Otsing

Aprill 2008

2008. aasta esimeses numbris ilmub kuus algupärast juttu, millest eraldi esiletõstmist väärib Laur Krafti õnnestunud debüüt "Ultima Cthule".

Katkenditega tutvustatakse kaht äsjailmunud romaani - Tamur Kusnetsi "Hundipäikese aega" ning Kaupo Pähkli "Ehatähe rüütlit".

Kordustrükkide rubriigist leiab Urmas Lennuki "Frankensteinimängu", mis ilmub kirjalikul kujul küll esmakordselt, kuid mida juba kolmandat aastat Emajõe Suveteatris edukalt mängitakse.

Silver Sära tuntud headuses tõlkes ilmub Ambrose Bierce'i klassikaline novell.

Mõistatus

Kolm litsi jõudsid kohale, kuid mitte üksi. Nendega koos ronis autost välja noormees, kes nägi välja nagu sutenöör ja see ta oligi. Pärast selgus, et tema nimi oli Nikita. ÌTänan väga, me ei vaja sind rohkem,ì ütlesin. Nikita vaatas ümberringi. See oli kunagine heinamaa, mis hakkas täis kasvama. See ei olnud normaalne. Ta naeratas laialt ja ütles, et ei lähe kusagile, enne kui ta pole aru saanud, mis värk siin toimuma hakkab. Oli kevad, aprillikuu, ja ehkki väljas olid plusskraadid, ei saanud niisuguses kohas mingisugust grupiseksi korraldada. Nojah, see polnud tõesti tavaline värk. Me ei

Marmorist ja elusuuruses

Tõlkinud Silver Sära Ehkki iga sõna sellest loost on tõsi, ei oota ma, et inimesed seda usuksid. Tänapäeval nõutakse enne uskumist „ratsionaalset seletust”. Las ma annan kohe alguses „ratsionaalse seletuse”, mis on leidnud kõige rohkem poolehoidu nende hulgas, kes on mu elu traagilisima loo ära kuulanud. Arvatakse, et me - tema ja mina - kogesime tol 31. oktoobril meelepetet ja et see eeldus asetab kogu toimunu rahuldavale ning usutavale alusele. Kui lugeja on mu loo ära kuulanud, võib ta ise otsustada, kui suures osas ja mis mõttes on see seletus „ratsionaalne”. Sündmustes oli kolm osalist

Kolmteist talvist hetke

Allpool avaldatakse üks peatükk Kristjan Sandri peatselt ilmuvast romaanist "Kolmteist talvist hetke", mis sai viimasel romaanivõistlusel 5. koha. Teose toimetab lugejani kirjastus "Varrak". Esimene hetk “Noh, lõpeta värisemine,” ütles onu Roma ja patsutas talle õlale. Nad istusid hämaras vagunelamus väikese raudahju ees, temperatuur õues langes (nagu ikka enne nende tulekut, seletas vuntsidega ataman) ja teekann kahises. “Küll sa tagasi saad. Küsi Lauri käest, mitu korda ta siin käinud on, kui mind ei usu.” Mustaverd mees vahtis süngelt tulle ja hõõrus käsi. “Ma ei loenda kordi, sa tead väga

Detsember 2007

Taivo Risti uus jutt on tugevasti inspireeritud Abec Defi "Arvumaagiast", mis ilmus 2007. aasta aprillinumbris.

Silver Sära tõlkes ilmub Edith Nesbiti jutt "Marmorist ja elusuuruses".

Ühe peatükiga tutvustatakse Kristjan Sandri peatselt raamatuna ilmuvat, romaanivõistlusel 5. koha pälvinud pikemat jutustust.

Kaastööd palume saata aadressil algernon@obs.ee.

Vastused, kommentaarid ja õiendused

1. greif (11). Veel pakuti basilisk. 1 ei vastanud. 2. sündimine ja suremine. Jürka soolovastus. Veel pakuti seks (4), magamine (3), roojamine (2), söömine (2), alkoholi tarbimine, joomine, müütide levitamine, seente söömine ja valetamine. 3 ei vastanud. 3. John Wyndham “Trifiidide päev” (6). Veel pakuti Douglas Adams “Pöidlaküüdi reisijuht galakrikas” (4), Robert Silverberg “Meid ootab pimedus” ja Rip van Winkle. 1 ei vastanud. 4. d) munavalge ja kollase külmutatud segu (7). Veel pakuti a) kuumutatud veinis sulatatud juust (5) ja c) kalatarretis. 5. “Asum” (5). Veel pakuti “Igaviku lõpp” (2)

Lugeja kompleksid

Alljärgnev ei ole kirjutatud selleks, et kellegile midagi ninale visata. Kõik toodud näited on vaid illustreeriva iseloomuga ning igasugune sarnasus reaalse eluga on näiline. Inimene, kes loeb ulmekriitikat üldisemalt või Ulmekirjanduse BAASi kitsamalt, on ilmselt märganud, et nii mõnegi kriitiku/arvustaja tekstides esinevad seisukohad, mida võiks tõlgendada mõningaste komplekside avaldumisena. Või nuhtleb kriitik/arvustaja autorit selle eest, et too rikub vaid kriitikule/arvustajale teadaolevaid tabusid. Tahtmata olla üldsõnaline: teoses esinevad lapsed, autor kirjutab kirjanikest

Malzberg pole sul Kitzberg

Käesoleva ettekande teema on ühemõttelisele ja vastuvaidlematut tõestada, et ma pole mingi eriline värdjas. Selliseid on veel, ehk mitte liiga palju - konkreetselt toon näiteks Malzbergi, Lafferty, Tiptree ja P. J. Farmeri. Muuhulgas püstitan hüpoteesi, et sogane, haiglane, vägivaldne, ropp, ebapopulaarne, vormiuuenduslik ja igas mõttes loov kirjandus leiab oma arvukatele puudustele vaatama siiski vähemalt ühe lugeja. Ehkki ma tunnen kõigi mainitud autorite lugemisest selget rõõmu, ei soovita neid ilma kõhklusteta. Loed süüdimatult ja võid mõne aja pärast hakata tegema avaldusi teemal, et P. K

Moodsa ulmekirjanduse põhipatud

Antud kirjatükk on kokkuvõte ja samas ka edasiarendus minu ettekannetest selleaastasel Estconil. Peaks olema loetav nii neil, keda kohal polnud... ning peaks huvi pakkuma neile, kes kohapeal kuulasid. Ulmest rääkides mõtleme enamjaolt inglise keeles kirjapandud ulmet ja sageli veel ka vaid seda, mis ilmub Põhja-Ameerikas. Meeldib, või ei meeldi, aga selline on reaalsus. Võime nimetada seda kasvõi kultuuri-imperialismiks, aga tõsiasi on, et nö. ameerika ulme määrab muu maailma suunad ja arengud. Praegu, XXI sajandi esimesel kümnendil on anglo-ameerika ulmekirjandus seisus, mida võiks suisa

Estconi m?lum?ng 14. juulil 2007: k?simused

1. greif (11). Veel pakuti basilisk. 1 ei vastanud. 2. sündimine ja suremine. Jürka soolovastus. Veel pakuti seks (4), magamine (3), roojamine (2), söömine (2), alkoholi tarbimine, joomine, müütide levitamine, seente söömine ja valetamine. 3 ei vastanud. 3. John Wyndham “Trifiidide päev” (6). Veel pakuti Douglas Adams “Pöidlaküüdi reisijuht galakrikas” (4), Robert Silverberg “Meid ootab pimedus” ja Rip van Winkle. 1 ei vastanud. 4. d) munavalge ja kollase külmutatud segu (7). Veel pakuti a) kuumutatud veinis sulatatud juust (5) ja c) kalatarretis. 5. “Asum” (5). Veel pakuti “Igaviku lõpp” (2)

Selles numbris