Otsing

Sulle, juhuslikult kohatud tundmatule See juhtus – inimkeeli öeldes – tükk aega tagasi pühapäeval, veidi pärast keskpäeva, maaliinide autobussis. Kõik istmed olid kinni ja vaatamata oma eale jäin ühes kärukese ja tagasihoidlike hommikuste täikaleidude kotiga seisma. Mõni tosin meetrit enne peatust andis ta konduktorile märku, et tahab peale tulla, tõi üles ühe oma kohvritest ja palus veidi oodata, et ta jõuaks tuua teise. Ta oli, nagu ta pagaski, rüütatud musta. Püksid ja teksavest olid sooja suve kohta liiga soojad. Neile lisandus mootorrattakiiver, mis jutustas ta kirest nende masinate vastu

Jaanus Saksing Lugu, mille teile nüüd jutustan, leidis aset minu lähedase sõbra hea tuttavaga möödunud sajandi lõpuaastatel. Lubasin talle, et ei avalda täpset toimumispaika, aga kui võtate ette Eesti kaardi ja jagate maismaaosa risti neljaks, osutaksin kõige loodepoolsemale tükile. * Minu sõbra tuttav, nimetagem teda hr Biedermanniks, oli päritolult väliseestlane ning hiljuti saabunud Kanadast, kus ta oli sündinud. Biedermanni huvialaks oli antiigikogumine, vanematelt saadud väärtpaberid ja raha võimaldasid küllaltki vaba elu sellega tegelemiseks. Praegu aga ootas teda ajaloolisel kodumaal

Jaanus Saksing „Võta aga veel kooki!” ütles vanaema oma pojapojale, mulle, ühel sügisesel õhtupoolikul oma köögis laua taga istudes. Kell oli seitse õhtul ja väljas oli novembrikuiselt pime ja tormine, kuid köögis põles hubane valgus ja tuli pliidi all praksus lõbusalt, levitades oma kuma üle ruumi ning tekitades mõnusa soojatunde. „Vanaema, räägi palun üks lugu,” laususin kahe suutäie vahelt, ise vilksamisi moosipurgi poole piiludes. „Lugu?” imestas vanaema. „Jah, midagi sellest ajast kui sa noor olid,” vastasin, samal ajal mõteldes, kas vanaema pahandab, kui ma lusika purki pistan. „Ma kohe

Jan Willemson[[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"97","attributes":{"alt":"","class":"media-image","height":"480","style":"width: 378px; height: 480px; margin: 10px 20px; float: right;","typeof":"foaf:Image","width":"378"}}]] I „Laura, sa ei olegi veel riides?!?” Sirje seisis ukse peal, käed puusas, andes kogu oma olekuga mõista, et kui noor daam kohe-kohe ennast tekikuhja alt välja ei aja, tuleb jõumeetodid tarvitusele võtta. Ühest keskmisest padjasõjast karmimaid meetmeid polnud Laural ajaloolise kogemuse põhjal tarvis karta ja nii piisas ähvardava ohu tõrjumiseks pelgalt

Kenneth Hammond Tõlge: Kalev Lääne Endale nime tegemine Kogu oma elu olen võidelnud kõige eest, mis mul on – toit, riided, haridus ja lõpuks, minu koht kosmosepiloodina. Ma muutsin taas vooluvõimsusi, kui suur praam libises üle kolmanda asteroidivöö järgmise maagikogumiskoha poole: „Teine reaktor suri just välja Lorenz.” „Midagi uut on? See solgiämber on õnnega koos, et ta võib kosmoses olla.” Ma vaatasin ta hologrammi oma puldil: „Oleks tore, kui meil oleks maagini jõudes mõlemad, lisaks ka teine pool raskusjõugeneraatoritest.” Ta jätkas tööd: „Sa küsid jälle võimatut.” Ma naeratasin: „Ma

Simon Kewin Tõlge: Kalev Lääne Uurimisdroon oli skaneerinud seitsekümmend protsenti Marsi pinnast, kui ta leidis anomaalia. Terabaidid andmeid saadeti üles "Heraclesele", mis asus aerostatsionaarsel orbiidil Marsi ekvaatori kohal. Koos andmetega tuli drooni esialgne hinnang selle kohta, mida ta oli leidnud. „Mul on mõned intrigeerivad näidud, "Heracles". Võib-olla on viga eelmises uuringus.” Emalaeval kulus andmete analüüsiks ligi kakskümmend nanosekundit. „Ma usun, et eelmine uuring oli usaldusväärne. See omakorda tähendab, et anomaalia on reaalne. Ükski loomulik protsess planeedil ei saa

Sylvia Spruck Wrigley Tõlkinud Rauno Pärnits Tsüklist „Andromeeda postmark” =side algus Tema igikobrutavale Gysti Ekstsellentsile, meie uurimisretk jätkub, ent kardan, et meil pole häid uudiseid teiste pärmitsivilisatsioonidega kontaktide loomise osas. Oleme jõudnud järeldusele, et Jiaomu tähesüsteemi praeguste asukatega on parem kontakte vältida. Esiteks, kogu süsteem on ümbritsetud laia asteroidivööndiga, mis meie arvates on loodud kunstlikult, eesmärgiga luua kaitsevall nende orbiidi ja ülejäänud Universumi vahele. Teiseks, Jiaomu kaugemad planeedid on asustamiseks Jiaomust liiga kauged

Sylvia Spruck Wrigley Tõlkinud Rauno Pärnits Tsüklist „Andromeeda postmark” Lugupeetud autor, ma hankisin teie raamatu, „Kuiperi vöö seksituristi reisijuhi,” kasutatud raamatute müügilt frugalspacefarers.com-st. Nüüd ma mõistan, et see oli minu esimene eksimus. Siiski, kuna mul polnud aimugi, et raamatus kirjeldatu võib olla aegunud, ei osanud ma oodata nii tõsistesse jamadesse sattumist. Ma kulutasin märkimisväärse hulga raha lennuks siia ja neljatärnihotelli broneeringule, lootes kasutada „seksuaalsete naudingute küllusesarve”, mida teie raamat väitis igal krediteeritaval mehel Ceresel „vaid

Sylvia Spruck Wrigley Tõlkinud Rauno Pärnits Tsüklist „Andromeeda postmark” Komandör Reynolds, ma olen tänulik, et te lubasite Eugeniel (minu tütar, kes on muide ka suurepärane kokk) silma peal hoida. Ma olen kindel, et tal on selle üle vaid hea meel ja ta ei tee tüli. Kui ma tohin veel üht teenet paluda, siis kas te edastaksite selle kirja talle pärast kohalejõudmist. Edwardsi Lennuväebaasis, 27. juulil 2029 (avada pärast teie äratust reisi lõpus, millal iganes see siis ka poleks) Palju õnne sünnipäevaks, kallis! Ma loodan, et oled rõõmus ja terve, kui see kiri sinuni jõuab. Kui sa seda loed