Otsing

[[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"157","field_deltas":{},"link_text":"farland.png","attributes":{"height":"300","width":"300","style":"width: 300px; height: 300px; margin: 10px; float: left;","class":"media-image media-element file-media-large","data-delta":"1"},"fields":{}}]]David Farland on nimekas ulmeautor, kes on kirjutanud üle 50 romaani. Ta on võitnud Philip K. Dicki mälestusauhinna parima ingliskeelse romaani eripreemia teadusulme romaani "Minu tee Paradiisi" (On My Way to Paradise) eest, Whitney aasta parima romaani auhinna ajaloolise romaani "Inglite kompaniis" (In

[[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"155","field_deltas":{},"link_text":"poodud-võõras.jpg","attributes":{"height":"411","width":"265","style":"width: 265px; height: 411px; margin: 10px; float: left;","class":"media-image media-element file-media-large","data-delta":"1"},"fields":{}}]] Jutt on Philip K. Dicki autorikogu nimilugu (Skarabeus 2016) ja selle on inglise keelest tõlkinud Arvi Nikkarev. Jutt ilmub "Algernonis" autori pärijate esindaja loal. Joonistuse autor on Smith ja see on kopeeritud Gutenbergi Projekti e-raamatust https://www.gutenberg.org/files/41562/41562-h/41562

[[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"158","field_deltas":{},"link_text":"stone-mother.jpg","attributes":{"height":"320","width":"234","style":"width: 234px; height: 320px; margin: 10px; float: left;","class":"media-image media-element file-media-large","data-delta":"1"},"fields":{}}]] David Farlandi jutu on inglise keelest tõlkinud Kudrun Tamm. Autorilt ilmuvad käesoleva numbri artiklite rubriigis ka nõuanded jutukirjutajale. Siis, kui pilved alles õppisid lendama ning hulkusid tihti märjul jalul mööda maad, oli pika mudase tee lõpus maailmaääre kaljude lähedal linnake, mille

Inglise keelest tõlkinud Kristjan Sander. Autori kodulehekülg: http://hollyheisey.com/ Selles pakikeses on: kolm kirja (koos meie juhistega avamise järjekorra suhtes, inimeste ajaarvamise järgi); üks muusikariist, suupill; üks plastpakk kolme hambaharjaga; üks tuub hambapastat; üks riidest Maa imetaja, karu (edasine liigiline kuuluvus ebaselge), täidetud sünteetilise materjaliga. (Meil on kahju vähese sümmeetria pärast: riidest loom on kunagi ilmselgelt purunenud ja parandatud. Meil kästi seda mitte muuta.) Esimene kiri. 18. juulil 2041. Kallis Ryan! Nad ütlesid mulle, et sa saad sellle pärast

Ärinädala teine päev hakkas peaaegu keskööd tiksuma. Värvilised puulehed tormasid mööda kõnniteed olendite vahelt krabisedes läbi. Ngrlop, Ngrlep, Ngrlip ja Ngrlap seisid teelõigu ainsast tänavavalgustist nii kaugel, et nende varjud joonistusid kehadest kordi pikemaks. Seda polnud tegelikult kuigi palju, sest täiskasvanud inimesele ulatunuks olendid vaevu rinnuni. Nad seisid vaikides plankaiaga piirneva kahekordse ridaelamu ees, uurides oma järjekordset objekti. Aga enne ülemisel korrusel kollaselt säravate lastetoa ja magamistoa tulede kustumist ei saanud siseneda. Metsaküla oli üks Kendra

Ma kirjutan Sulle nüüd neist kõik, mis ma tean. Loe lõpuni. Nad astusid mu eest kõrvale, kui ma öösel pissile läksin ja nende hulk sulgus mu voodi ees uuesti, kui teki alla tagasi pugesin. Nad on üleni hallid: nende riided on hallid, nende juuksed on hallid, nende nahk on hall ja nende silmavalged on silmahallid. Nad on alati väga vaiksed. Pimedas ei ole neid näha ja hämaruses võib vaid aimata, kus nad on. Ainult valges on näha, et nad on üleni hallid. Ma ei tea, kui palju neid on. Kõige rohkem olen näinud kaheksat korraga. Alguses arvasin ma, et nad on kõigil. Kui ma olin väga väike, kurtis

Meelis Friedenthal. Inglite keel. Varrak 2016. "Algernoni" 2012. aasta septembrinumbris arvustas allakirjutanu sama autori teist romaani "Mesilased" (Varrak 2012). Paljuga, mis öeldud tollal, tuleb nõustuda tänagi. Meelis Friedenthal on hea jutustaja (käesolevas romaanis vahest sujuvamgi: lugu läheb palju rutem käima) ning tunneb põhjalikult ajastut, millest kirjutab. Käesolevas tekstis on vast rohkemgi fantastikat kui eelmises - on ju mingite asjadega seotud needused või nonde endi agentsus (ehk siis rahvakeeli vägi) üks õuduskirjanduse levinumatest motiividest. Erinevalt "Mesilastest"

[[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"151","field_deltas":{},"link_text":"gogoli-disko.JPG","attributes":{"height":"411","width":"271","style":"width: 198px; height: 300px; margin: 10px 40px; float: left;","class":"media-image media-element file-media-large","data-delta":"1"},"fields":{}}]]Paavo Matsin, "Gogoli disko". Lepp ja Nagel 2015. Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhind 2016. Alternatiivajalugude buum jätkub: 2015. aastal ilmunud Paavo Matsini "Gogoli disko" hinnati koguni oma aasta parimaks romaaniks. Võib üles lugeda teose omapärasid: toimumiskohaks on

[[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"150","field_deltas":{},"link_text":"täheaeg-4-flööditüdruk.jpg","attributes":{"style":"width: 160px; height: 240px; margin: 10px; float: left;","class":"media-image media-element file-media-large","data-delta":"1"},"fields":{}}]]Kristjan Sandri jutt "Ei puhka sinus" ilmus esmakordselt kogumikus "Täheaeg 4: Flööditüdruk" (2008). 1. Lui vaatas teisel pool lauda istuvat meest ja mõistatas, mis tollel viga võiks olla. Kehaehitus oli vanahärral pigem sportlik. Võibolla vähk. Doonormaks, neerud ja muud taolised asjad on tal kindlasti kuskil