Keegi ei mäleta, kuidas LOTO alguse sai. Seda ei reklaamitud kusagil, aga kuuldused mängust, kus osalejate vahel raha välja jagatakse, liikusid rahva suus ringi ammu enne seda, kui mina asja vastu huvi tundma hakkasin.
Ma polnud oma tutvusringkonnast kaugeltki esimene, kes LOTOt mängima hakkas. Pigem üks viimastest. Selleks ajaks olin ma juba harjunud, et minu sõbrad omavad alati pisut rohkem raha, kui nende tööpanuse järgi oleks võinud oletada. Mul endal oli korralik töökoht ning rahamuret polnud, seega polnud ma ka huvitatud nendest pisisummadest, mida LOTO oma mängurite vahel laiali jagas.
Rahvasuu rääkis, et alguses polnud summad üldse nii tillukesed. Pigem vastupidi. Paari LOTOmänguga võis päris rikkaks saada. Kuid kuuldus uuest mängust tõi kaasa tohutu suure mängijate laine, mis omakorda taandas LOTOpileti omandamise eest makstava rahasumma naeruväärselt väikeseks. See polnud loomulikult tõeliste LOTOmängurite jaoks probleem. Kui ühe pileti eest maksti vähe, siis võis ju neid omandada hulgi. Kujunesid välja teatud seltskonnad, kes elatusidki ainult LOTO mängimisest. Ja mitte halvasti. Kuni esimese võiduni.
LOTO eripära ei piirdunud ainult piletite eest raha maksmisega. LOTO võiduks olid sina ise. Või osa sinust.
Lotopileti ostmise eeltingimuseks oli põhjalik tervisekontroll. Sellega selgitati välja sinu netoväärtus. Pärilikud haigused, suitsetamine, kroonilised haigused ja muu säärane viis LOTOmängija väärtuse alla ning mõnele võidi nendel põhjustel isegi keelduda LOTOpileteid müümast. Ja LOTOmängijate vanusevahemik oli rangelt piiritletud 18 ja 55 aastanga. Esimene piir oli absoluutne. Teine piir sõltus tervisekontrolli tulemustest ning võis kõikuda pisut siia või sinnapoole. Tulenevalt inimese bioloogilisest vanusest.
Väiksemate võitudega oli minu seltskonnast juba kokku puutunud. Võitjaga võeti viivitamatult kontakti. Alguses ma ei taibanud, kuidas asi käib, kuid hiljem seletati mulle, et lotopilet koosneb raha ülekannet kinnitavast dokumendist ja tillukesest kiibist, mis on siirdatud LOTOmängija naha alla ning mille abil on võimalik tema asukohta kiiresti ning täpselt kindlaks teha. Ja kui Tom võitis, siis peatus kõigest mõni mõnut hiljem tema maja ees must auto ning Tom paluti viisakalt autosse. Kuna võit oli väike, siis teda kaua kinni ei peetud. Tomil tuli loovutada pisut verd ning seljaüdi. Viimane oli küll ebameeldiv protseduur, kuid Tom taastus sellest üsna kiiresti. Peale haiglast välja pääsemist omandas Tom terve hunniku LOTOpileteid naeratades ise õnnelikult, et samasse kohta välk kaks korda sisse ei löö. Mäletan veel seda, kuidas ma ennast Tomi poolt korraldatud orgial oimetuks jõin. Peale seda ohjeldamatut pidutsemist otsustasin ka ise LOTOt mängima hakata.
Ühe LOTOpileti eest võis osta jäätise. Või ajalehe. Sõltuvalt sellest, kui paljud inimesed LOTOmängule registreerisid. LOTOpileti raha ei saanud kätte kohe pileti omandamisel. Sa pidid kõigepealt mängule registreerima ja siis ootama loosimist. Loosimisel tõmmati järjest loosirattast välja inimeste pileteid, kellele raha kohapeal üle kanti. Viimasena loosirattase jäänud inimesed olid võitnud.
Mõne aja pärast oli tervest meie kambast saanud kirglik LOTOmängijate seltskond. Me omandasime pileteid suurtes kogustes, kusjuures sellega teenisime kõik rohkem, kui mina oma vanal töökohal iga päev korralikult tööl käies. Tomiga juhtus ka teine õnnetus. Peale ühte ohjeldamatut orgiat jäi ta koju minnes kurja ilma kätte ning külmetas ennast korralikult. Arstid diagnoosisid tal neerupõletiku. Selle ravi oli pikk ja vaevaline ning Tomi LOTOkoefitsent muutus haiguse tõttu peaaegu olematuks. Kuhja LOTOpiletite eest ei saanud ta isegi lõunasöögiks vajalikku raha kokku. Õnneks olime meie talle tema raskel eluperioodil toeks. Me maksime kinni tema raviarve ning poputasime ta uuesti LOTOkõlblikuks.
Ja siis tuli täiesti ootamatu pauk. Olin just silmanurgast telekast loosimist vaadanud ning kontrollinud oma kontole laekunud raha hulka, kui helises telefon. Teises otsas oli hüsteeriline Mary. Ta oli võitnud. Kuigi palju ma rohkem teada ei saanud, sest telefon jäi tummaks. Järgmisel hommikul läksime Mary korterisse, kuid see oli tühi. Lisaks Mary?le oli kadunud ka mööbel ning korteri tänavapoolse akna peal rippus silt: ?Välja üürida?. Mary?t ei näinud me enam kunagi.
Mõneks ajaks võttis see meilt LOTOmängimise isu ära. Püüdsin uuesti tööle minna, kuid see polnud enam pooltki nii lihtne, kui alguses. Tööpäevad tundusid üle mõistuse pikad. Käed olid muutunud kohmakaks ning kõik tegevused võtsid palju kauem aega, kui vanasti. Ja loomulikult polnud ka mu palk enam endine. Ei kulunud kahte kuudki, kui ma hakkasin uuesti LOTOt mängima. Teised meie kambast ei pidanud niigi kaua vastu.
Ja jälle oli meil raha, millega pidu panna ning endale mõnus äraolemine lubada. Tomi tervis läks uuesti halvemaks, kuid selle asemel, et meie kulul elada, omandas ta järjest suuremaid koguseid LOTOpileteid.
?Kui minna, siis lauluga!? nagu ta meile ütles.
Me ei tea, kas ta läks lauluga või mitte. Paari kuu pärast ta enam meie üritustele ei ilmunud. Räägiti, et tema võidu vormistamisega oli olnud mingi probleem. Ta kas üritas tappa talle järele tulnud LOTOmängu esindajaid. Või iseennast. Teades, kui alla oli käinud Tomi füüsis, oletasime pigem viimast varianti.
Siis hakati LOTOpiletite eest rohkem maksma. Et polevat piisavalt mängijaid. Polnudki vaja omandada kamaluga pileteid, et oma igakuist rahakogust kätte saada. Piisas paarist-kolmestki. Meie võtsime selle teate vastu rahuloluga, sest pärast Tomi kadumist olime kokku leppinud, et püüame enda LOTOsõltuvust vähendada. Omandades iga kord vähem pileteid. Aga iga kord paar piletit vähem omandades maksti meile pihku mõnikord isegi suurem summa, kui LOTOmängu kõrgperioodil.
Ma olin juba ammu loobunud loosimiste vaatamisest. Pigem vaatasin oma pangaarvet, kuhu perioodiliselt LOTOmängu raha laekus. Ja siis ühel õhtul koputati minu uksele.
?Te olete võitnud!? teatatas ukse taga seisev mees lakooniliselt.
?Kui palju?? küsisin mina. Viimasel ajal oli ümbruskonnas väiksemaid võite riburada pidi peaaegu kõigil ette tulnud.
?Peavõit!? vastas mees. Esimene hetke ma nagu ei kuulnud, mida mulle öeldi. Aeg aeglustas oma liikumist ning kõhtu lõi selline elektriangerja tunne. Koridoritrepist kostsid veel kahed üles tulevad sammud ning ma pöördusin järsult ümber, et köögiuksest välja tormata. Ilmaasjata. Kukla taga, kus peitus naha alla süstitud implantaat, sähvatas hetkeks must valu ning seejärel ei mäleta ma midagi.
Praegu leban ma tilgutite all. Mõlemad neerud on juba eemaldatud. Suur osa muudest elunditest on ka kas osaliselt või täielikult välja lõigatud. Elus olen nähtavasti vaid seetõttu, et patsient, kellele on lubatud minu süda, pole veel operatsiooniks valmis. Ja kui mind voodisse pandi ning käed voodiraami külge kinnitati (et ma oma kallihinnalist keha ei vigastaks) tundsin peopesa all madratsi sees tillukest kühmu. Kui ma selle suure vaevaga kätte sain, osutus see sügavale madratsi sisse surutud juuksenõelaks. Samaks nõelaks, mille ma olin oma esimese LOTOpileti raha eest Mary?le kinkinud.