"Algernon" asutati 1998. aasta sügisel eesti algajatele ulmeautoritele avaldamisvõimaluse loomiseks pärast mõttevahetust postiloendis "SF2001". Ajakirja olemasolu mõte on olnud olla kohalike ulmefännide heade mõtete realiseerimise kohaks ja toimetusele teeb rõõmu, et need head mõtted ei ole kuhugi kadunud. Septembri alguses võttis toimetusega ühendust näitleja ning muusik Priit Öövel, pakkudes välja võimaluse, et loeb mõned "Algernonis" ilmuvad lood ette ja salvestab.
Tõlkinud Juhan Habicht. Esmakordselt ilmunud ajakirjas "Nature": http://www.nature.com/nature/journal/v529/n7585/full/529248a.html Projekt "Nartsiss" on ÜRO, Euroopa Kosmoseagentuuri ja Vanurite Sõprade ühine ettevõtmine. Ma olen nende seitsmeteistkümnes tsiviilisikust värvatu. Arusaadavatel põhjustel on kogu projekt äärmiselt salajane. Mu tütar vihkab seda projekti. “ Maman ,” ütleb ta. Amélie külastab mind kord nädalas. “ Maman , las ma viin su siit ära. Mingit missiooni ei ole.” Ma mõtlesin, et meie fondid on külmutatud. Siis ma nägin, mis näoga ta poeg Daniel teda vaatab. Vaene Amélie. Ta
[[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"162","field_deltas":{},"link_text":"Merca-Jututulbad-Storypillars_medium.jpg","attributes":{"height":"288","width":"200","style":"width: 200px; height: 288px; margin: 10px; float: left;","class":"media-image media-element file-media-large","data-delta":"1"},"fields":{}}]]Merca. Jututulbad. Storypillars. Eesti ja inglise keeles. Tartu: Fantaasia, 2015. Eestikeelset teksti 120 lk. Aeg-ajalt ikka tuleb ette, et keegi kirjutab vaba randmega pingevaba ja lummutislikku teksti. Ei hooli sissetrambitud teedest ega etableerunud kaanonitest, vaid paneb
„Ja kust te siia oskasite tulla? Poe juurest küsisite, et kus teil siin mõni imelik elab?“ Kõhn nokkmütsiga mees seisis majakese trepil ja vaatas poissi ja tüdrukut enda ees maja varjus. Poiss oli natuke lühem ja tal olid käes diktofon ja mapp. Tüdrukul oli väikese seene sarnane ümmargune soeng ja ribaprillid. „Päris nii me ei küsinud,“ vastas poiss rahulikult. Nad olid just ennast tutvustanud – üliõpilased, koguvad inimeste lugusid, kellega on juhtunud midagi erakordset. “Folkloor“ oli sõna, mida ta üldiselt ei kasutanud ja „rahvaluulet“ mitte kunagi – sest iga jutustaja rõhutas, et tema lugu
"Algernoni" 2016. aasta septembrinumber ilmub kahetsusväärsel kombel oktoobrikuu kolmandal päeval. Viivituse põhjuseks on kaastöö, mille Eesti ulmekogukonnas tuntud autor kõhkles, kahtles ja aru pidas, kuni see lõpuks avaldamata jäigi. Tõdemus ei ole mõeldud etteheitena; see seik iseloomustab aga vabatahtlikku artikli- ja ajakirjategu nii hästi, et lihtsalt ei saa seda mainimata jätta.
[[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"161","field_deltas":{},"link_text":"süsteem.jpg","attributes":{"height":"468","width":"318","style":"width: 318px; height: 468px; margin: 10px; float: left;","class":"media-image media-element file-media-large","data-delta":"1"},"fields":{}}]]Mairi Laurik. Süsteem. Fantaasia 2016. 2015. aasta romaanivõistlusel äramärgitud töö. Mida alustuseks öelda? Et minu meelest oli see täiesti loetav raamat; mul pihta hakates oli raske, aga kui tegelased vaikselt täiskasvanumaks said, tekkis palju paralleele omaenda eluga ning päris põnevus tuli peale? See
[[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"160","field_deltas":{},"link_text":"kivirand.jpg","attributes":{"height":"250","width":"200","style":"width: 200px; height: 250px; margin: 10px; float: left;","class":"media-image media-element file-media-large","data-delta":"1"},"fields":{}}]]Martin Kivirand, antoloogia "Pikad varjud" koostaja ning viljakas hindaja Ulmekirjanduse BAAS-is, on asutanud oma kirjastuse. Sel puhul ilmub temaga intervjuu. Küsib Kristjan Sander. Lahkusid kevadel Ajakirjade Kirjastusest ja asutasid oma kirjastuse. Mis on selle nimi ja millised on plaanid? Minu
[[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"157","field_deltas":{},"link_text":"farland.png","attributes":{"height":"300","width":"300","style":"width: 300px; height: 300px; margin: 10px; float: left;","class":"media-image media-element file-media-large","data-delta":"1"},"fields":{}}]]David Farland on nimekas ulmeautor, kes on kirjutanud üle 50 romaani. Ta on võitnud Philip K. Dicki mälestusauhinna parima ingliskeelse romaani eripreemia teadusulme romaani "Minu tee Paradiisi" ( On My Way to Paradise) eest, Whitney aasta parima romaani auhinna ajaloolise romaani "Inglite kompaniis" ( In
[[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"155","field_deltas":{},"link_text":"poodud-võõras.jpg","attributes":{"height":"411","width":"265","style":"width: 265px; height: 411px; margin: 10px; float: left;","class":"media-image media-element file-media-large","data-delta":"1"},"fields":{}}]] Jutt on Philip K. Dicki autorikogu nimilugu (Skarabeus 2016) ja selle on inglise keelest tõlkinud Arvi Nikkarev. Jutt ilmub "Algernonis" autori pärijate esindaja loal. Joonistuse autor on Smith ja see on kopeeritud Gutenbergi Projekti e-raamatust https://www.gutenberg.org/files/41562/41562-h/41562
[[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"158","field_deltas":{},"link_text":"stone-mother.jpg","attributes":{"height":"320","width":"234","style":"width: 234px; height: 320px; margin: 10px; float: left;","class":"media-image media-element file-media-large","data-delta":"1"},"fields":{}}]] David Farlandi jutu on inglise keelest tõlkinud Kudrun Tamm. Autorilt ilmuvad käesoleva numbri artiklite rubriigis ka nõuanded jutukirjutajale. Siis, kui pilved alles õppisid lendama ning hulkusid tihti märjul jalul mööda maad, oli pika mudase tee lõpus maailmaääre kaljude lähedal linnake, mille
