Otsing

Harva on allakirjutanu jaoks ühe teose BAAS-is hindamine olnud nii raske, kui Siim Veskimehe viimase romaani „Lõputu juuni“ (2012) puhul. Esiteks, nagu kombeks, head uudised. Teos on – arvatavasti tänu ajaleheformaadile, mis sundis autorit moodustama umbes kolme ja poole tuhande tähemärgilisi peatükke – hulga loetavam kui Veskimehe looming 10 aastat tagasi (2003), kui allakirjutanu sellega viimati lähemat tutvust tegi. 2007. aastal ilmunud „Poolel teel“ on pealkirjaga sobival kombel verstapost autori eneseotsingutes, kuid mitte kirjandusliku kvaliteedi poolest ning suutmata toda teost lugeda

Tekst on väljaandest: JUAN JOSÉ MILLÁS ASJAD KUTSUVAD MEID Loomingu Raamatukogu nr. 21—23 / 2013 http://lr.digiraamat.ee/product/Asjad-kutsuvad-meid-947 Algupärand: Juan José Millás Los objetos nos llaman Editorial Seix Barral, S.A. 2008 © Juan José Millás, 2008. © Kaanefoto. Roger Viollet Cordon Press. © Tõlge eesti keelde. Kai Aareleid, Margarita Kuusmaa ja „Loomingu Raamatukogu“, 2013. ISBN 978—9949—514—31—1 Ühel päeval leidsin platsilt, kus praegu asub Parque de las Avenidas, maas vedeleva puust ukse, mis oli nii heas korras, et seda oli kahju sinna jätta, isegi kui seda polnud parasjagu

Tekst on väljaandest: JUAN JOSÉ MILLÁS ASJAD KUTSUVAD MEID Loomingu Raamatukogu nr. 21—23 / 2013 http://lr.digiraamat.ee/product/Asjad-kutsuvad-meid-947 Algupärand: Juan José Millás Los objetos nos llaman Editorial Seix Barral, S.A. 2008 © Juan José Millás, 2008. © Kaanefoto. Roger Viollet Cordon Press. © Tõlge eesti keelde. Kai Aareleid, Margarita Kuusmaa ja „Loomingu Raamatukogu“, 2013. ISBN 978—9949—514—31—1 Kui mu isa suri, leidsin tema kirjutuslaua sahtlist täiesti kasutamata tikukarbi, mis oli vähemalt nelikümmend aastat vana. Olin hämmingus. Usun, et tikkude saatus on põleda, nii nagu

Tekst on väljaandest: JUAN JOSÉ MILLÁS ASJAD KUTSUVAD MEID Loomingu Raamatukogu nr. 21—23 / 2013 http://lr.digiraamat.ee/product/Asjad-kutsuvad-meid-947 Algupärand: Juan José Millás Los objetos nos llaman Editorial Seix Barral, S.A. 2008 © Juan José Millás, 2008. © Kaanefoto. Roger Viollet Cordon Press. © Tõlge eesti keelde. Kai Aareleid, Margarita Kuusmaa ja „Loomingu Raamatukogu“, 2013. ISBN 978—9949—514—31—1 Mul oli tarvis juhiluba uuendada ja ma läksin Velázqueze tänavas asuvasse fotoautomaati, kus olin käinud teisteski hädaolukordades. Kõik läks kenasti, kuni pildiriba välja tuli ja nägin

Kui sünged mustad pilved viimaks pea kohalt viimase, õhtuhämaruses veel vaid vaevumärgatava helesinise riba koolnuks õgisid ning esimesed rasked veepiisad kiirustades maa poole sööstsid, leidis Vladimir end ikka veel nõutult endises kohas jalalt- jalale tammumas. Kuidas ma küll seda maja varem märganud pole, küsis ta eneselt juba kes teab mitmendat korda. Selline pisike ning armas majakökats pisut pudeneva krohvinaha ning veidi luitunud välisilmega, toetumas sundimatult oma ajaloost läbiimbunud keskaegsete naabrite najale. Ehk liiga silmatorkamatu osake pikast majaderivist, kui tükk mosaiigist

Hoiatus Novell sisaldab luuletusi ja üht popkultuuri kasvulava kopsakat vilja varjatud kujul. See oleks võinud... See oleks võinud vabalt olla ühe vaprusest ja vägitegudest nõretava suurloo algus. Üks sellistest, kus oli oma koht draakonil, printsessil, pahadel kõrbekollidel ja mürgistel Kihvti-Tiinadel. Üks sellistest, kus onud oma vennapoegadele vehklemiskunsti õpetasid, ilma onulikke tundeid asjasse segamata ja hiljem eluaegse vaenlase poolt torgatud mõõgatera südames neile viimaseid nõuandeid jagasid. Üks sellistest, kus mustad suitsuvallid terveid mäenõlvakutel laiuvaid linnarägastikke