"Algernon" asutati 1998. aasta sügisel eesti algajatele ulmeautoritele avaldamisvõimaluse loomiseks pärast mõttevahetust postiloendis "SF2001". Ajakirja olemasolu mõte on olnud olla kohalike ulmefännide heade mõtete realiseerimise kohaks ja toimetusele teeb rõõmu, et need head mõtted ei ole kuhugi kadunud. Septembri alguses võttis toimetusega ühendust näitleja ning muusik Priit Öövel, pakkudes välja võimaluse, et loeb mõned "Algernonis" ilmuvad lood ette ja salvestab. Esimesed kolm lugu on praeguseks leheküljel "Tumedad tunnid" kuulajatele kättesaadavad ning käesolevas numbris ilmub Priit Öövliga ka lühike usutlus.
Aasta tagasi, 2015. aasta detsembrinumbris, arvustas Kriku talle juhuslikult kätte sattunud omakirjastuslikku muinasjutukogu "Õhulossiarhitekti käsiraamat", mis nüüdseks on e-raamatuna kättesaadav "Apollos" ja "Rahva Raamatus". Autoriga vesteldes tuli välja, et ta on professionaalne tõlkija ning mõned ilukirjanduslikud tekstid võiksid igapäevatöö kõrval olla meeldivaks vahelduseks. Kudrun Tamme hõrgus tõlkes ilmub käesolevas numbris juba teine anglo-ameerika ulmekirjaniku David Farlandi jutt "Pärast karmi talve", milles Jack London on sattunud seiklema Herbert George Wellsi loodud maailma.
Eestikeelse algupärandina ilmub Henri Hundu jutt "Maja". Toimetuse liikmed avaldavad seekord kolm artiklit: Ats Miller kirjutab kriitikast ja diskussioonist eesti ulmes, Triinu Meres arvustab Mann Loperi romaani "Kellest luuakse laule" ning Kriku vene ulme antoloogiat "Me armastame Maad" koos autorikogumikuga "Saatuse sõrmed".
Kauneid jõule ja head vana-aasta lõppu kõigile!