Otsing

uudisteosed ja kordustrükid (aprill 2000) Sissejuhatuseks Käesolev on katse hoida elus jooksvat rubriiki, mille funktsiooniks on tutvustada Eesti ulmehuvilistele inglise keeleruumis möödunud kuul ilmunud ulmeraamatuid. Ehkki püüdluseks on tutvustada kõiki ühe kuu jooksul ilmunud raamatuid, panevad aja- ja muud piirid siinkohal päitsed pähe ning tulemuseks on vaid (loodetavasti küllalt esinduslik) valik ilmunust. Loodetavasti ei kipu siinse info põhjal keegi oma ostuotsuseid tegema, kui siiski, siis enamik (kui mitte 100%) raamatuid peaksid olema interneti kaudu tellitavad. Briti kirjastuste

õudne lugu, üles kirjutatud Hansa heeringakaupmeeste Gildi koosviibimisel Stralsundis Issanda Aastal 1471, täpselt nii, nagu Revali meistri Hugo Müntzenbergi poolt ette jutustatud Järgev on tõmmis Inglise kirjaniku A.G.J. Rough'i jutust «Something In The Cellar», ilmunud Herbert van Thali toimetatud antoloogias «The Tenth Pan Book of Horror Stories», © Pan Books Ltd. 1969, London. A.G.J. Rough «andis» mulle selle jutu skeemi -- ja osaliselt ka tegelased. Tegevuspaik ja aeg on muidugi sootuks teised. Kuna originaali puänt oli mulle pettumus, otsustasin teisiti proovida... Kunagi elas Revali

Bent vris Zemani juhtum I Nad ütlesid, et jääprillide kandmine võib alguses tunduda väga ebameeldiv ja harjumatu, kuid risk silmanägemisest üldse ilma jääda on liialt suur, et Excelsusel nendeta hakkama saada. Jääprillid tuleb kohe, juba enne laskurist väljumist ette panna. Võimalik, et alguses ei näe sa üldse midagi, rääkisid nad, siis aga ilmub see maailm sinu ette oma täielikus lummuses, täpselt sellisena, nagu ta on, ainult et ilma üliereda valguseta. Sa harjud varsti nende vedelkristallidest koosnevate imekergete okulaaridega ära ja ei tunne sugugi, et sa Excelsuse jäämaailma oma enese

«Algernoni» väike, tubli ja ajuti üsna töökas kollektiiv pidas mõned päevad tagasi maha istungi, millest võttis üle pika-pika aja osa toimetus täies koosseisus. Ning kui nende ridade autor 7. aprillil kirjaveerus lubas, et tõsised muutused tulevad, polnud see pelk ähvardus. Ning just täna on see päev, alates millest muudatused ellu rakenduvad. «Jutulabor» on see rubriik, mida uuendused puudutavad. Nimelt otsustasime, et tulevikus ei avalda «Jutulabor» enam kõiki vähegi viisakaid tekste, mis meile saabuvad, nagu see senini on toimunud. «Algernon» muutub ses mõttes tavaliseks (ulme

[ Katariina remix ] Uksekell kõlas täpselt viisteist minutit peale seda, kui Peter Modano oli oma auto garaazhi ajanud, keldritrepist kööki roninud ja külmkapist esimese õlle avanud. See pidi olema kas naabri-Roberto oma aiamuredega või keegi proovireisija. Beatrix saabub lastega alles kahe tunni pärast ja temal on võti. On ikka veel võti, nagu see tähendaks midagi. Igal juhul kuulutas uksekell mingit tüütut segamist ja kui Peter ukse avas, oli ta selles enam kui kindel. Ukse taga seisis hallide juustega vananev naisterahvas, inetu hobusenäo ja läikivate silmadega. Naine kandis valget

Sergei Lukjanenko novellis «Täidetud kerakala» on Venemaa referendumi tulemusel ühinenud Jaapaniga. Iseenesest pole see enneolematu, et üks riik referendumi tulemusena ühineb teise riigiga. Ma ei pea silmas mitte ainult Austriat 1938, vaid ka Vermontit 1791 ja... Rohkem tõesti ei tule meelde, kuid ma ei kahtle, et nende näidetega ajalugu ei piirdu. Järelikult pole eriti imestada, et ka ulmes pole see idee enneolematu. Ja tõesti: ka Mart Raudsaar on kirjutanud jutu «Ameerika kangelane», kus Eestist on saanud referendumi teel USA 51. osariik. Ning juba 1996. aastal. Et jutt ajakirjanduses

Indrek Hargla on «Algernoni» üks viljakamaid autoreid ning üks neist vähestest, kelle loomingul ka mingi kirjanduslik väärtus on. Teda on nimetatud «Algernoni» esiautoriks ning hetkel on ta ilmselt üks peapretendente Eesti Ulmeühingu auhinnale Stalker lühijutu kategoorias. Lõviosa IH loomingust on ilmunud just «Algernonis» ning käesolev analüüsikatse põhineb just nimelt sel osal, mis annab allakirjutanu arvates hea pildi nii autori arenguteest kui ka praegusest tasemest. IH loomingut on avaldanud ka ajakiri «Mardus», praegu peaks tema järjejutt ilmuma ajalehes «Lääne Elu». IH on omadanud