Otsing

Liiga hilja

Tumedate sirgete juustega naine raputas õrnalt voodis lebavat meest, kes kohe ka silmad avas ning hetke ärritunult ringi vaatas. Siis venis lõbus muie mehe näole ning ta kahmas naisel käest kinni ja tiris ta voodisse. Mõlemad puhkesid ohjeldamatult naerma ja vaikisid samas. Keegi koputas nende korteri uksele. Naine tahtis juba avama minna, kui mees ta voodile surus ning ise püsti tõusis. Käigult hommikumantlit selga tõmmates suundus ta hämarasse koridori ning avas ukse. Mõne minuti pärast tuli ta tagasi tuppa, vaatas kurvalt voodi peal ahvatlevalt poseerivat naist ning raputas pead. Nähes mehe

Piiririkkumine

Aelin istus kööginurgas ja puhastas juurvilja. Ta oli seda tööd teinud juba kolm kuud iga päev, sest juurikad olid kasarmutoidu põhikomponendiks. Samamoodi oli ta iga päev põrandaid pesnud ja linu vahetanud, aga ta ei olnud nendest töödest tüdineda jõudnud. Ta teadis, et sarnaste asjadega tegelesid kõik kodukatid ja ta ei osanudki end ette kujutada lennukiroolis või tööpingi taga. Aelin leppis sellega, et inimesed tasusid tehtud tööde eest kodusoojusega. Aga üks asi tegi talle muret: ta oli näinud ka teisi inimesi teenivaid katte, ent kõik nad olid Aelinist nooremad või temavanused. Kui ta

Kõrtsus kisub asi küberpungiks

«Nõiutud toobi» baarimees nägi selle koha jaoks liiga hea välja. Baarikülastajate juurde tulen ma veel tagasi, aga baarimees oli nendega võrreldes liig jahe oma nooruslikkuse säilitanud näo ja vuntsidega, mis tekitasid küsimusi ta leti varjus olevate püksisäärte laiuse kohta. Muidugi võisid antud oletused ekslikud olla -ja noore näo illusiooni sai tekitada ajutise maagia abil. Niisiis, baarikülastajad... Leidus tätoveeringuid ja arme, viimaste strateegiline paigutus tekitas kahtlusi, kas need polnud mõnes töökojas raha eest tehtud. Selliseid barbaarseid kaunistusi eelistavatel inimestel ja

Kas roosid higistavad verd?

Terve Tallinn mattus lumme. Mitte keegi polnud märganud selle tulekut, kuid ometi, see oli kohal. Tuhanded, miljonid jääkristallid, olles ühinenud sala-pärases paaritamisrituaalis, tantsisklesid mänglevalt vinguvas põhjatuules. Üksikud kõledad puud haarasid otse lennult iga väiksemagi helbe ja riietasid end piduehteisse. See oli süütuse maagiline puhtus, mille järgi kogu linn igat-ses. Lumi vaid palsameeris lahtised haavad, kuid paranemine oli nüüdseks juba välistatud. Martin istus «Estonia» teatrimaja trepil ja ootas. Tal polnud aimugi, keda, mida või miks, kuid miski tema südames käskis seal

Petukaup

I peatükk Kõik kohalviibijad käisid kordamööda kuninga krooni kallal, kivikesed käes. Kardinal kahtles, katsudes kaelas kõlkuvat Kristuse kuju. Kuningas Gotthard, kroon käes, kõõritas kardinali kurjalt. Kardinal kõhkles, kuid kõndis kuningani, kergitas kämbla, kukutades kivist kuulikese krooni. «Kõik,» kinnitas kuningas. «Kohe kontrollime.» Kuningas keeras krooni kummuli. Kuulikesed kõrisesid kenasti, kui kukkusid kullast kandikule. Kõik kummardusid kandiku kohale. Musti kuulikesi oli palju. Valgeid oli üks... kaks... kolm... neli... viis... kuus. «Ettepanek on tagasi lükatud häältega 9:6,»

Mäenõlvakul

Pühendatud Margusele, suurimale sõbrale ja parimale skeptik-realistist liitlasele, keda leida võib. Mehaaniline torumees Hanits elas kvartal Lagritsast kaugemal. Kevad kvartalis sulas talvest välja kiiresti ja enne kui keegi keelata jõudis, hakkasid kaagid tänavatel sigadusi korda saatma. Oma mürgise suhtumisega vihkasid nad kõike ümbritsevat ja selle ilu, protesteerisid selle vastu jalahoopidega, piki tänavat kisendamise ja rahumeelsete inimeste tüütamisega. Nagu suur kombain võisid nad mõne hetkega tänavast üle käies selle haledaks tühermaaks muuta. Hanits hoidis neist heaga eemale, ta

Aprill 2003

Eesti ulmefännile ei vaja «Algernon» ilmselt tutvustamist, siia esmakordselt sattunule või ulmekaugele huvilisele selgituseks, et novembris 1998 ilmumist alustanud võrguajakiri avaldab eesti autorite loomingut, maailma ulmekirjanduse paremikku kuuluvate juttude tõlkeid, mitmesuguseid artikleid ning kõikvõimalikke ulmega seonduvaid uudiseid. Lisaks on kõigil ajakirja lugejail võimalus kirjaveerus ükskõik millisel ulmega seonduval teemal sõna võtta, teistele kirjutajatele vastu vaielda või siis lihtsalt «Algernoni» kohta oma arvamust avaldada.

Väike vihje teooria olemasolule

On olemas lõputult palju õpetusi, mida algajatele autoritele jagatakse. Paraku jääb vahel mulje, et needsinased algajad pole neid leidnud -- või pole tahtnudki leida. Mul pole vähimatki kavatsust miskit kirjandusõpetuse algkursust korraldada. Lihtsalt juhuks, kui mõni «Algernoni» võimalikest autoritest tõepoolest ei peaks alljärgnevaga kursis olema... Juttu hoiab koos nn. narratiiv. Võib ju vastu vaielda, vihjata postmodernismile, narratiivi puudumisele peavoolu kirjanduses jne. Kirjanduse peavool saab narratiivi puudumist lubada, sest reaalsest tänapäevasest maailmast lähtuva jutu puhul on

Märts 2003

Eesti ulmefännile ei vaja «Algernon» ilmselt tutvustamist, siia esmakordselt sattunule või ulmekaugele huvilisele selgituseks, et novembris 1998 ilmumist alustanud võrguajakiri avaldab eesti autorite loomingut, maailma ulmekirjanduse paremikku kuuluvate juttude tõlkeid, mitmesuguseid artikleid ning kõikvõimalikke ulmega seonduvaid uudiseid. Lisaks on kõigil ajakirja lugejail võimalus kirjaveerus ükskõik millisel ulmega seonduval teemal sõna võtta, teistele kirjutajatele vastu vaielda või siis lihtsalt «Algernoni» kohta oma arvamust avaldada.

Lõplikkuse passiivne pool

«Tere õhtust. Minu nimi on Calda Bealne ja tänane uudisteprogramm alustab. Kõigepealt käsitleme oma saates viimastel päevadel üha enam kõlapinda leidnud teemat. Nimelt avaldati kaks päeva tagasi Jumaliku Pressibüroo ametlik teade peatselt saabuva maailmalõpu kohta. Kordame nüüd seda veel televaatajale meeldetuletuseks.» Jumalik Pressibüroo 17 734 459 002. a. P.S.P. LUGUPEETUD INIMKOND LUBAGE MEIL TEILE TEATADA, KALLID INIMESED, ET KÄESOLEVAST HETKEST ALATES MÕNE PÄEVA JOOKSUL TOIMUB MAAILMALÕPP. PRESSIBÜROO LOODAB TÄPSEMA AJAKAVA AVALDADA EDASPIDI, KUI SEE VÕIMALIKUKS PEAKS OSUTUMA. PALUME

Selles numbris