Eesti Ulmeühingu aastakoosolek toimub reedel, 13. aprillil. Koosolekul antakse ülevaade ühingu eelmise aasta tegevusest ning edaspidistest plaanidest. Koosolek toimub Tartus, Vanemuise 21a, trahtri "Labürint" ruumides, algusega kell 19.
Selline väli on sisutüübil Laborijutt ja seda saavad muuta ainult toimetuse liikmed. (Kui minna lugu muutma ('Edit'), siis teistel sellist välja lihtsalt ei ole.)
Selleks, et väli toimiks nii, nagu ette nähtud, st see oleks alguses suletud (kiri ja joon), tuleb jälgida, et teksti formaat oleks 'filtered HTML' (ainult sellele on vastav funktsionaalsus lisatud) ja tekst tuleb paigutada järgmiste tagide vahele: [collapsed] ja [/collapse]. Need tuleb sinna teksti algusesse ja lõppu ise kirjutada, kõik muu teeb masin.
Hullu teadlase arhetüüp Teadusulme galeriis seisab väärikal kohal Hullu Teadlase kuju ? aristokraatliku hoiakuga kõhn mees, kelle sügavates näojoontes peegeldub võimas intellekt ning kõrkus, pilk otsimas ainult talle nähtavat. Lõputute juttude, romaanide, filmide ja seriaalide tegelane, kelle kujutamisel autorid ei hoia kokku värvidega, mis tekitavad lugejas õõva ning võõristust tolle maailma pahupoolelt pärit oleva kummituse suhtes. Doktor John L. Flynn, teadlane, ulmekirjanik ja -fänn kirjutab oma koduleheküljel lühiülevaates pulp-ulme kohta, et iga hull teadlane ulmekirjanduses võlgneb oma
2007. aasta juunis ilmub "Skarabeuse" 10. raamat, antoloogia "Pilet utoopiasse". Esimesed 200 lehekülge on eesti lugejaile tuttavatelt autoritelt: 1. Robert Sheckley ”Seitsmes ohver” 2. Robert Sheckley ”Pilet Tranaile” 3. Harlan Ellison “Kummaline vein” 4. Harlan Ellison ”Klaasikillud” 5. Gene Wolfe ”Sõda jõulupuu all” 6. Gene Wolfe “Majake rannal” 7. Orson Scott Card “Kuninglik liha” 8. Orson Scott Card “Silm silma vastu” Ülejäänud seitsme jutu viit autorit ei ole varem eesti keeles avaldatud: 9. Kate Wilhelm ”Igavesti Sinu, Anna” 10. Charles Sheffield ”Georgia mu südames” 11. Maureen F
nt"> Meelis Friedenthali Mesilased. Varrak 2012 Meelis Friedenthal on viimase teosega koos kirjutanud kaks pikemat teost, mida siinmail viimasel ajal mahu järgi romaaniks nimetada tavatsetakse, ja seitse juttu (viimastest neli on ilmunud Algernonis). Andri Riid kasutab BAAS-is tema kohta määratlust väheviljakas, ent huvitav autor ja sellega tuleb nõustuda. Ääremärkusena: nende ridade kirjutaja ei toeta kirjanduszhanride raamatupidajalikku eristamist tähemärkide avu järgi, kuigi sel võib olla puhttehnilisi eeliseid näiteks BAAS-i haldamisel. Kõnealusest teosest ei leia ei rohkeid sündmusi
Selle aasta esimene ulmeinimeste Tallinna-kokkusaamine kuu viimasel reedel (s.o. 30. jaanuaril) toimub (seoses "Kloostri Aida" ajutise sulgemisega) uues kohas - "Texas Honky Tonk Cantina"'s, Pikk 43 (paar maja "Hellast Hundist" edasi Oleviste poole), kus selleks otstarbeks on kinni pandud omaette keldriruum. Algus kell 5 pärast lõunat nagu alati. Tulgem, söögem, joogem ja olgem!
(Lisamenüü on hetkel lehe allservas footeri kohal; vahepeal oli see peamenüü all;
teema, kuhu see menüü lõpuks jääb, on hetkel kaklusteks avatud...)
Edasised tegevused on sarnased kõigi sisutüüpide puhul (mis need on, võib uurida Õpetuse vastavast artiklist), lihtsalt osadel osad võimalused puuduvad. Registreeritud kasutaja saab (peale kommenteerimise muidugi, mis on iga vastava lehe all) luua foorumiteemasid ja laborijutte.
nt"> Meelis Friedenthali Mesilased. Varrak 2012 Meelis Friedenthal on viimase teosega koos kirjutanud kaks pikemat teost, mida siinmail viimasel ajal mahu järgi romaaniks nimetada tavatsetakse, ja seitse juttu (viimastest neli on ilmunud Algernonis). Andri Riid kasutab BAAS-is tema kohta määratlust väheviljakas, ent huvitav autor ja sellega tuleb nõustuda. Ääremärkusena: nende ridade kirjutaja ei toeta kirjanduszhanride raamatupidajalikku eristamist tähemärkide avu järgi, kuigi sel võib olla puhttehnilisi eeliseid näiteks BAAS-i haldamisel. Kõnealusest teosest ei leia ei rohkeid sündmusi
Olin pöördunud asfaltteelt kruusateele ja olin sammunud lipptaraga piiratud kruntidest mööda kuni aiani, kus valge funksuvila oli tõmbunud sirelipõõsaste varju. Olin astunud paeplaatidest rajal ukseni ja olin nimetissõrmega surunud alla kellanupu, mis pidi minu ja Kerberose vahele esimese helisilla, esimese kontakti looma. Olin olnud Kerberose uuriva pilgu objekt, olin olnud edasiastuja, olin olnud koduriietes mehe ees kohmitseja. Ta oli mind endale järsust trepist järgneda palunud ja töötoas mulle istumiseks märku andes nahktugitooli poole viibanud. Lülitasin diktofoni sisse. ?Härra Mario
