On olemas lõputult palju õpetusi, mida algajatele autoritele jagatakse. Paraku jääb vahel mulje, et needsinased algajad pole neid leidnud -- või pole tahtnudki leida. Mul pole vähimatki kavatsust miskit kirjandusõpetuse algkursust korraldada. Lihtsalt juhuks, kui mõni «Algernoni» võimalikest autoritest tõepoolest ei peaks alljärgnevaga kursis olema...
Juttu hoiab koos nn. narratiiv. Võib ju vastu vaielda, vihjata postmodernismile, narratiivi puudumisele peavoolu kirjanduses jne. Kirjanduse peavool saab narratiivi puudumist lubada, sest reaalsest tänapäevasest maailmast lähtuva jutu puhul on probleemid, sageli ka taust lugejale tuttavad, arusaadavad. Ulme puhul on tegelaste taust ja probleemid lugejale alguses teadmata, autor peab koos tegevuse arendamisega kirjeldama maailma, milles tegevus toimub jne. Et lugu koost ei laguneks, arusaamatuks sõnaderägastikuks ei muutuks, on narratiiv ulmes samahästi kui möödapääsmatu. On kolm nn suurt narratiivi: «kangelase teekond», «initsiatsioon» ja «ohver». «Kangelase teekond» on ilmselt kõige levinuim, ulatudes aega ammu enne kirjasõna kasutuselevõttu. Nii pika aja jooksul on välja kujunenud oma kindlad reeglid -- mõnda lugu jutustati edasi, mõnda aga mitte. «Reegel» pole ehk õige sõna, pigem on tegemist tagantjärele tarkusega: millise loo puhul kuulaja/lugeja tunneb, et see on hea lugu.
Niisiis, «kangelase teekond» koosneb kolmekümne ühest eristatavast elemendist, morfeemist või kuidasiganes neid ka ei nimetata. Kindlasti on ka teistsuguseid sõnastusi, aga üldjoontes ja tinglikult võttes on need alljärgnevad (ja lühiduse mõttes tähistame kangelast sõnaga Hea, tema vastast aga sõnaga Paha).
Sissejuhatus
1. Hea lahkub oma vanematekodust/senisest elupaigast.
2. Hoiatus -- ära tee seda.
3. Hea ei tee hoiatusest välja ja teeb seda.
4. Paha saab teada Hea olemasolust.
5. Paha kogub Hea kohta teavet.
6. Paha püüab Head ära petta/sisse vedada.
7. Paha plaan õnnestub ja Hea jääb milleski süüdi.
Lugu ise
8A. Paha teeb midagi väga paha, selle käigus röövib kellegi või millegi.
8B. Hea sugulasel/sõbral puudub midagi talle vajalikku.
9. Heale antakse kellegi/millegi puudumisest teada.
10. Hea lubab puuduva tagasi tuua.
11. Hea asub teele.
12. Hea pannakse proovile.
13. Hea tuleb prooviga toime.
14. Hea saab tasuks võlueseme/abilise, mis/kes aitab ülesannet täita.
15. Teekond puuduva millegi/kellegi asupaika.
16. Hea võitlus Pahaga.
17. Hea saab võitluses haavata/mingil muul moel viga/märgi külge.
18. Hea saab Pahast jagu.
19. Hea saab otsitud millegi/kellegi enda valdusse.
(vahel lõppeb lugu selle koha peal ära)
Tagasitulek
20. Hea hakkab koju tagasi minema.
21. Toibunud Paha ajab Head taga.
22. Hea pääseb tagaajamisest.
(ka siin võib lugu ära lõppeda)
23. Hea jõuab tagasi, aga teda ei tunta ära.
24. Võlts-Hea väidab end Hea olevat.
25. Esitatakse raske ülesanne.
26. Hea lahendab ülesande.
27. Hea tuntakse ära.
28. Võlts-Hea paljastatakse.
29. Heale saab osaks üldine tunnustus/uus staatus.
30. Paha saab karistatud.
31. Hea abiellub printsi/printsessiga ja saab valitsejaks.
Tüüpiline tegelaskond:
1. Hea (kangelane, tõe- või õnneotsija, võib olla ka Paha ohver/röövitu vms.)
2. Paha
3. Doonor -- see, kelle käest Hea saab abistava eseme või abilise
4. Abiline
5. Dispetðer -- see, kelle soovil või kelle teate peale Hea teele asub
6. Võlts-Hea -- kes kuulutab Hea teod enda omadeks
7. Prints/Printsess, kellega Hea abiellub
8. Ohver -- kellele Paha midagi kurja teeb, mingi asja ära röövib vms.
Loomulikult on see ainult skeem. Kondikava, millele autor peaks liha peale kasvatama. Aga see skeem sobib ühtviisi hästi nii «Loll-Ivan ja Lohe» kui «Häkker ja Suurkorporatsioon» jaoks. Loomulikult ei pea kompositsioon just lineaarne olema -- st. võib alustada keskelt ja anda eelnenu tagasivaadetes. Võib punktid 12-14 tsüklisse lasta -- st. koguda hulga abilisi/võluesemeid. Jutustajaisik ei pea olema kangelane ise, vaid võib väga hästi olla ka naabertalu koer -- kui autor selle niiviisi korraldada oskab. Jne jne. Aga: «blondiin läks metsa, leidis piparkoogimaja, andis kolmele karule järjest pasunasse ja vabastas potsataja» on ju ka lugu, kuid mitte eriti hea lugu... Seejuures äravahetamiseni sarnane looga: «häkker torkas traadid pähe, murdis jääd, murdis jääd ja murdis veel jääd ning kustutas paha tehisintellekti koodi». Midagi olulist oleks nagu puudu. Võib ka vaielda, et pole ju üldse huvitav lugeda, kui on teada, et kangelane lõpuks nagunii võitjaks jääb. Aga ausalt öeldes on kõik võimalikud lood nagunii juba N korda ära jutustatud. Seega polegi nii tähtis see, mida jutustatakse, kui see, kuidas jutustatakse. Muidugi on igasugused reeglid vaid selleks, et nende piirangutest välja murda. Aga reeglite rikkumiseks peab neid reegleid eelnevalt tundma. Ja selleks tundmaõppimiseks tuleks kirjutada mõned reeglitele vastavad lood. Muideks, kõik jamesbondi filmid võivad tunduda ju erinevad, aga sisuliselt vastavad nad kõik lausa minutipealt üsna ühesugusele tegevusskeemile. Millega ma tahan ainult öelda, et ka skeemidest kinni pidamine jätab piisavalt mänguruumi.
Jalgrataste leiutamine on muidugi tore tegevus, ainult et pahatihti tulevad need asjandused välja sõidukõlbmatud. Kogu seda väikest vihjet sundis kirjutama vaid nukker toimetajamulje, et inimesed õpivad enne kirjutama kui lugema. Aga pisuke teooriaga tutvumine enne oma lugude