Otsing

Kirjastus Fantaasia avaldas Edgar Allan Poe kogumiku ÌPunase Surma maskì. Kaheksast novellist valikkogu koostas Raul Sulbi, jutud on tõlkinud Eva Luts, Andrus Igalaan ja Silver Sära. Kõvas kiletatud köites raamat sisaldab ka Raul Sulbi järelsõna. Tegu on huvitava valikuga, mis esindab pärast II maailmasõda ilmunud Edgar Allan Poe kogumikest autorit kõige paremini kui ulmekirjanduse üht rajajat. Tekstinäiteks novell ÌMetzengersteinì meie ajakirja käesoleva kuu numbrist, rubriigist ÌIlmumasì.

Ehk siis Heideggeri järgi "Miks on miski ja ei pigem eimiski?" - ehkki eesti ulmest rääkides tekib aeg-ajalt tunne, et kysimuse teistpidi pööramiseks ei olekski vaja eriti palju liialdada. Nojah. Esimene sapp pritsitud ja nääre kõhevil, lähme asja juurde. Eesti ulme on pisike, umbes nagu ka selle lugejaskond, rahvas, riik ja muu säärane. See tähendab, et siin võib kohata igasuguseid naljakaid perverssusi, mida mujal maailmas ei saaks ettegi kujutada. Esiteks on meie fändom muidugi konnatiik - igayks tunneb igayhte, suuremat osa inimestevahelistest suhetest mõjutab kognitiivne ajalugu nagu "mis

Kirjastus Fantaasia avaldas Maniakkide Tänava debüütromaani ÌMu aknad on puust ja seinad paistavad läbiì. Tegu on 2000. aasta romaanivõistlusel kümne parema seas äramärgitud tekstiga, millest on tutvustav katkend ka meie ajakirja käesoleva kuu rubriigis ÌIlmumasì. Romaan ilmus kiletatud kõvas köites ja Raul Sulbi järelsõnaga.

Meelis Friedenthali romaan "Kuldne aeg" saavutas äsjasel romaanivõistlusel kolmanda koha. "Algernoni" toimetus soovib kirjanikule sel puhul südamest õnne ja edu. Lühikeses usutluses valgustab kirjanik oma viimase aja teoste saamislugu ja tagamaid. Sinu romaan "Kuldne aeg" võitis romaanivõistlusel kolmanda koha. Seni oled kirjutanud eranditult fantastilist proosat. Peale mõnede valitud isikute ei ole "Kuldset aega" ilmselt veel kellelgi olnud võimalust lugeda. Mida võib tulevane lugeja seda romaani avades loota? Juhan Habicht andis SF2001 listis üldiselt sellele küsimusele juba ? vähemalt

Reedel, 14. novembril toimub trahteri ÌLabürintì kaminasaalis taas igakuine Tartu ulmefännide kokkusaamine. Algusaeg on 19.00.

23. veebruari "Areenis" ilmus Fagira D. Morti pikk intervjuu Raul Sulbiga, Eesti ulme hiilgusest ja viletsusest: http://www.ekspress.ee/viewdoc/F538BCC27F0518B1C2256FAE006E72B8 . Seda intekat lugedes ei osanud ma alguses ei a-d ega o-d mõelda. Nimelt hiilgusest ei olnud just eriti palju juttu, pigem ikka viletsusest ja väsimusest. Stiilis, et järele on jäänud vaid ebaühtlase tasemega "Algernon", BAAS on varjusurmas, ulmekirjanduse bibliograafia on ammu aegunud, tuhin on möödas, vaimustus lahtus, tarbijaskonda õieti polegi, kodumaine toodang on tuim ja igav, tegijad väsind ja tülis, kriitikud

Kirjastus Monokkel avaldas Gustav Meyrinki romaani ÌValge dominiiklaneì ( Der weiße Dominikaner: Aus dem Tagebuch eines Unsichtbaren; 1921). See on juba teine selle austria müstiku raamat selles kuus selletsamalt kirjastuselt. Kõvakaanelise raamatu tõlkis Uno Liivaku.

Kirjastus Tänapäev üllitas Kurt Vonneguti libaulmeromaani ÌT?empionide eine, ehk Hüvasti, sinine esmaspäev!ì ( Breakfast of Champions, or Goodbye Blue Monday!; 1973) uustrüki. Klassikalise tõlke autoriks on Valda Raud ning romaan ilmus kõva kiletatud köitena sarjas ÌPunane Raamatì.

Kirjastus Monokkel avaldas Gustav Meyrinki romaani ( Das grüne Gesicht; 1916). Meyrink oli austria müstik, kelle okultistlik proosa omab ka teatavaid kokkupuutepunkte ulmekirjandusega. Eesti keeles on seni ilmunud tema romaanid ÌGolemì ja ÌVolbriööì ning kümmekond lühilugu erinevatel aegadel ja erinevates väljaannetes. Kõvaköitelise romaani on tõlkinud Uno Liivaku.

Poelettidele on jõudmas kirjastuses ?Varrak? ilmunud õudusantoloogia ?Õudne Eesti?. Antoloogias on esindatud 31 kirjanikku, jutud pärinevad ajavahemikust 1866 kuni 2004 ja neid ühendavaks teemaks on eestiaineline folkloorne-üleloomulik õudus. Antoloogia sündis ideest ühendada ühtede kaante vahele tekstid, mida sujuvalt on hakatud eesti etnohorroriks kutsuma. Töö käigus aga selgus, et ilmselt on arukas teema kandepinda pisut avardada, nii võiks öelda, et ?Õudne Eesti? on omapärane õudusfantastiline peegelpilt eesti maa ja linnaelust keskajast tänapäevani; selles on esindatud nii teadlik ja