Ehk siis Heideggeri järgi "Miks on miski ja ei pigem eimiski?" - ehkki eesti ulmest rääkides tekib aeg-ajalt tunne, et kysimuse teistpidi pööramiseks ei olekski vaja eriti palju liialdada. Nojah. Esimene sapp pritsitud ja nääre kõhevil, lähme asja juurde. Eesti ulme on pisike, umbes nagu ka selle lugejaskond, rahvas, riik ja muu säärane. See tähendab, et siin võib kohata igasuguseid naljakaid perverssusi, mida mujal maailmas ei saaks ettegi kujutada. Esiteks on meie fändom muidugi konnatiik - igayks tunneb igayhte, suuremat osa inimestevahelistest suhetest mõjutab kognitiivne ajalugu nagu "mis