Nüüd peavad sõbrad välja mõtlema, kuidas takistada teda tsivilisatsioonini jõudmast.
Tundmatut päritolu müstiline olend hävitab inimkonna sel moel, et kõik, kes teda näevad, võtavad endalt elu. Sebastian ja tema tütar seiklevad Barcelonas, püüdes kuidagi ellu jääda.
Selles mahlakas ja lustakas põnevikus sunnib rodu kõhedaks võtvaid sündmusi näiliselt üksteisega kokkusobimatu trio valitsuse ebainimliku salasepitsuse jälgi ajama.
Kui maale jõuab hädaabisignaal, saadavad USA Kosmosejõud Saturni kuule Pandorale päästelaeva. Laeva maandudes avastab meeskond, et Pandora on asustatud kõrgelt arenenud võõrrassi poolt.
Voldemar Pansole omistatakse ütelust, et ideed maksnuvat nende majas kaks kopikat pang (tõsi küll, ütelus on juba ammu oma elu elama hakanud ning Internetis pakutakse hinnaks erinevaid väärtusi kuni kümne kopikani). Vanameistri vaimukus peab paika ka jutukirjutamise kohta, vajades siiski mõningast täpsustamist (usutavasti ei öelnud vanameister seda ka näidendite kirjutamise, vaid ikka lavastamise või dramatiseerimise konktekstis). Nimelt, narratiividel on algus ja lõpp (jätkem mittenarratiivsed ilukirjanduslikud palad praegu kõrvale). Kaks kopikat pang võiks maksta intriigi alguse idee
Tor Åge Bringsværd "Pinocchio paberid". LR 47-49/1988. 118 lk. Liigun unustatud ulme radadel, aitäh jälle Jüri Kallasele raamatusoovituse eest. Sest kuidas ikka tulla selle peale, et ""Loomingu" Raamatukogu" sarjast otsida norra ulmet? Või kui palju üldse teatakse norra ulmest midagi? Või norra kirjandusest üldse? Henrik Ibsen ja Knut Hamsun meenuvad mulle kohe, uuematest külalistest loomulikult Øyvind Rangøy. Krimkade poolelt Jo Nesbø "Muretu" täitsa meeldis... aga ega niisama äkki väga palju rohkem ei oska pakkuda. Norra black metal muusikast võiksin loenguid pidada, (ulme)kirjandusega on
... ehk perseaukude kõrvetamine Zätereit sirutas end rippuvas lamamistoolis ja lõi selle kergelt kiikuma. Või kõik on suhteline – tool rippus oma viiemeetrise keti otsas ja see kerge tõuge viis ta umbes 30 sentimeetrit lauale lähemale, nii et ta sai eriliselt pingutamata haarata spritzeriklaasi, mille robot oli just täitnud. Klaas oli vähemalt pooleliitrine ja robot maskeeritud vaseroosteseks laternapostiks; muide, laternad selle tipus andsid tõesti ka kollakat mahedat valgust. „Sa võid juua,” sõnas ta tumedat taevast uurides ebamäärasel, pisut äraoleval toonil. „Hea kraami raiskamine, kui...”
Skarabeus avaldas 2023. aasta raamatuna antoloogia " Ohver" , mis sisaldab kaheksa eri pikkusega lühiteost aastatest 1956–2020. 328-leheküljeline raamat on pehmekaaneline ja alates juuni viimastest päevadest võib seda osta kauplustes hinnaga ca 22€. Mõningatest juttudest: 1) Kõrgel mäenõlval elab eraklanna. Tema ellu on jätnud jälje mitmed mehed, kes vananesid ja surid, kuid naine jäi endiselt nooreks ... ( Sakyô Komatsu, "Bikuni surm" ). 2) Autor on üks militaarulme korüfeedest, kelle tuntuim sari räägib kosmoseadmiral Honor Harringtonist ja tema puukassist Nimitzist. Kogumikku võetud loost
Ulmeantoloogia "Ohver". Skarabeus 2023. 328 lk. Kui "Skarabeuse" kirjastuse varasemad antoloogiad olid kas pühendanud mingile kindlale temaatikale või keeleruumile, siis selleaastase raamatu tekstidel pole vististi esmakordselt suurt midagi ühist, kui muidugi jätta kõrvale väljaandja maitse ja arusaam, et just need tekstid peaksid olema eesti keeles kättesaadavad. Võiks ju kahtlustada, et raamat peab lugejais huvi äratama järgnevalt ilmuvate üksikautorite valikkogude suhtes, kuid sel juhul seda järelsõnas ilmselt ka öeldaks. Kuna autoreid on nii Anglo-Ameerika keeleruumist, Jaapanist
Avaldatava materjali puudusel jääb "Algernoni" sügisnumber ära.
2023. aasta suvenumbris ilmub Siim Veskimehe uus jutt "Miljoniaastastest traditsioonidest": https://algernon.ee/jutt/miljoniaastastest_traditsioonidest