Otsing

Nagu meie lugejad kõik märganud on, muutus alates 1. septembrist 2003 "Algernoni" tehnoloogiline lahendus ja teatud määral ka ideoloogia. Kõige olulisem "Algernoni" arengus oli, on ja ilmselt on ka tulevikus vähekogenud või algajate autorite tööde avaldamine ja retsenseerimine. Sellega seoses tekitas loomulikult peamisi küsimusi järjekordne muutus ajakirja avaldamispoliitikas: kahest rubriigist, mis loodi alates septembrinumbrist 2001, so. täpselt kaks aastat tagasi, on jällegi saanud üks. Toimetus otsustas pärast pikka arutelu ses osas järgmist: on vaja oluliselt tõsta algupärase loomingu

Sel reedel, 10. oktoobril, taas kell 19 (või ka varem) kogunevad ulmehuvilised Tartus trahteri "Labürint" kaminasaali. "Labürint" asub Tartu Ülikooli Raamatukogu taga, Vanemuise 21a. Levitage infot huvilistele ja ärge ise ka tulemata jätke.

1 Kõik olid sellega nõus, et mu nimi kõlas totralt, iseäranis siis kui keegi põskkoopapõletikus piinleja seda ütlema pidi. Peek. Matide ja Jüride keskel oli maru jama olla sellena, keda kutsuti lihtsalt KUULE SINA TULE SIIA. Ega ma isegi vahest ei vaevunud nimetama kui küsiti. Ütlesin, et vaadaku vajaduse korral raamatust järgi, siis saab kirjapildi ka korraga silme ette. Suurem osa neist vangutas pead ja küsis: ?Armas aeg, aga missugune normaalne vanem paneks oma võsukesele Peek nimeks?? Nad olla näinud küll Porgandit ja Lolli, aga need nimed vähemalt tähendasid midagi. ?On see võõramaine??

Relvapoe luitunud-rohelise ukse tolmusel klaasil rippus rohke kärbsemustaga ülekoormatud silt ?Avatakse reedel". Tänaval seisev kühmus kogu silmitses tigedalt koltunud paberit ning vandus endamisi. Ta oli juba kahel eelneval reedel sama kaupluse ees seisnud, kaaslasteks kõle tuul ning üksildus. Esimesel korral oli ta mõne aja pärast lihtsalt loobunud ja minema kõndinud, sest sarnaseid poode leidus linnas küllaga. Teisel korral passis ta kangekaelselt mitu tundi kinnise ukse taga, kuna see oli tema viimane võimalus mingit relva hankida. Kõik ülejäänud relvapoed terves linnas olid ta tuima

1 Martti Hoeneker kihutas jalgrattal koolist koju. Vaheaeg pressis täiest jõust pedaalidele, kummide sahin asfaldil sundis lähemaid möödavihisejaid pilku pöörama ja poisile järgi vaatama. Sealt läheb Martti! Teadagi, miks ta kihutab, tal hakkab täna ju koolivheaeg ja siis kingib isa talle jälle mingi imeliku kaadervärgi. Neetud rikkad. Nende isu ei saa ka kunagi täis. Juba oma lapsi kasvatavad nad igavese omandamise vaimus. Aga lõppude lõpuks pole ju Martti ise milleski süüdi. Ta on isegi tore poiss. Viks selline. Tedretähniline. Nii mõtlesid need Robles Lane inimesed, kes sellel reedesel

Tartu noortele maletajatele, eriti selle loo (Anti) Kangelastele Niisiis, asjalood on sedasi. Kauges tulevikus võimutseb planeedil Maa tehisintellekt, arvuti nimega LOHETRON 7000, kümme tuhat tonni silikoonajusid, millest iga viimane kui gramm (välja arvatud üks sinepiiva suurune kiibike, mis kontrollib op-süsteemi) teenib ainult ühte eesmärki ? mängida malet. Milles ei oleks midagi halba, kui see monstrum ei paneks oma inimestest vastaseid nahka, kui need talle kaotavad. Milles ei oleks midagi halba, kui ta ei sunniks inimesi tapmise ähvardusel endaga mängima. Milles omakorda ei oleks midagi

Lumesadu oli kestnud juba viiendat hommikut. Hok ajas end aegamisi püsti ning lükkas maha soojahoidvad loomanahad. Tavaliselt keegi tema hõimust nõnda vara ei ärganud. Polnud vajadust. Iial polnud hommikul nõnda külm olnud. Ent nüüd oli soojaandev lõke kustunud ? midagi, mida poleks iial tohtinud sündida. ?Kus oli Toran? Tema asi oli lõkkesse päikese suremise ajal puid visata.? Vihaselt ümisedes ajas Hok end asemelt üles. Koopasuhu paistis läbi lumesaju päike ähmaselt, kuid lumelt peegeldudes oli ta piisavalt ere, et ettevaatamatut Hok?i kergelt pimestada. See suurendas veelgi tema viha ning

Ettekanne 2003. aasta Estconil Millest me räägime: ulmezhanri kokkupuutealad peavooluga ja nende tulevik Tänapäeval on peale nn. zhanriulme kujunenud kaks olulist kokkupuuteala peavoolu ja ulme vahel: neiks on maagiline realism ja alternatiivajalugu. Allpool loobutakse ulmezhanri alamzhanride eraldi käsitlemisest ning üritatakse keskenduda ulme ja peavoolu sageli ühtepõimunud teedega arengule üldises plaanis ja seejärel pealkirjas sõnastatud küsimusele vastust otsides. Maagiline realism Maagilise realismi osas lähenesid ulme ja peavool nn. ?uue romaani? tekkimisega koos, kui peavoolu

Unenäod võivad olla eriti pahaendelised. Ega asjale kasuks ei tule, kui reaalsusgi kohati süngeid ootusi põhjustab. Aragil oli just selline hetk. Pole just lihtne põhjendada, miks arvutuskeskuse koridorid peaks kellelegi meenutama hargnevaid koopaid. Ta juurdles selle üle, ajades oma kleenukest keha sirgu, pilk klaasuksel. Tegelikult oli tihti kühmus käiv kontoriametnik üsna pikk. Midagi oli selle pikkusega lahti: praegugi, sõpra oodates, tundis ta, et nii pikal mehel peaks jõudu olema. Et teda on kuidagi reedetud sellega, et ta lihased on nõrgad ja roided naha all näha. Uks käis, Mefis tuligi