November 2003
Kaastööd palume saata aadressil algernon@obs.ee.
Kõik «Algernonis» ilmunud ja ilmuvad jutud, tõlked ning artiklid on kaitstud Eesti autoriõiguse seaduse ja rahvusvaheliste autorikaitse konventsioonidega.
Kaastööd palume saata aadressil algernon@obs.ee.
Kõik «Algernonis» ilmunud ja ilmuvad jutud, tõlked ning artiklid on kaitstud Eesti autoriõiguse seaduse ja rahvusvaheliste autorikaitse konventsioonidega.
Indrek Hargla alternatiivajalugu tutvustav artikkel ilmus ajalehe "KesKus" 2002. a. novembrinumbris. Aleksander Suur ei surnud üldsegi noorelt, ei, tema impeerium ei lagunenud, hellenism võidutses edasi ja Kreeka on jätkuvalt maailma dominant. Sun Tzu aeti Hiinast välja, Pärsia palkas ta enda teenistusse ning purustas Vana-Kreeka hädise demokraatia, millest tulevased Pärsia arheoloogid hämmelduinult potikildudelt loevad. Muhamed ei saanudki Allahilt nägemust, vaid ta vaimustus noores eas varakristlikust koraalist ning pühendas ülejäänud elu ühes vaikses Lähis-Ida kloostris nende kirjutamisele
Nagu meie lugejad kõik märganud on, muutus alates 1. septembrist 2003 "Algernoni" tehnoloogiline lahendus ja teatud määral ka ideoloogia. Kõige olulisem "Algernoni" arengus oli, on ja ilmselt on ka tulevikus vähekogenud või algajate autorite tööde avaldamine ja retsenseerimine. Sellega seoses tekitas loomulikult peamisi küsimusi järjekordne muutus ajakirja avaldamispoliitikas: kahest rubriigist, mis loodi alates septembrinumbrist 2001, so. täpselt kaks aastat tagasi, on jällegi saanud üks. Toimetus otsustas pärast pikka arutelu ses osas järgmist: on vaja oluliselt tõsta algupärase loomingu
Sel reedel, 10. oktoobril, taas kell 19 (või ka varem) kogunevad ulmehuvilised Tartus trahteri "Labürint" kaminasaali. "Labürint" asub Tartu Ülikooli Raamatukogu taga, Vanemuise 21a. Levitage infot huvilistele ja ärge ise ka tulemata jätke.
1 Kõik olid sellega nõus, et mu nimi kõlas totralt, iseäranis siis kui keegi põskkoopapõletikus piinleja seda ütlema pidi. Peek. Matide ja Jüride keskel oli maru jama olla sellena, keda kutsuti lihtsalt KUULE SINA TULE SIIA. Ega ma isegi vahest ei vaevunud nimetama kui küsiti. Ütlesin, et vaadaku vajaduse korral raamatust järgi, siis saab kirjapildi ka korraga silme ette. Suurem osa neist vangutas pead ja küsis: ?Armas aeg, aga missugune normaalne vanem paneks oma võsukesele Peek nimeks?? Nad olla näinud küll Porgandit ja Lolli, aga need nimed vähemalt tähendasid midagi. ?On see võõramaine??
Relvapoe luitunud-rohelise ukse tolmusel klaasil rippus rohke kärbsemustaga ülekoormatud silt ?Avatakse reedel". Tänaval seisev kühmus kogu silmitses tigedalt koltunud paberit ning vandus endamisi. Ta oli juba kahel eelneval reedel sama kaupluse ees seisnud, kaaslasteks kõle tuul ning üksildus. Esimesel korral oli ta mõne aja pärast lihtsalt loobunud ja minema kõndinud, sest sarnaseid poode leidus linnas küllaga. Teisel korral passis ta kangekaelselt mitu tundi kinnise ukse taga, kuna see oli tema viimane võimalus mingit relva hankida. Kõik ülejäänud relvapoed terves linnas olid ta tuima
"Algernoni" oktoobrinumbris juhib toimetus tähelepanu artiklite rubriigis ilmuvale ülevaatele ajakirjas uue lahendusega koos asetleidnud muutuste kohta.
Ajakirja toimetusse kuuluvad Ats Miller (alates 2003. a. kevades peatoimetaja), Juhan Habicht (ilukirjanduslikud kaastööd), Jüri Kallas, Kristjan Sander (tehniline teostus ja ilukirjanduslikud kaastööd), Raul Sulbi (uudised), Katariina Täht (ilukirjanduslikud kaastööd) ja Taavi Tuvikene.
1 Martti Hoeneker kihutas jalgrattal koolist koju. Vaheaeg pressis täiest jõust pedaalidele, kummide sahin asfaldil sundis lähemaid möödavihisejaid pilku pöörama ja poisile järgi vaatama. Sealt läheb Martti! Teadagi, miks ta kihutab, tal hakkab täna ju koolivheaeg ja siis kingib isa talle jälle mingi imeliku kaadervärgi. Neetud rikkad. Nende isu ei saa ka kunagi täis. Juba oma lapsi kasvatavad nad igavese omandamise vaimus. Aga lõppude lõpuks pole ju Martti ise milleski süüdi. Ta on isegi tore poiss. Viks selline. Tedretähniline. Nii mõtlesid need Robles Lane inimesed, kes sellel reedesel
Tartu noortele maletajatele, eriti selle loo (Anti) Kangelastele Niisiis, asjalood on sedasi. Kauges tulevikus võimutseb planeedil Maa tehisintellekt, arvuti nimega LOHETRON 7000, kümme tuhat tonni silikoonajusid, millest iga viimane kui gramm (välja arvatud üks sinepiiva suurune kiibike, mis kontrollib op-süsteemi) teenib ainult ühte eesmärki ? mängida malet. Milles ei oleks midagi halba, kui see monstrum ei paneks oma inimestest vastaseid nahka, kui need talle kaotavad. Milles ei oleks midagi halba, kui ta ei sunniks inimesi tapmise ähvardusel endaga mängima. Milles omakorda ei oleks midagi
Lumesadu oli kestnud juba viiendat hommikut. Hok ajas end aegamisi püsti ning lükkas maha soojahoidvad loomanahad. Tavaliselt keegi tema hõimust nõnda vara ei ärganud. Polnud vajadust. Iial polnud hommikul nõnda külm olnud. Ent nüüd oli soojaandev lõke kustunud ? midagi, mida poleks iial tohtinud sündida. ?Kus oli Toran? Tema asi oli lõkkesse päikese suremise ajal puid visata.? Vihaselt ümisedes ajas Hok end asemelt üles. Koopasuhu paistis läbi lumesaju päike ähmaselt, kuid lumelt peegeldudes oli ta piisavalt ere, et ettevaatamatut Hok?i kergelt pimestada. See suurendas veelgi tema viha ning