Otsing

Juhan Habicht tegi intervjuu äsja eesti keeles ilmunud tuntud imeulme maailma Tigana autori Guy Gavriel Kayga. Maailma – ja samanimelise romaani – kohta leidub hulk teavet Ulmekirjanduse BAAS-is: http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/getrets.asp?raamat=1963 Kuna mina sattusin su romaani eesti keelde tõlkima, siis arvati, et ma sobin ka mõnda selle tausta kohta käivat küsimust esitama... Olen tänulik kõigile oma tõlkijatele, sest ma tean, et ma kirjutan pakse raamatuid! Nii et ma vastan hea meelega. Igal raamatul on oma saamislugu? Millalgi 1980. aastate lõpus hakkasin vaimusilmas nägema jahimaja

Maniakkide Tänava artikkel tekitas tõenäoliselt nii mõneski lugejas küsimuse, mida siis tolles töötoas ka kirjutatud on. Avaldame siinkohal artikli lisana kolm pala kahelt autorilt. Proovisõit ehk kuidas vürst kuu peale kippus J. J. Metsavana Vürst Dmitri Maksimõts tümpsas linnuse õuel pahuralt jalaga vastu oma taeva poole kõrguvat hiiglaslikku ja needitud terasplaatidest ehitatud raudtünni. "Ja see imeasi suudab tõesti lennata?" pöördus ta käsitöölise suunas, kes silitas närviliselt oma laia habet. "Olgu Jeesus Kristus mu sõnadele kinnituseks, mu isand," tõttas see kinnitama. "Pöörake

Eric S. Raymond Tõlkinud Toomas Tursk (ttursk@gmail.com) Tõlgitud tekstist “SF Words and Prototype Worlds” (http://catb.org/~esr/sf-words/essay.html) Üks teadusliku fantastika keskseid omadusi pärast John W. Campbelli poolset žanrireformi kolmekümnendate lõpul on olnud stiil, mis selle asemel, et lugejale väljamõeldud maailma olulised omadused otse välja rääkida, suunab teda neid poolteadlikult tuletama autori pillatud vihjetest. Seega näiteks kirjanik, kes tahab paika panna, et enamik inimesi tema tulevikumaailmas on telepaadid, võib peategelase esimeseks lauseks anda “Mis tunne võiks olla

Juhtus niiviisi, et Jõgeval, Betti Alveri muuseumis koos käinud loovkirjutamise töötuba jäi suvepuhkusele. Töötuba korraldas muuseumi juhataja Toomas Muru ja kohalkäijate arv vaheldus 5-7 vahel. Need olid mõnusad koosviibimised, kus arutati kirjutamise ja kirjanduse üle, prooviti ise lühijuttudega kätt, aeg-ajalt kutsuti oma kogemustest ja loometeest rääkima erinevaid kirjanikke, teiste hulgas näiteks ulmekirjanik Veiko Belials. Ja nüüd - suvepuhkus. Minu jaoks oli see kaotus. Väga innustav on aeg-ajalt saada kokku teiste kirjutamishuvilistega, arutada nendega kirjutamise saladuste üle, teha

Tõlkinud Juhan Habicht Suflee sees olid jälle rotid. Seekord terved. Stevens oli loobunud vihjetest. No tore. Vähemalt oli neid võimatu mitte märgata, vastupidiselt väikestele küütega jalgadele eilses lõunasöögis. Eile õhtul ma ütlesin doktor Hallwagile, et tal on jäänud kakskümmend neli tundi. NORAD keeldus meile rohkem aega andmast. Nüüd oli meil veel umbes sada kaheksakümmend minutit ja teha polnud midagi muud kui hooletussejäetud kõhtusid täita. Mind oli koos mu jaoga saadetud sellesse maa-alusesse laborisse kandvaks jõuks ja turvateenistuseks. Mu ülesanded olid täidetud: varustus oli

Küsimused 1. Lätlastel on kõnekäänd: et saada õnnelikuks, tuleb näha korstnapühkijat, seista vikerkaare alla või rääkida elava ... Kellega? Kõigi maailma rahvaste seas on veel vaid eestlastel kaduvväike võimalus samamoodi õnnelikuks saada, kuid üsna pea võib see moodus nii meil kui neil igaveseks kaotsi minna. 2. Ühe suvise suurürituse üks alafestivale kannab nime ULME. Ulmest on asi tegelikult väga kaugel – tegu on noorte bändide esimese esinemisvõimalusega. Mis üritus? 3. Kes on nende ulmeliste luuletuste autor? Me oleme lendaval saarel Me hullame lendaval saarel kesk tumesinist rohtu. Sina

Küsimused 1. Vanakreeka koidujumalannal Eosel oli nõrkus surelike meeste vastu, kellest mitmega sai ta lapsigi. Ühele surelikule mehele palus ta Zeusi käest surematust ja Zeus tuligi Eosele vastu. Hiljem selgus, et Eos oli unustanud oma armukesele paluda igavest noorust, mistõttu too vananes järjest rohkem, kuid ei surnud, vaid kuivas üha enam kokku, kaotas mõistuse ja moondus üheks loomaks. Mis oli selle mehe nimi ja kelleks ta moondus? 2. Selle 1977 ilmunud raamatu esialgne pealkiri oli “Läige”. Pärast sai autor teada, et läige on halvustav nimetus neegrite kohta, sest nad töötavad sageli

Tõnis Andreas Hallaste Ostja Kui ma kasutan selle olendi puhul sõna „tema”, siis väga tinglikus mõttes. „Ta” pole siiski selgelt piiritletav isik. „Tal” on küll oma teadvus, see on lihtsalt teistmoodi kujunenud kui loomulikul teel sündinud või tehislikult loodud olenditel. Nimelt on kogu tema olemus vaid mõtteribadest moodustuv põimik, näiliselt juhuslikult jooksvate uitude koondumine teatavaks kogumiks, millest kord juhib tegutsemist üks mõttesuund, kord teine. Sündides tekkinud teadvus alustab oma tegevust ainsast kitsast mõttest. Tutvudes maailma ja kõigega, mis selles on, suundub see