Kirjastuselt ilmammaa ilmus kevadel Uku Masingu ja Kalju Kirde raamat "Kord kui me unistus uitis". Selle kohta ilmus ERR-i kultuuriportaalis ka Jüri Pino arvustus.
Kevadel kaitses magistritööd Anu Varik, töö pealkiri, nagu öeldud, "Võõra kujutamine totalitaarse idabloki teadusulmes". Töö juhendaja oli Jaak Tomberg.
Maailma vanim ja suurim teadusliku fantastika uurijaid koondav ühing SFRA (Science Fiction Research Association) määras ühe oma kahest aastaauhinnast Tartu ülikooli eesti kirjanduse teadurile Jaak Tombergile. Ajakirjas Science Fiction Studies ilmunud Tombergi essee „On the Double Vision of Realism and SF Estrangement in Gibson’s Bigend Trilogy“ hinnati eelmise aasta parimaks kriitiliseks artikliks.
[[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"44","attributes":{"alt":"","class":"media-image","style":"width: 188px; height: 261px; margin: 10px 20px; float: left;","typeof":"foaf:Image"}}]]Ilmus Riina Pauklini esikromaan "Suure lohe maa".
Nagu kõik saidi külastajad näevad, on header roteeruv, ehk siis igal laadimisel peaks tulema ette uus header. Tegelikult valitakse neid (pseudo)juhuslikult ühest kataloogist ja nende arv ei ole piiratud, kummatigi alustuseks on neid vaid 3. Seepärast annaksimegi kõigile huvilistele võimaluse näidata üles oma fantaasiat ja meisterdada meile mõni uus header. Ja miks siis mitte lasta laiemal ringil huvilistel neid hinnata ja initsiatiivi ka pisut innustada?
Mitme inimese peas sisuliselt üheaegselt aset leidnud mõttesähvatuse ning allakirjutanud paari unetu öö tulemusel on Eesti wõrgumaastikule tekkinud uus ulmega seotud projekt, mille koondnimetuseks on Tarkpea . Tarkpea eesmärgiks on akumuleerida osa eesti ulmehuviliste teadmistest wõrgupõhise minienstüklopeedia kujule. Valdkonnaks, mida Tarkpea võiks katta, on kõik laias mõttes eesti ulmesse puutuv: eesti kirjanikud ja nende teosed, fändom, üritused, kõikvõimalikud projektid ja ettevõtmised. SF2001 FAQ-i mõte on ilmselt igaveseks hingusele läinud, mimetatud postiloendi veteranidel on aga
"Algernoni" lugejate lemmik Indrek Hargla väitis hiljuti kirjanduslistis, et kirjanik peab olema riigi vastu. Soovisin, et ta riigi defineeriks, kuid ta ei teinud seda. Mis see riik siis ikkagi on? Bürokraadid? Infrastruktuur? Nagu Kivisildnikul: "Mul on kästud kusta teie kaevu"? Kas see on piisavalt riigivastane, kui ma mõne riigiametniku läbi sõiman või mõne elektrijuhtme läbi lõikan? (Kas see on globaliseerumisvastane, kui ma mõne auto või vitriini puruks taon?) Miks peaks kirjaniku põhivaenlaseks olema riik? Miks mitte kohalik omavalitsus või korteriühistu? Miks mitte Euroopa Liit või NATO
