Otsing

Michael Lohr on mitmekülgne mees. Vist ainult pühendumusega salateadustele saab seletada fakti, et ta leidis meie võrguajakirja. Ning otsustas, et tahab kaastööd pakkuda ? lihtsalt seepärast, et eesti keel on üks neid väheseid, milles tal veel midagi ilmunud ei ole. Vastastikku nõu pidades leidsime, et algatuseks sobiks kõige paremini üks tema intervjuudest ? sest Storm Constantine on kirjanik, kes vääriks ka Eestis senisest suuremat tähelepanu. Ning kui intervjuu tekitab pigem uusi küsimusi kui pakub vastuseid, siis ? nii see ju peakski õige ulme ja ulmekirjaniku puhul olema. Tõlkinud Juhan

??oled ei keegi ja samas ka kõik oled kui raamatust rebitud lõik millel algust ei ole ja lõppu ei näe sinust haarata püüdsin veena valgusid käest?? ?Nii imelik luuletus!?. Suvilaesisel laudisel istuv Marile oli pisut pettunud. ?Ise sa ütlesid, et see on väga ilus luuletus!?, arvustas blond plikatirts jalgu kõigutades autorit. ?Ongi!?, sähmas õde Ellen. ?Sa oled minust ju tervelt viis aastat noorem. Kasva veidi, siis hakkad maailma asjadest kah veidi rohkem aru saama. Kas elu on elamist väärt vaid siis, kui oled jäätist ja küpsiseid silmini täis ning karussellil sellesama sogaga nii iseennast

Jutt käib muidugi Trubetsky ?Anarhistidest?. Ja siia tulen ma oma kurtmisega seepärast, et vaevalt tarbijakaitse jutule võtaks. Kaanel ju selgelt kirjas: Trubetsky Anarhistid. See mees näeb asja niimoodi ja savisaar temaga. Aga ikkagi oodanuks enamat. Ei hakka üle kordama keelenurinaid, mis said öeldud juba 16. aprilli Arkaadias. Ei ka seda, mida Leo Luks 26. märtsi Sirpi kirja pani (? Vormilt entsüklopeedia, sisult punkromaan?). Aga mõned asjad on hingele jäänud ikkagi. Kui ma loen, et 70ndatel korraks edukas poprokkar Steve Harley (mis iganes tal peaks anarhismiga pistmist olema?) ei suutnud

Teose arvustused Ulmekirjanduse BAASis Tõlkinud Sash Uusjärv ?Sinine küünlaleek? on üks mu lemmiklugudest. Novelli tegevus toimub maailmas, mille juurde olen korduvalt tagasi pöördunud ? näiteks jutustuses ?Ogapoiss? (?The Thorn Boy? ) ja ka momendil käsil olevas fantaasiatriloogias, mis algab romaaniga ?Merilohe pärija?(?Sea Dragon Heir? ). See on maailm, mis sinna sisenemise hetkest alates saab minu jaoks täiesti reaalseks, alternatiivseks tegelikkuseks. ?Sinine küünlaleek? on avaldatud Pete Crowtheri antoloogias ?Hauakambrid? (?Tombs? ). Lugu on inspireeritud ühest Aleksander Suure kadunud

Tõlkinud Sash Uusjärv Üksik valgusfookus, kaduvväike hõõguv elukübe oli nende püüdluste eesmärk. Soov taasluua säde, millest kõik alguse sai. Mõned küsisid miks, mõned rääksid hukatusest, teised jälle needusest. Paljud arvasid, et nad mängivad Jumalat, veel enamad aga, et nad on teaduse uusi aluseid sepistavad pioneerid. Midagi kvantide taga, kuid alati on aparaatides kotermann sees. Singulaarsus ei olnud veel aset leidnud. Ent Brookhaveni Instituudi füüsikute grupp oli juba palju päevi katkematult töötanud. Ootus, et nüüd tõepoolest on kätte jõudmas otsustava läbimurde päev ja nad kordavad

"Algernoni" lugejate lemmik Indrek Hargla väitis hiljuti kirjanduslistis, et kirjanik peab olema riigi vastu. Soovisin, et ta riigi defineeriks, kuid ta ei teinud seda. Mis see riik siis ikkagi on? Bürokraadid? Infrastruktuur? Nagu Kivisildnikul: "Mul on kästud kusta teie kaevu"? Kas see on piisavalt riigivastane, kui ma mõne riigiametniku läbi sõiman või mõne elektrijuhtme läbi lõikan? (Kas see on globaliseerumisvastane, kui ma mõne auto või vitriini puruks taon?) Miks peaks kirjaniku põhivaenlaseks olema riik? Miks mitte kohalik omavalitsus või korteriühistu? Miks mitte Euroopa Liit või NATO

Mitme inimese peas sisuliselt üheaegselt aset leidnud mõttesähvatuse ning allakirjutanud paari unetu öö tulemusel on Eesti wõrgumaastikule tekkinud uus ulmega seotud projekt, mille koondnimetuseks on Tarkpea. Tarkpea eesmärgiks on akumuleerida osa eesti ulmehuviliste teadmistest wõrgupõhise minienstüklopeedia kujule. Valdkonnaks, mida Tarkpea võiks katta, on kõik laias mõttes eesti ulmesse puutuv: eesti kirjanikud ja nende teosed, fändom, üritused, kõikvõimalikud projektid ja ettevõtmised. SF2001 FAQ-i mõte on ilmselt igaveseks hingusele läinud, mimetatud postiloendi veteranidel on aga

Ei juhtu just tihti, et eesti ajakirjanduses avaldataks tunnustatud kirjaniku tuumakas essee kirjutama õppimise ja kirjutama õpetamise kohta. "Eesti Päevalehes" selline artikkel igatahes hiljaaegu, täpsemalt 23. veebruaril, ilmus. Autoriks Tõnu Õnnepalu, kes luges aasta aega Tartu Ülikoolis vastavat kursust. Õnnepalu jagab oma noored kirjutajad kaheks rühmaks: neiks, kelle jaoks kirjandus on midagi väiskeskkonda kuuluvat ja neiks, kelle puhul on olemas isiklik suhe kirjandusega, kelle siseelus on kirjandusel oluline koht. Minul isiklikult tekkis sel pinnal küsimus: kuivõrd võib igasuguste

TEGELASED: VÄITLEJAD ESIMEES MANGAAN CABBALET JACKSON NORTON POTAPOV EMA LAPS KOMANDANT HÄÄL TAEVAST PULMALISED (rahvalaulu kapell) 3 SAADIKUT EIT TAAT LOOMAAIA DIREKTOR EKSPERT JACK KENNEDY ROBERT KENNEDY NIKITA HRUŠTSOV GALAKTAATOR TAEVAISA UURIJA MINISTER PERSONALIAMETNIK ARST KUNN UNIVERSUMIVÄRAVATE VALVUR Häppeningist: Universumiväravad on häppening, kus puudub piir lava ja saali vahel ning mis valmib näitlejate ning publiku koostöös. Eriti oluline roll on sõnavõtjatest liikmetel. Väitlusest: Kokkulepitud väitlejate vahel loositakse iga päevakorra punkti alguses alternatiivid, kes millist