Reedel "Lab?rindis"
Reedel toimub Tartus taas Labürindis igakuine kokkusaamine. Kell 19 kaminasaalis. Kell 18 koguneb kaminasaalis ulmeühingu aastakoosolek. Kellel organisatsiooni plaanide jms vastu huvi, tulgu uudistama.
Reedel toimub Tartus taas Labürindis igakuine kokkusaamine. Kell 19 kaminasaalis. Kell 18 koguneb kaminasaalis ulmeühingu aastakoosolek. Kellel organisatsiooni plaanide jms vastu huvi, tulgu uudistama.
Ajakirja märtsinumbris avaldatakse performance-maailma tegelase Elaani ulmeline näidend, mille kohta on varem ajakirjanduses avaldatud seinast seina arvamusi.
Kriku kommenteerib oma veerus seekord Tõnu Õnnepalu artiklit kirjutama õppimisest ja õpetamisest, Berk aga arutleb kirjaniku ja võimu suhete üle.
Eraldi tähelepanu juhib toimetus kirjastuse "Fantaasia" poolt väljakuulutatud jutuvõistlusele, mille juhendi leiab lugeja uudisterubriigist.
Artiklite rubriigis tutvustab Kristjan Sander uut wõrgupõhist projekti, mille tulevik on eesti ulmefännide kätes.
Katkend kirjastuse "Varrak" toimetusel peatselt ilmuvast romaanist "Kantileen Leibowitzile" . Tõlkinud Juhan Habicht. 1 Vend Francis Gerard Utahst poleks neid õnnistatud dokumente ehk kunagi leidnud, kui ta poleks noviitsina kõrbes paastuaega veetes kohanud palverändurit, kes kandis vaid niudevööd. Kunagi varem polnud vend Francis niudevööga palverändureid näinud, aga niipea, kui ta kõhedustundega märkas silmapiiril musta täpikest, mis oli kuumusest värelevas õhus nagu väike vingerdav koma, pidi ta endale tunnistama, et tegemist on tõepoolest millegi sellisega. Lagunenud maantee pimestavalt
Küsimused, millega ma olen juba üht, teist ja kolmandat ulmeinimest kummitanud ja mis mind ennast edasi kummitavad: miks on alternatiivsetest eluvormidest ja maailmadest kõnelev kirjandus oma vormilt niivõrd konservatiivne? Miks on nii paljud ulmefännid ja -autorid kinni klassikalistes jutustamisreeglites, miks nii külmad keelemängude ja stiilieksperimentide suhtes? Miks on vaja, et võõras ja uudne ja ebamaine oleks kummati esitatud takistusteta arusaadavana? Miks peab ulme olema võimaliku, mitte võimatu kunst? Zhanriulmest ulmelisemana tunduvad mulle tekstid, mis ise mõjuvad kui tulnukad -
Hullu teadlase arhetüüp Teadusulme galeriis seisab väärikal kohal Hullu Teadlase kuju aristokraatliku hoiakuga kõhn mees, kelle sügavates näojoontes peegeldub võimas intellekt ning kõrkus, pilk otsimas ainult talle nähtavat. Lõputute juttude, romaanide, filmide ja seriaalide tegelane, kelle kujutamisel autorid ei hoia kokku värvidega, mis tekitavad lugejas õõva ning võõristust tolle maailma pahupoolelt pärit oleva kummituse suhtes. Doktor John L. Flynn, teadlane, ulmekirjanik ja -fänn kirjutab oma koduleheküljel lühiülevaates pulp -ulme kohta, et iga hull teadlane ulmekirjanduses võlgneb oma
I Washington, 10.30 kohtuministri kabineti seinakella järgi Mustas ülikonnas meessekretär juhatas Samuel Winthropi kabinetti ja sulges tema selja taga ukse. Robert Compton kirjutas mingile dokumendile hoogsalt alla, pani lehe mappi, lõi selle lajatades kinni ja tuli oma hiigelsuure laua tagant välja. Nad kohtusid kabineti keskel. Doktor! Minister! Võtke istet, doktor! pakkus Compton viisakalt ja nihutas teise tooli kaminale lähemale. Hiliskevadest hoolimata põlesid kaminas mõned kasehalud. Kohvi? Teed? Mineraalvett? Sigarit ja konjakit ei saa ma paraku enam pakkuda. Riigiasutuste
1. Täiesti tavaline kevad Esimesed päevad uues majas ajasid pere ärevaks, nagu oleks nad järsku suureks mesilassülemiks muutunud ning täpsemat sihti teadmata ühest ruumist teise uidanud. Loomulikult täitsid nad kõik tähtsaid ülesandeid, nagu lambikuplite paigaldamine, köögilaua ümberpaigutamine, tolmutortide jälitamine ja põrandakatete alla piilumine, kuid Elger püsis parema meelega tagaaias. Seal sai ta kahe suure kivi vahele pugenuna koomiksiraamatut sirvida, okolaadikomm põses, silmad kiirustades üle pildiridade tekstikastide libisemas. Kui koomiksite lugemise juures üldse midagi halvasti
Olin pöördunud asfaltteelt kruusateele ja olin sammunud lipptaraga piiratud kruntidest mööda kuni aiani, kus valge funksuvila oli tõmbunud sirelipõõsaste varju. Olin astunud paeplaatidest rajal ukseni ja olin nimetissõrmega surunud alla kellanupu, mis pidi minu ja Kerberose vahele esimese helisilla, esimese kontakti looma. Olin olnud Kerberose uuriva pilgu objekt, olin olnud edasiastuja, olin olnud koduriietes mehe ees kohmitseja. Ta oli mind endale järsust trepist järgneda palunud ja töötoas mulle istumiseks märku andes nahktugitooli poole viibanud. Lülitasin diktofoni sisse. Härra Mario
"Algernoni" käesolevas numbris ilmub kaks omapärast juttu: August Changa stiilne satiir "Poolik õhtu härra Kerberosega" ning Kaimar Paltsi unenäoline "Elgeri teistmoodi linn". Kumbki teos ei mahu zhanriulme raamidesse, kuid jääb siiski ulme piirimaile. Veel kirjutavad Berk Vaher kirjandusteose mikrokosmosest ning Kristjan Sander arhetüüpsest Hullust Teadlasest.
Peatselt ilmuvate teoste rubriigis tutvustatakse Walter M. Milleri romaani "Kantileen Leibowitzile".
Isehakanud issandavits Tegelikkuse Keskus kuulutab oma 11/03-ndas paberilmumises sõja sittadele tõlgetele, alliansipartneriks kvaliteetkirjastusena tuntud Varrak. Tubli! Hurraa! Relvile! Maha jobud! Ainult et... Hääd Krista Kaer ja Marek Tamm, ma loodan, et akshjuuna algab kodukotuselt. Miskipärast hakkan jälle tasapisi krimkafänniks muutuma. Kunagi teismepõlves olin ka, aga just üleminekuaja autorikaitsetuses lettidele tulvanud nürid krimkade närud tõlked võõrutasid mu sellest. Aga siis, vanuigi, hakkasin sattuma teleseriaalidele, mis olid kui parim vana konjak, aina mekuta ja joobu õilsast