21.03. -- 14.01
21.03. Tahaksin olla ema sarnane. Tal on selline pikk kael, luigekael, kutsutakse seda ja pisike punane monalisalik suu, naeratus on tal nagu hindu jumalannal, sellel söakal ja sõjakal, surmaval ja ohtlikul, kelle nime ma ei mäleta, justkui tilguks see äsja tapetud, tema altarile ohvriks toodud vaenlaste magusast verest. Veri, veri, veri -- minu ema suu lausuks naeratades justkui selle sõna. Kuigi ta sõnad ei ole kunagi meelega julmad, näib kogu tema peidus pool olevat kogunenud nendesse huultesse, mis nii kaunilt ja salakesi ja ühtepuhku naeratavad. Ema kulmud on kaarjad ja suunduvad