Otsing

Hullu teadlase arhetüüp Teadusulme galeriis seisab väärikal kohal Hullu Teadlase kuju ? aristokraatliku hoiakuga kõhn mees, kelle sügavates näojoontes peegeldub võimas intellekt ning kõrkus, pilk otsimas ainult talle nähtavat. Lõputute juttude, romaanide, filmide ja seriaalide tegelane, kelle kujutamisel autorid ei hoia kokku värvidega, mis tekitavad lugejas õõva ning võõristust tolle maailma pahupoolelt pärit oleva kummituse suhtes. Doktor John L. Flynn, teadlane, ulmekirjanik ja -fänn kirjutab oma koduleheküljel lühiülevaates pulp -ulme kohta, et iga hull teadlane ulmekirjanduses võlgneb oma

2007. aasta juunis ilmub "Skarabeuse" 10. raamat, antoloogia "Pilet utoopiasse". Esimesed 200 lehekülge on eesti lugejaile tuttavatelt autoritelt: 1. Robert Sheckley ”Seitsmes ohver” 2. Robert Sheckley ”Pilet Tranaile” 3. Harlan Ellison “Kummaline vein” 4. Harlan Ellison ”Klaasikillud” 5. Gene Wolfe ”Sõda jõulupuu all” 6. Gene Wolfe “Majake rannal” 7. Orson Scott Card “Kuninglik liha” 8. Orson Scott Card “Silm silma vastu” Ülejäänud seitsme jutu viit autorit ei ole varem eesti keeles avaldatud: 9. Kate Wilhelm ”Igavesti Sinu, Anna” 10. Charles Sheffield ”Georgia mu südames” 11. Maureen F

nt"> Meelis Friedenthali „Mesilased“. Varrak 2012 Meelis Friedenthal on viimase teosega koos kirjutanud kaks pikemat teost, mida siinmail viimasel ajal mahu järgi romaaniks nimetada tavatsetakse, ja seitse juttu (viimastest neli on ilmunud „Algernonis“). Andri Riid kasutab BAAS-is tema kohta määratlust „väheviljakas, ent huvitav autor“ ja sellega tuleb nõustuda. Ääremärkusena: nende ridade kirjutaja ei toeta kirjanduszhanride raamatupidajalikku eristamist tähemärkide avu järgi, kuigi sel võib olla puhttehnilisi eeliseid näiteks BAAS-i haldamisel. Kõnealusest teosest ei leia ei rohkeid sündmusi

Selle aasta esimene ulmeinimeste Tallinna-kokkusaamine kuu viimasel reedel (s.o. 30. jaanuaril) toimub (seoses "Kloostri Aida" ajutise sulgemisega) uues kohas - "Texas Honky Tonk Cantina" 's, Pikk 43 (paar maja "Hellast Hundist" edasi Oleviste poole), kus selleks otstarbeks on kinni pandud omaette keldriruum. Algus kell 5 pärast lõunat nagu alati. Tulgem, söögem, joogem ja olgem!

nt"> Meelis Friedenthali „Mesilased“. Varrak 2012 Meelis Friedenthal on viimase teosega koos kirjutanud kaks pikemat teost, mida siinmail viimasel ajal mahu järgi romaaniks nimetada tavatsetakse, ja seitse juttu (viimastest neli on ilmunud „Algernonis“). Andri Riid kasutab BAAS-is tema kohta määratlust „väheviljakas, ent huvitav autor“ ja sellega tuleb nõustuda. Ääremärkusena: nende ridade kirjutaja ei toeta kirjanduszhanride raamatupidajalikku eristamist tähemärkide avu järgi, kuigi sel võib olla puhttehnilisi eeliseid näiteks BAAS-i haldamisel. Kõnealusest teosest ei leia ei rohkeid sündmusi

Olin pöördunud asfaltteelt kruusateele ja olin sammunud lipptaraga piiratud kruntidest mööda kuni aiani, kus valge funksuvila oli tõmbunud sirelipõõsaste varju. Olin astunud paeplaatidest rajal ukseni ja olin nimetissõrmega surunud alla kellanupu, mis pidi minu ja Kerberose vahele esimese helisilla, esimese kontakti looma. Olin olnud Kerberose uuriva pilgu objekt, olin olnud edasiastuja, olin olnud koduriietes mehe ees kohmitseja. Ta oli mind endale järsust trepist järgneda palunud ja töötoas mulle istumiseks märku andes nahktugitooli poole viibanud. Lülitasin diktofoni sisse. ?Härra Mario

nt"> SISSEJUHATUS Käesolevate ridade eesmärgiks on võrrelda viimase kirjastuse Fantaasia jutuvõistluse esikümne lugusid kindlate märksõnade alusel lähtuvalt autori soost. Märksõnad: Perekond (väike grupp) Ühiskond (suur grupp) Moraal, norm, seadus Tõsimeelsus, huumor Konflikt Töö, kutsumus, raha Võim, soolisus NAISAUTORID Triinu Meres, „Joosta oma varju eest“ Jutu eeldus on erinevate(s) kultuuride(s) normide erinevuse olemasolu. Nii moraali- kui ka seaduse tasandil kehtivate normide suhtelisusele on pühendatud palju. Perekonnaga ei ole peategelasel (hea, inkvisiitor) tegemist, negatiivsel