Revolutsiooniline situatsioon

Kunagi ammu, siis kui ma veel koolis käisin, oli nõukogude aeg ja meile püüti kõige muu hulgas koolis pähe taguda vulgaarset arusaama revolutsioonilisest situatsioonist. Kõlas see umbes nõnda, et alamklassid enam ei taha ja ülemklassid ei saa...

Siinmaises ulmeelus paistab ka taas kord revolutsiooniline situatsioon kätte jõudnud olevat, sest igasugune kriitiline virin on küllaltki suureks paisunud. Alamklassid (antagu mulle selline võrdlus andeks) ei näi justkui enam vanamoodi tahtvat... oodatakse justkui muutusi. Mida teevad ülemklassid (ehk siis kõiksugu funktsionäärid), see tundub justkui saladus olevat. Või ei tee nad üldse midagi? Ka selline arvamus tundub õhus olevat..?

Ma ei tahaks kuidagi kellegi innukust maha suruda, aga nii mõnigi nö. kriitiline seisukoht ajab mind naerma. Hea on ju hõisata, et tuleks minna ja teha ja promo teha jne. Tore on! Ma võin nüüd ju olla hästi tülpinud vanamehenäss, aga tõesti on väga tüütu käia mingi väljaande toimetuses ühte ja sama juttu kümnendat korda rääkimas... tõestama, et näiteks konkreetse algupärase ulmeraamatu ilmumine on sündmus ja on sündmus ka väljaspool ulmekogukonda. Vähe sellest, kui sa pead iga kord keeletoimetajale seletama, et ulmefänn on kasutusel olev väljend ning kas Tiiu Erelti õigekeel sellest midagi teab, see on juba kolmandajärguline küsimus... ning on hästi läinud, kui keegi autoriga sel teemal üldse vaidlema hakkab.

Põhimõtteliselt samasse rubriiki liigitub ka idee ulmelist ulmefoorumiks ümber kantida. Idee on tore, aga praktikas ma selle teostumisse ei usu. Miks? Olen olnud (ja olen) kuni viie kuidagigi ulmega seotud foorumi kasutaja ning nende hingeelu ka pisut seestpoolt näinud. Foorumisse on vaja kohe alguses vähemasti paari-kolme administraatorit, sest muidu sellest asja ei saa ning vähemasti kümmet moderaatorit, kes operatiivselt koristaksid tekkivat läbu. On listirahval selliseid inimesi välja panna? Administraator ja moderaator pole miskid auametid, vähemasti ei tohiks seda olla ... see on suhteliselt ränk ja mitte kunagi lõppev töö.

Tegelikult võiks kuidagi kohaliku fändomi üldse ära kaardistada. Teha mingi ÌKes on kes eesti ulmesì tüüpi infokogumi. Saaks üldse aimu, et mida keegi ulmelt ootab (kui ootab), millest huvitub ja millele oleks (kui oleks) ise nõus õlga alla panema. See viimane on vast kõikse keerulisem küsimus, sest nõuab pisut enda võimete ja ajaressursside kainet hindamist. Selline infokogum oleks ka selleks hea, et kui kellelgi tuleb tahtmine miski ulmeteemaline projekt käima lükata, siis leiaks sealt kasvõi võimalikke kaastöölisi.