Otsing

90-ndate esimesel poolel oli umbkeelse ulmefänni elu Eestis võrdlemisi trööstitu. Ehkki tõlgitava raamatute arv oli võrreldes nõukogude perioodiga mitmekordistunud, oli ulme osa selles kaduvväike ning raamatud ise - kui üksikud erandid välja arvata - kas küsitava zhanrikuuluvusega, väärtusega ja/või sellises tõlkes, mis muutis lugemise tugeva masohhistliku alatooniga tegevuseks. Kohaliku raamatuturu seis puudutas vähe erksama vaimuga fänne, kes olude sunnil olid juba õppinud ulmekirjandust vene või inglise keeles lugema, ent keskmine, keskmise võõrkeeleoskuse ja keskmise pealehakkamisega

"Algernoni" toimetus kuulutab välja jaanipäeva jutuvõistluse. Sedakorda on teema samuti tähtpäevaga seotud, ehk siis - etnoulme. Võistelda saavad kõik jutud, mis kuuluvad kas õudus-, teadus- või imeulme zhanri ning evivad mingitki etnoaspekti. Mahupiiranguks on endiselt 2000 sõna. Võistlustööd esitage hiljemalt 15. juuniks aadressil algernon@obs.ee. Võistlustöö esitamisega annab autor loa selle avaldamiseks ajakirjas "Algernon". Seekord on kirjastused välja pannud ka auhinnad: Jutuvõistluse võitjatele: kirjastuse "Salasõna" raamatud "Lend võimatusse" ja "Pastellvärvide linn" ning temaatilise

"Somnium Mirabile" foorumil on au lõpetada suur kirjandus- ja kunstikonkurss ""Sõrmuste Isand" 50 aastat", mis oli pühendatud J. R. R. Tolkieni "Sõrmuste Isanda" ilmumise 50. aastapäeva tähistamiseks. Konkurss koosnes kolmest osast: ilukirjandus, illustratsioonid ja skulptuurid. Kõikides osades oli kaks vanusekategooriat: 1) kuni 16 eluaastat ja 2) üle 16 eluaasta. Ilukirjandus Töid laekus 2-lt autorilt. Kahjuks ühe autori töö ei vastanud konkursi tingimustele ning seetõttu arvesse ei läinud. Juttude ossa saabus 1 võistlustöö, esimese vanusekategooria esindaja Maarja All. Tema jutt "Võrratu

Kirjastus Fantaasia ilmutas sarjas ÌMaailma fantaasiakirjanduse tippteoseidì Marion Zimmer Bradly suurromaani ÌAvaloni ududì ( The Mists of Avalon; 1983) teise poole. Romaani esimene pool ilmus sama kirjastuse samas sarjas aastal 2001. Romaan on ilmselge verstapost nii kuningas Arthuri teemalises fantaasiakirjanduses, kui ka feministlikus ulmes. Pehmeköitelise romaani on tõlkinud Liisi Ojamaa ja Jaana Peetersoo.

Kirjastus Varrak avaldas sarjaväliselt ja kõvas köites Umberto Eco romaani ÌBaudolinoì ( Baudolino; 2000). Selle ulmekirjanduse ääremaile jääva romaani tõlkis Üllar Ploom. Siinkohal oleks sobilik meenutada, et see on juba teine Umberto Eco tõlge viimase poole aasta joksul ? suvel avaldas kirjastus Eesti Raamat Merike Pau vahendatuna Umberto Eco romaani ÌEilse päeva saarì ( L'isola del giorno prima; 1994).

Kirjastus Eesti Raamat avaldas sarjas ÌNobeli laureaatì William Goldingi kogumiku ÌPärijad. Merehädaline Martinì. Romaanid ÌPärijadì ( The Inheritors; 1955) ja ÌMerehädaline Martinì ( Pincher Martin; 1956) jäävad ulmekirjanduse ääremaadele, kuigi enamus tunnustatud ulmeentsüklopeediad pühandab neile rohkelt trükiruumi. Romaanid on tõlkinud Matti Piirimaa ning kogumik ilmus ümbrispaberiga kõvas köites.

Jätkub J. D. Robbi ulmelis-lembeliste kriminaalromaanide ilmumine maakeeles. Lisaks jaanuari lõpus trükivalgust näinud romaanile ÌHukatuslik ekstaasì, ilmus veebruari alguses sarja viies osa ÌHukatuslik kättemaksì ( Ceremony in Death; 1997). Romaani on tõlkinud Hana Arras.

Kirjastus Tänapäev avaldas Doug Naylori romaani ÌPunane Kääbus: Viimane inimeneì ( Red Dwarf: Last Human; 1995). Raamatu tõlkis Tiina Randus ning ilmus see pehmekaanelises sarjas Ì42ì. ÌPunane Kääbusì oli humoorikas briti telesari ning romaan viimasest inimesest on kolmas, mis selle järgi valmis. Kui kahe esimese romaaniseeringu autoriteks olid Rob Grant ja Doug Naylor (pseudonümmi Grant Naylor all), siis kolmanda raamatu autoriks on Rob Grant üksi ning seetõttu muutus ka kirjanikunimi.

Kirjastus Varrak avaldas sarjaväliselt ja kõvas köites Indrek Hargla romaani ÌVabaduse kõrgeim määr: Pärnaoru kroonikadì. Raamat saavutas 2002. aasta romaanivõistlusel teise koha ning ilmumiseelselt on kohalikus meedias sellest omajagu ka juttu olnud. Moodsa kombe kohaselt väldib autor romaani ulmeks nimetamist, eelistab terminit Ìfeodaalpõnevikì ja soovitab leida paralleele Mario Puzo romaaniga ÌRistiisaì.