Septembrinumbris avaldame kolm artiklit. Jüri Kallas kirjutab ulmekirjanike siirdumisest tavakirjandusse. Üks viimase aja viljakamaid BAAS-i arvustajaid Aasa Tamm analüüsib põhjalikult hiljutise Fantaasia ja Eesti Ulmeühingu jutuvõistluse esikümmet. Kristjan Sander arvustab Meelis Friedenthali viimast raamatut "Mesilased", millest eelmises numbris ilmus katkend.
Kaastööd palume saata aadressil algernon@obs.ee.
Kristjan Sander helistas ja küsis lugu järgmisesse Algernoni ning rääkis teemast: ulmekirjanike lahkumine ulmest n-ö tavakirjandusse. Telefonivestluse käigus olin vist mina see, kes võttis esimesena suhu Indrek Hargla nime ja küsis, et kas ta peab silmas Hargla lahkumist kriminaalkirjandusse. Toimetaja Sander vastas, et seda küll, aga ta pidas siiski silmas teemat üldisemalt. Tõsi see on, ega Indrek Hargla pole esimene ulmekirjanik, kes ulme asemel hakkab midagi muud kirjutama. Eestis üldiselt jah, aga kui palju meil üleüldse neid päris ulmekirjanikke on olnud..? Vahemärkusena tuleb rõhutada
[[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"10","attributes":{"alt":"","class":"media-image","height":"266","style":"width: 175px; height: 266px; margin: 10px 20px; float: left; ","typeof":"foaf:Image","width":"175"}}]] Meelis Friedenthali „Mesilased“. Varrak 2012 Meelis Friedenthal on viimase teosega koos kirjutanud kaks pikemat teost, mida siinmail viimasel ajal mahu järgi romaaniks nimetada tavatsetakse, ja seitse juttu (viimastest neli on ilmunud „Algernonis“). Andri Riid kasutab BAAS-is tema kohta määratlust „väheviljakas, ent huvitav autor“ ja sellega tuleb nõustuda. Ääremärkusena
Aasa Tamm SISSEJUHATUS Käesolevate ridade eesmärgiks on võrrelda viimase kirjastuse Fantaasia jutuvõistluse esikümne lugusid kindlate märksõnade alusel lähtuvalt autori soost. Märksõnad: Perekond (väike grupp) Ühiskond (suur grupp) Moraal, norm, seadus Tõsimeelsus, huumor Konflikt Töö, kutsumus, raha Võim, soolisus NAISAUTORID Triinu Meres, „Joosta oma varju eest“ Jutu eeldus on erinevate(s) kultuuride(s) normide erinevuse olemasolu. Nii moraali- kui ka seaduse tasandil kehtivate normide suhtelisusele on pühendatud palju. Perekonnaga ei ole peategelasel (hea, inkvisiitor) tegemist, negatiivsel
Juhan Habicht tegi intervjuu äsja eesti keeles ilmunud tuntud imeulme maailma Tigana autori Guy Gavriel Kayga. Maailma – ja samanimelise romaani – kohta leidub hulk teavet Ulmekirjanduse BAAS-is: http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/getrets.asp?raamat=1963 Kuna mina sattusin su romaani eesti keelde tõlkima, siis arvati, et ma sobin ka mõnda selle tausta kohta käivat küsimust esitama... Olen tänulik kõigile oma tõlkijatele, sest ma tean, et ma kirjutan pakse raamatuid! Nii et ma vastan hea meelega. Igal raamatul on oma saamislugu? Millalgi 1980. aastate lõpus hakkasin vaimusilmas nägema jahimaja
Maniakkide Tänava artikkel tekitas tõenäoliselt nii mõneski lugejas küsimuse, mida siis tolles töötoas ka kirjutatud on. Avaldame siinkohal artikli lisana kolm pala kahelt autorilt. Proovisõit ehk kuidas vürst kuu peale kippus J. J. Metsavana Vürst Dmitri Maksimõts tümpsas linnuse õuel pahuralt jalaga vastu oma taeva poole kõrguvat hiiglaslikku ja needitud terasplaatidest ehitatud raudtünni. "Ja see imeasi suudab tõesti lennata?" pöördus ta käsitöölise suunas, kes silitas närviliselt oma laia habet. "Olgu Jeesus Kristus mu sõnadele kinnituseks, mu isand," tõttas see kinnitama. "Pöörake
Eric S. Raymond Tõlkinud Toomas Tursk (ttursk@gmail.com) Tõlgitud tekstist “SF Words and Prototype Worlds” (http://catb.org/~esr/sf-words/essay.html) Üks teadusliku fantastika keskseid omadusi pärast John W. Campbelli poolset žanrireformi kolmekümnendate lõpul on olnud stiil, mis selle asemel, et lugejale väljamõeldud maailma olulised omadused otse välja rääkida, suunab teda neid poolteadlikult tuletama autori pillatud vihjetest. Seega näiteks kirjanik, kes tahab paika panna, et enamik inimesi tema tulevikumaailmas on telepaadid, võib peategelase esimeseks lauseks anda “Mis tunne võiks olla
Juhtus niiviisi, et Jõgeval, Betti Alveri muuseumis koos käinud loovkirjutamise töötuba jäi suvepuhkusele. Töötuba korraldas muuseumi juhataja Toomas Muru ja kohalkäijate arv vaheldus 5-7 vahel. Need olid mõnusad koosviibimised, kus arutati kirjutamise ja kirjanduse üle, prooviti ise lühijuttudega kätt, aeg-ajalt kutsuti oma kogemustest ja loometeest rääkima erinevaid kirjanikke, teiste hulgas näiteks ulmekirjanik Veiko Belials. Ja nüüd - suvepuhkus. Minu jaoks oli see kaotus. Väga innustav on aeg-ajalt saada kokku teiste kirjutamishuvilistega, arutada nendega kirjutamise saladuste üle, teha
"Algernoni" detsembrinumber ilmub esmaspäeval, 5. detsembril.
"Algernoni" septembrinumbris ilmub neli artiklit. Maniakkide Tänav kirjutab Tartu ulmekirjutajate koosviibimistest ning eraldi artiklina avaldame ka kolm näidet nende loomingust. Toomas Tursk on tõlkinud Eric S. Raymondi artikli prototüüpmaailmadest teaduslikus fantastikas, mida tasub lugeda igal ulmehuvilisel. Juhan Habicht intervjueeris Guy Gavriel Kayd, kelle romaan "Tigana" ilmus eesti keeles käesoleva aasta aprillis ning pälvis juba enne seda rea positiivseid arvustusi BAAS-is.
Tõlkinud Juhan Habicht Suflee sees olid jälle rotid. Seekord terved. Stevens oli loobunud vihjetest. No tore. Vähemalt oli neid võimatu mitte märgata, vastupidiselt väikestele küütega jalgadele eilses lõunasöögis. Eile õhtul ma ütlesin doktor Hallwagile, et tal on jäänud kakskümmend neli tundi. NORAD keeldus meile rohkem aega andmast. Nüüd oli meil veel umbes sada kaheksakümmend minutit ja teha polnud midagi muud kui hooletussejäetud kõhtusid täita. Mind oli koos mu jaoga saadetud sellesse maa-alusesse laborisse kandvaks jõuks ja turvateenistuseks. Mu ülesanded olid täidetud: varustus oli
