Otsing

1. Miljonivoldine sähvatus põrutas läbi minu õhulise olemi. Nägin kaarleeki, sädemeid ja tundsin põlenud isoleerpaela lõhna. Järgnes hirmus kõmakas. Enne, kui ma reageerida jõudsin, kuulsin ärritavat naeru. “Hahahhaa, tundub, et sa ei uurinud juhendit.” Lugesin!, tahtsin karjuda, unustades, et hääl mul puudus – suhtlemiseks olid telepaatilised kanalid. Kurat, kuidas oli võimalik – lisamäluta – kõike meeles pidada. “Varsti oled üksi ja kui sulle ei meenu, et äikesepilvede vahele ei maksa parkida, siis oled hädas.” Pidin ma kõikide tsiviilteenistuse võimalustest just Tureele atmosfääri

Ungari keelest tõlkinud Tiina Pai Ma ärkasin ootamatult. Hetk tagasi magasin veel veteund, ujudes ärkveloleku vahel justkui rammestunud kala, siis olin järsku sängis, tajusin mulla maitset, kivide teravat puudutust, tuuleiili kõditust. Mu keha voogas, minust tulvasid üle maitsed, lõhnad – ja valu. Raske keha plartsatus väreles ikka veel mu pinnal. Tundsin, kuidas minus joonistuvad välja piirjooned: ta oli suurt kasvu mees, silmad pärani. Ta pilgutas silmi ja vaatas minusse. Olen kindel, et ka nägi. Tema oli see, kes tõi endaga ärkamise, valu. Ta tunded olid kõrvetavad kui hape, ja ajasid mu

Sissejuhatus Käesolevas artiklis vaadeldakse ulmekirjanduse kolmes alamzhanris – teadus- ning imeulmes ja õuduskirjanduses – konstrueeritavate maailmade seost modaalsest loogikast ja analüütilisest filosoofiast tuntud võimalike maailmade kontseptsiooniga. Alamzhanride eristamisel tavatsetakse eristada teoseid, milles autor asetab tegevuse igapäevareaalsusest väljapoole, loob omaette alternatiivse maailma ning teoseid, milles fantastilised sündmused toimuvad meie igapäevareaalsuses või selle ekstrapolatsioonis. Kõigi selliste teoste tegevus leiab aset maailmas, millel on tegelikul maailmal

Kristjan Sander helistas ja küsis lugu järgmisesse Algernoni ning rääkis teemast: ulmekirjanike lahkumine ulmest n-ö tavakirjandusse. Telefonivestluse käigus olin vist mina see, kes võttis esimesena suhu Indrek Hargla nime ja küsis, et kas ta peab silmas Hargla lahkumist kriminaalkirjandusse. Toimetaja Sander vastas, et seda küll, aga ta pidas siiski silmas teemat üldisemalt. Tõsi see on, ega Indrek Hargla pole esimene ulmekirjanik, kes ulme asemel hakkab midagi muud kirjutama. Eestis üldiselt jah, aga kui palju meil üleüldse neid päris ulmekirjanikke on olnud..? Vahemärkusena tuleb rõhutada

[[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"10","attributes":{"alt":"","class":"media-image","height":"266","style":"width: 175px; height: 266px; margin: 10px 20px; float: left; ","typeof":"foaf:Image","width":"175"}}]] Meelis Friedenthali „Mesilased“. Varrak 2012 Meelis Friedenthal on viimase teosega koos kirjutanud kaks pikemat teost, mida siinmail viimasel ajal mahu järgi romaaniks nimetada tavatsetakse, ja seitse juttu (viimastest neli on ilmunud „Algernonis“). Andri Riid kasutab BAAS-is tema kohta määratlust „väheviljakas, ent huvitav autor“ ja sellega tuleb nõustuda. Ääremärkusena

Aasa Tamm SISSEJUHATUS Käesolevate ridade eesmärgiks on võrrelda viimase kirjastuse Fantaasia jutuvõistluse esikümne lugusid kindlate märksõnade alusel lähtuvalt autori soost. Märksõnad: Perekond (väike grupp) Ühiskond (suur grupp) Moraal, norm, seadus Tõsimeelsus, huumor Konflikt Töö, kutsumus, raha Võim, soolisus NAISAUTORID Triinu Meres, „Joosta oma varju eest“ Jutu eeldus on erinevate(s) kultuuride(s) normide erinevuse olemasolu. Nii moraali- kui ka seaduse tasandil kehtivate normide suhtelisusele on pühendatud palju. Perekonnaga ei ole peategelasel (hea, inkvisiitor) tegemist, negatiivsel

Juhan Habicht tegi intervjuu äsja eesti keeles ilmunud tuntud imeulme maailma Tigana autori Guy Gavriel Kayga. Maailma – ja samanimelise romaani – kohta leidub hulk teavet Ulmekirjanduse BAAS-is: http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/getrets.asp?raamat=1963 Kuna mina sattusin su romaani eesti keelde tõlkima, siis arvati, et ma sobin ka mõnda selle tausta kohta käivat küsimust esitama... Olen tänulik kõigile oma tõlkijatele, sest ma tean, et ma kirjutan pakse raamatuid! Nii et ma vastan hea meelega. Igal raamatul on oma saamislugu? Millalgi 1980. aastate lõpus hakkasin vaimusilmas nägema jahimaja