Otsing

Varjud seinal

Tõlkinud Silver Sära „Õhtul enne Edwardi surma oli Henryl Edwardiga kabinetis sõnavahetus,” ütles Caroline Glynn. Caroline oli vanemapoolne, pikka kasvu ja kohutavalt kõhn naisterahvas, kelle nägu oli värvitu ning näoilme karm. Tema hääletoon polnud salvav, vaid range ja tõsine. Noorem õde Rebecca Ann Glynn, tüsedam roosade põskede ning hallide lokkis juustega naine, ahmis õhku. Ta istus sohvanurgas, seljas must volangidega siidkleit, ja pööritas hirmunult silmi, vaadates otsa Caroline´ile ja seejärel kolmandale õele, perekonna iludusele proua Stephen Brighamile, kelle nimi oli varem olnud

Küsimused

1. Läti vapi vasakpoolne loom on ilmselt punane lõvi, aga parempoolne? See elukas on ka SAABi ja Scania logol. Tal on lõvi kõrvad. Ta sigib munemise teel. Kopenhaageni zooloogiamuuseumis on selle eluka topis. Antiikajal võis Sküütiast hulgaliselt nende luid leida. Keskajal peeti teda abielutruuduse sümboliks, samuti Jeesuse sümboliks, kes oli nii maine kui jumalik. Antiloobisarvi müüdi tema küüniste pähe ja jaanalinnumune tema munade pähe. 2. Kui Ateena vallutas 5. sajandil e.m.a. Deelose saare, keelustas ta seal kaks tegevust. Seaduse täitmine oleks olnud vägagi ulmeline, ent naabersaare

September 2007

Uus "Algernoni" number ilmub teisipäeva öösel vastu kolmapäeva.

 

Käesolevas, kahetsusttekitavalt kaua viibinud numbris ilmuvad Estconil peetud ettekanded Jüri Kaldalt ning Kivisildnikult. Samuti avaldame Taivo Risti poolt koostatud huvitava mälumängu küsimused ja vastused.

 

Tõlgete rubriigis ilmub Silver Sära asjatundlikus tõlkes Mary E. Wilkins Freemani "Varjud seinal".

Kaastööd palume saata aadressil algernon@obs.ee.

Tuttavast ja võõrast - arvustuse asemel

"Algernoni" eelmise numbri algupärased jutud ei meelitanud mind küll neid ükshaaval arvustama, aga osutusid meeldivalt erinevateks. Mitte et ma tahaks siinkohal kuidagi ulmet defineerima hakata, aga: Üheks hea ulmejutu tunnuseks on mumeelest see, et autor püüab kõigutada lugeja arusaamist maailma asjadest. Püüab sisendada, et asjad on või vähemalt võivad olla hoopis teisiti, kui koolis õpitud. Võtame abiks näiteks Hitchhikeri kolmanda osa, kus vanema daami tundeid, kes näeb (lendava!) lennuki tiival kaht teineteisega ametis olevat paljast inimest, kirjeldatakse järgmiselt: She was mostly

Eesti kirjandus on päästetud

Mõlgutades "Algernoni" kaastööde hulga ja kvaliteedi üle, torkas täna õhtul pähe mõtlemapanev fakt. Nagu ikka, on tegu suuresti tagantjärele tarkusega ning prohvetikuulsus jääb seetõttu minust kaugele, kuid suundmus on siiski piisavalt huvitav, et sellest kirjutada. Ka siis, kui ma täielikult eksima peaksin. Nimelt langes "Algernoni" kaastööde kogus ja tase väga märgatavalt aastatel 2000-2002 ning midagi rõõmustavat ei toimunud ka järgnevatel aastatel. See tähendab aastaid, mil said täiskasvanuiks inimesed, kes on sündinud 1983-1987 ning seega minust vähemalt 5-6 aastat nooremad. Huvitaval

Raam

Hommik Venemaa. Baikali sõjaväeringkond. Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede raadioluure Zakamenski polk. Nooremleitnant Gubov tõuseb koikul ehmatusega istuli - keegi kolgib pööraselt ta toauksele. Ajanud kirsad paljaste jalgade otsa kõigub ta unesegasena ukseni. Lävel seisab väeosa ülem alampolkovnik Fomin luitunud maikasärgi väel. Gubov üritab määrustikku järgida, aga polkovnik rahmab tõrjuvalt käega, ta näos peegeldub pohmellisegane paanika. “Oi bljääd! Ema, sünnita mind tagasi! Oi emake! Milline mure!” “Äsja tuli ringkonna staabist telefonogramm. Järgmise kuu alguses tuleb meie

Meediaarvustus

Vähemalt korra on “Algernonis” avaldatud meediaarvustus. See ajendas ka mind meediaarvustust kirjutama. Räägitakse, et iga ajalehe lugejad elavad omas maailmas. Venemaa nädalalehe “Moja semja” lugejad elavad sel juhul kergelt ulmelises maailmas. Konkreetsuse mõttes, lugesin lehte number 26 (158) juulist 2003. Viletsal paberil trükitud, mustvalge, väliskaaned mustpunavalged. See number ilmus Moskvas 848 797-eksemplarilises tiraais. Seetõttu peaks ajaleht võrdlemisi mõjukas olema. Esileheküljelt saab teada kõige tähtsamad uudised lehes ja niimoodi ka selle, kas see on kollane või kvaliteetleht

Vana lapsehoidja jutustus

Te ju teate, mu kullakesed, et teie ema oli orb ning oma vanemate ainuke laps. Ja ma julgen arvata, et te olete kuulnud oma vanaisast, kes oli kirikuõpetaja Westmorelandis, kust pärinen ka mina. Tookord olin ma kõigest noor tüdruk ja õppisin külakoolis, kui ühel päeval astus sisse teie vanaema ja küsis koolipreililt, kas too ei tea kedagi õpilast, kes võiks tulla tema juurde lapsehoidjaks. Ja ma ütlen teile, et olin väga uhke, kui koolipreili kutsus mu enda juurde, kiitis mind, et ma oskan hästi kududa ja olen rahulik ning aus tüdruk, ja et minu vanemad on korralikud inimesed, mis sellest, et

Deus ex machina

Ühel ilusal päikesepaistelisel pärastlõunal istus linna keskel rohetava pargi pingile üks täiesti tavaline noormees. Mitte keegi pargis jalutajatest polnud tema tulekut tähele pannud ja, kui päris aus olla, siis ei tundnud ka erilist huvi tulnuka edasiste plaanide kohta. Kevad oli just äsja oma kohvrid lahti pakkinud ning pargisolijate meeled kuhjati üle tormilise tärkamise, paaritlemise ja kasvamise meluga. Muld lõhnas, linnud lõõritasid kaunihäälselt nõudes konkurentide lahkumist juba hõivatud territooriumilt ning parginurgas koertele eraldatud liivaplatsil läks ühe käharsaba pärast tõsiseks

Selles numbris