Otsing

I Hill Valley, California 1986, 11. juuli Mis te arvate, kuidas on käia tüdrukuga, kes teab, kuidas teie ühine tulevik välja näeb? Mitte ainult, et ta ei tea - milline naine ei teaks täpselt tulevikku, eks ole - vaid, et ta on seda ka näinud. Ja mis kõige hirmsam - ta on näinud ennast vanana ja ta on näinud teid, tema abikaasat ennasttäis kehkenpüksina. Ühesõnaga, milline võib olla kooselu tüdrukuga, kes on käinud teie ühises tulevikus? Tõtt-öelda, ei käinud ta tulevikus üksi, mina olin seal samuti; aga hetkel, mil Jennifer sattus meie tuleviku minade peale, olin mina hõivatud ühe neetud

VIIMAST KORDA SUUREL EKRAANIL ANDREI TARKOVSKI Head filmid ei vanane. Vananevad koopiad, millele on jäädvustatud maailma filmikunsti juhtivate meistrite loominguline fantaasialend. Rikneb heli, "närtsivad" värvid ja kujutis. Ja kuni seda protsessi pole võimalik peatada, tahaksime me, kallid vaatajad, veelkord näidata teile seda, mis moodustab meie filmifondi au ja uhkuse. See, et uut läbivaatustsüklit alustame Tarkovskist, pole muidugi juhuslik. Kõigepealt sellepärast, et ta on üks populaarseimatest filmirezhissööridest Eestis. Seda kinnitavad täissaalid Meistri 70. juubeliks korraldatud

Tänavusel Estconil ettekande ajal küsis minult ulmefänn Velbu provotseeriva küsimuse: "Kuidas sa suhtud Osvald Soobli loomingusse?" Vastamisel seletasin midagi umbes sellist, et Soobel ei ole ulmekirjandus selle tavalises mõttes, vaid pigem midagi kunstmuinasjuttude sarnast. Ning et kui sarnast asja enamvähem elementaarseid stilistilisi reegleid järgides teha, siis miks mitte. Konkreetselt Sooblil, lisasin, on paraku nondesamade elementaarsete reeglite valdamiseni veel pikk tee. Soobel on mitmes mõttes huvitav nähtus. Esiteks võib muidugi tema isikule kinnitada mõttes sildi "parandamatu

Marion Zimmer Bradley romaani järjekordne osa ilmub kirjastuse "Fantaasia" toimetusel Liisi Ojamaa tõlkes. KOLMAS RAAMAT HIRVEKUNINGAS 1 Sel aastaajal tundus päike Lothianis vaevu puhkamagi minevat; kuninganna Morgause virgus, kui valgus hakkas läbi kardinate hiilima, ometi oli nii vara, et kajakadki ei lennanud veel. Aga juba oli küllalt valge, et silm seletaks tema kõrval magava noormehe karvast, lihaselist keha... eelisõigus, mida too oli nautinud suurema osa talvest. Mees oli üks Loti kunagisi relvakandjaid, kes oli juba enne Loti surma kuningannale igatsevaid pilke heitnud. Ja selle

Maniakkide Tänava romaan "Mu aknad on puust ja seinad paistavad läbi" märgiti ära 2000. aasta romaanivõistlusel ja ilmub kirjastuse "Fantaasia" toimetusel. Teos arendab mõneti edasi "Algernonis" 1999. aasta märtsis ilmunud novelli "Choronzon". Kirjastaja andmetel on romaan segu õuduskirjandusele omastest öistest surnuaedadest, mootorsaagidest, punk-kultuurile omasest õhustikust, vaimukast jutustamislaadist ja moodsast linnafantaasiast. Proloog "Surm on lahti" ESIMENE PEATÜKK TÄHELEPANU! Ekstrasenss, maagiliste teaduste kandidaat, hüpno-energoterapeut-kirurg SERGEI IVANOVIT? GAVRU?A võtab vastu

1 Oli laupäeva varahommik, mistõttu Nikolai alles magas, kui vana helesinise kabiiniga krägisev veomasin väravast sisse oigas ja muru sisse sügavaid jälgi surudes aiamaani vuras. Uks kolksatas lahti. Saapad pritsisid pori ja maandumismütsatusega koos kõlas valjuhäälne vandumine. ?Pane no ometi lauad alla!? karjus Aadu maja poole. ?Masin vajub ära ma räägin sulle!? Nikolai magas südamerahus edasi, aga tema naine Inina, kes oli köögis hommikukohvi keetmas, tundis ennast varajasest külalisest pisut eksitatuna ja sellised üllatuseid tegid ta alati pahuraks. Ta sikutas hommikumantli hõlmad ihule

Leander Petzoldt "Väike deemonite ja vaimolendite leksikon" Miks ei leia Igavene Juut rahu? Miks läheb põrgusse pastori armuke, aga pastoril endal on endiselt lootust taevasse pääseda? Kust on näkineiu saanud oma kauni välimuse? Kust on pärit Dracula verejanulisus? Kuidas õigesti käituda kohates deemonlikku olendit? Nendele ja paljudele teistele küsimustele annab vastused äsja ilmunud "Väike deemonite ja vaimolendite leksikon". Raamat toob meieni Dracula, haldjad, ükssarvikud, kummitused, trollid, draakonid ja paljud teised rahvausundi maailmast pärit kujud ühtaegu asjatundlikul ja kergesti

Käesolev on katkend Neal Stephensoni peatselt ilmuvast romaanist "Lumevaring". Kirjastus "Varrak", tõlkija Juhan Habicht. White Columnsi väljasõidu juures on must auto, pantrina hüppevalmis, läikivalt teraskestalt peegeldumas Oahu tee reklaamvalgus. Üksus. MetaCop Unlimitedi liikuvüksus. Uksel on hõbedaselt läikiv vapp, praetaldriku mõõtu politseimärk, millel on organisatsiooni nimi ja kiri: VALIGE 1-800-COPS Arveldus kõigi levinumate krediitkaartidega MetaCop on ametlik rahuvalvejõud White Columnsites, Windsori Mäe Tallides, Jooksva Karu Kõrgendikel, Kaneeliorgudes ja Cloverdelle?i Farmides

Must ja valge Tegelikult ei ole teadus kui osake tänapäeva maailmast üldsegi mitte nii inimkauge ja matemaatiline, kui paljud arvavad. Mina näiteks olen alati selles mingi salapärase võlu leidnud olevat. Vahelduseks on ju täitsa huvitav teha endale selgeks astrofüüsika või orgaanilise keemia või programmeerimise põhialused? Aga kui teadus muutub lausa jumalaks? Miljonid inimesed on valinud endale uue religiooni ? teaduse? Keegi küll ei teadvusta seda just sellena, aga siiski. Ma mõtlen, kui inimesed päevast päeva tegelevad teaduse eri harudega ? et maailma paremaks muuta, et elu mugavamaks

Käesolev on katkend Indrek Hargla kirjastuse "Varrak" toimetusel peatselt ilmuvast romaanist "Vabaduse kõrgeim määr". Zmai koukis paunast tandrilt kaasavõetud käelaba välja, vaatas seda ja mõtles. Kunagi oli vana Baugor just teda targa õpilaseks välja valinud, sest tundis, et noormehes on mingeid nõiavõimeid. Neid tuleb usaldada, oli Baugor rääkinud, sinu vaist on midagi enamat kui tavalise inimese oma. Nõidumiseks ja posimiseks on sadu võimalusi, aga ainult õige mehe vaist ütleb, milline neist parasjagu kõige paslikum on. Kui sa midagi kangesti tunned, kui midagi ärevalt su sees kraabib ja