Kapten Srrg lõi meeskonnaruumi ukse paukudes kinni ja vandus räigelt. Ukse avades oli talle ninna löönud iiveldamapanev lehk, kus olid segamini etanooli, pohmeluse ja oksehais -- juba alates Sõja lõppedes polnud ükski meeskonnaliige, välja arvatud ta ise ja mõned kõrgemad ohvitserid, selget päeva näinud. Kapten vandus veel kord kõige räigemat astromehe vandumist, mida ta oskas, ja sõnu oli ta kuulnud oma paljudel rännakutel miljoneid.
«See oli neil paganama, ******,******,*****************, (tõlkimatu Allgrhha keelne sõim ja epiteelid) maalastel kuratlikult hästi välja mõeldud», mõtles Srrg endamisi, «joota vastased täis ja siis maatasa teha.»
Sellest oli juba möödunud 30 sskamtat (sskammta:Allgrrha aasta, vahekord maa asstatega on 5:1, st 30 sskamtat võrdub 6 maa aastat), kui Allgrrha -- galaktika sõjaliselt võimsaim süsteem -- üritas vallutada galaktika serval olevat väikest süsteemi, mis koloniseeris vaid ühte planeeti («Seda tuhat korda neetud Maad»), ja millel polnud isegi arvestatavat kosmoselaevastikku. Kuid just see süsteem oli muutnud Allgrrha sõjaväe kogu galaktika naerualuseks.
Kõik oli läinud ilusasti. Kogu planeet oli alistunud kiiresti, kuna maalaste relvad olid väga algelised -- krüoanihillaatoritest polnud nad midagi kuulnud ja kõige elementaarsemad kineetilised kilbidki puudusid neil. Maalased küll üritasid pisut vastu hakata, kuid mäss murti maha.
Murtud rahvas hakkas ohtralt tarbima värvitut läbipaistvat vedelikku, millel oli suurepärane aroom ja maitse. Nad ise nimetasid seda erinevate nimetustega: viin, vodka, tequila, sake, kuid koostiselt olid need sarnased joogid.
Loomulikult proovisid ka Allgrhha sõjaväelased selle joogi ära (hoolimata kõrgemate ohvitseride keelust). See ei paistnud ka kuigi ohtlik olevat, sest inimestele oli letaalseks doosiks üle poole vhrge (Allghrra mahuühik, võrdub umbes 2 Maa liitriga), ja nii palju ei suuda ükski allghrralane ära juua.
Sõdurid ei pannud aga tähele, et joogil oli ilmne füsioloogiline mõju inimestele, mis ilmnes ka allghrralaste juures: jõud vähenes, reaktsiooniaeg viiekordistus, kadus orienteerumisvõime. Kõige hullem oli see, sõduritele hakkas jook meeldima ja kuna toidusüntesaatoreid laevadel oli väga kerge programmeerida, hakati seda ainet tohututes kogustes tarbima. Maalased, nähes et nende vastased on võimetud sõdima, andsid purustava löögi. Ohvitserid, kes olid kained, pidid laevad koju tagasi juhtima. Samas ei jätkunud mitte igale laevale juhti, nii et osa sõjaväest maha jätta.
Kapten Srrgi juhitav laev oli üks viimaseid, mis maalt lahkus, kuna sõjaväge oli raske kokku ajada (kolmekesi viitsadat tuhandet purjus sõdurit kantseldada pole just ülesanne kergete killast). Kusagil süsteemi äärealal oli ühes blokis jook otsa saanud ja joomarid saatsid paarkümmend meest toidusüntesaatorit otsima. Kapten üritas neid peatada, tekkis rüselus, mille tulemusel purunes Tunneli generaatori juhtimispult, ja tekkis Tunnel, mille teise otsa koordinaadid olid tedmata. Kuna tunnel hakkab laeva kohe sisse tõbama, ei olnud meeskonnal midagi muud teha kui pealt vaadata. Mootoreid manööverdamiseks käivitada ei tohi, sest tunnel võib stabiilsuse kaotada ja pihustada kõik, mis tema sees, aatomiteks. Õnneks polnud teine ots tekkinud mõne musta augu või punase hiiu lähedusse (või veel hullem, sisse).
Nüüd nad siis kõlkusid maailmaruumis, katkise generaatoripuldiga. Pulti oleks saanud parandada, kuid mees, kes seda oskas, oli täis kui tinavile, ja pealegi ta käed värisesid liiga palju sellise töö jaoks. Kodusüsteem pidi väga kaugel olema, sest isegi hüpertelekom aunult susises vihaselt.
Nii et Srrg oli õigusega vihane maalaste peale, keda ta süüdlasteks kõigis oma hädades pidas. Kapten istus oma tugitooli ja vaatas mõtlikult pardaarvuti näitusid, kuid nägi hoopis kodu selle imeilusa sinise metsa ja kollase taevaga. (Maalastele selgituseks, Allgrrha süsteemi päike kiirgab Srrgi koduplaneedi pinnaühikulevähem valgust kui maa oma, seega, et püüda rohkem soojemaid rohelisi ja punaseid kiiri peavad lehed olema taimedel sinist värvi, taevas on kollane aga seetõttu, et Srrgi koduplaneedi atmosfääri koostis selline, et see hajutab rohkem kollaseid kiiri, ja taevas on seetõttu kollane.)
*
Räägiks pisut Allgrrha impeeriumist. Tegemist on sadu planeete haarava impeeriumiga, kuid selle südameks on üks süsteem, mida kõik allgrrhalased kodu- süsteemiks peavad. Teised süsteemid on impeeriumil vaid resursside jaoks (kaevandused, puurtornid, mõned sõjaväebaasid ja üks, mida kasutatakse vanglana).
Ametliku keelena tunnistati vaid Allgrrha keelt, kuid enamus elanikke oskas ka intergalaktilist keelt, mille vahendusel erinevad valitsused suhtlesid. Keel koosneb, nagu enamus Maa keeli, häälikutest. Üldiselt olid allgrrhalased anatoomiliselt inimestega küllaltki sarnased (see tendens oli näha tegelikult kogu Galaktikas). Erinevus seisnes vaid nahavärvis (hallikasrohelisest kuni hallikaspruunini, sõltuvalt rassist) ja silmade asetuses (need olid näo ülemises neljandikus) ja samuti oli nende keskmine kasv umbes 20 cm inimeste omast suurem.
Kuna allgrrhalastel on mõlemal käel viis sõrme, on ka neil kasutusel kümnend-süsteem, mille sümbolid võib otse üle kanda araabia numbriteks.
*
Impeeriumi juhib imperaator Lleggrrs 33., kes on Lleggrrs 1. otsene järglane meesliini mööda. Lleggrrs 1. võttis aastasadu koos oma võitluskaaslastega süsteemis (mis asus siis vaid kolmel planeedil) võimu üle tagurlikelt demokraatidelt, kes leidsid, et võim peab kuuluma rahvale. Pärast impeeriumiks kuulutamist algas suur koloniseerimise ajajärk, Lleggrrs 32. ajaks saavutas impeerium oma tänased mõõtmed. Impeerium on olnud kogu aeg sõjajalal võimsate naabritega, kellele ei meeldinud impeeriumi koloniseerimispoliitika. Põhilisteks rivaalideks olid kapitalistlike ühiskondadega süsteemid Auriige ja Rouguia. Need süsteemid võitlevad juba Lleggrrs 10. ajast saadik üheskoos impeeriumi ülemvõimu vastu galaktikas. Oli ka teisi väiksemaid süsteeme, kuid need olid kas Auriige Rouguia liitlased, või Allgrrha dominioonid.
Imperaatori sõna oli seaduseks, sellele vastuvaidlejad rändasid kiiresti vanglasüsteemi, kus raske töö tõttu surdi paarikümne Sskamta jooksul. Äritegevus oli seadusega koondatud kõrgema kliki (aadlike) kätte, kes siis lihtrahvast igatpidi koorisid. Allgrrha sõjavägi oli sunduslik. Väeteenistus kestis neil 100 Sskamtat, üksiksõdur võis arvestada kahuriliha staatusega, eriti kui oldi pärit vaesemast perest. Aadlike järeltulijad said mõistagi ohvitseride kohad, neid õpetati juba nooruses vastavalt.
Allgrrha imperaatori kõrvadeks, silmadeks ja vajadusel ka käteks oli Allgrrha salateenistus, millel olid praktiliselt piiramatud õigused. Salateenistuse abil suruti igasugused mässukatsed juba eos maha.
Niisiis oli Allgrrha üdini totalitaarne ühiskond, kus valitses absoluutne monarhia.
*
Srrg teadis, et varsti algab Allgrrha süsteemis suur püha, millega mälestatakse neid vapraid sõdureid, kes panid aluse nende impeeriumile, ja pühitsetakse uue iperaatori võimuletulekut (ametlikult hakkab Lleggrrs 33. valitsema alles siis kui suure püha ajal on ta imperaatoriks pühitsetud. Kuna aga Lleggrrs 32. Segastel asjaoludel suri enne Püha algust, on viimased 32 Skammtat faktiliselt valitsenud Lleggrrs 33. Numbri 33 saab ta ametlikult oma nime taha ka kkirjutada alles peale imperaatoriks pühitsemist.). Kuna püha peetakse vaid kord 500 Sskamta tagant, näeb iga Allgrrhalane seda vaid korra elus (imperaatoril on tavaliselt õigus elada piisavalt, et teisel Pühal anda ametitunnused üle järglasele, keisrite elu pikendamiseks on kasutatud paljusid vahendeid, millel on äärmiselt paks saladuskate.), aga mõnedel jääbki see nägemata. Kapteni viha kasvas nii üles, et ta pidi mõnda aega närvide rahustamiseks kätel seisma. Lõpuks veidi rahunenult istus ta taas tugitooli, kus ta lõpuks uinus, nähes und suurest Pühast.
Kapteni äratas videofoni nõudlik signaal. Silmad avades nägi Srrg enda ees ekraanil vahiohvitseri Prrgo ehmunud nägu.
«Lokaator avastas meile läheneva sõjalaeva, mis kõigi tunnuste järgi otsustades kuulub Auriige süsteemile. Ootan korraldusi.»
«Ootame, kuni nad lähemale jõuavad, ehk nad ütlevad, mida nad tahavad.»
«Selge.»
Srrg lülitas lokaatori pildi oma monitorile.
Monitorilt paistis tõesti üks alus, kuid Srrg oli valmis oma pagunid ära sööma, kui see oleks tõesti kuulunud Auriigele. Laeva kuju sarnanes veidi nende lahinguristlejatele, kuid samas tundus see olema arenenum, sujuvam. Samuti olid eraldusmärgid võõrad. Tegemist oli kas mõne piraadiga, kes oli kaaperdanud Auriige aluse, või oli Allgrrha laev sattunud kusagile tundmatu süsteemi territooriumile.
Kapteni puldil süttisid tuled, mis näitasid, et teine laev tahab kontakti võtta. Srrg lülitas seadme sisse.
Kõlarist kostis intergalaktilises keeles («Oleme ikka omas galaktikas,» mõtles Srrg rahunenult): «Siin Fatuni politsei. Te olete tunginud loata Fatuni süsteemi piiritsooni. Olete arreteeritud. Soovitame vastupanu mitte osutada, teie laeva kilp on meie relvade jaoks kergesti läbistatav. Palume teil saata põkkumise sünkrosignaal. Vastuhakk on mõttetu.»
«Aina paremaks läheb,» mõtles Srrg.
«Sisestage arvutisse põkkumise parameetrid,» ütles ta vahiohvitserile.
Põkkumise ajal soris Srrg oma aju soppides, üritades leida infot Fatuni kohta. Lõpuks meenus talle vanade kosmosehuntide jutt ühest isoleeritud süsteemist, mis oli palju arenenum, kui teised. Sinna sattunud enamasti vangistati, oli vaid üksikuid, kes seal pääsesid. Fatun ei soovinud ühegi süsteemiga tegemist teha, põlates neid vähearenenuks. Allgrrha imperaator, vist 14. või 15. oli tahtnud seda süsteemi vallutada, kuid laevastikust, mis sinna saadeti, saadi vaid üks hädateade, tagasi ei pöördunud ükski alus.
Laevad põkkusid ja kapten Srrgi alusele tuli viis sõdurit, kellest neli kandsid aukartust äratavaid relvi.
Viies, pealtnäha ülemus, ütles :«Ma pean teie laeva inspekteerima, enne kui teid konvoeeritakse kinnipidamiskohta. Mitu meeskonnaliiget on pardal?»
«500000,» vastas Srrg.
«Kus nad on?»
«Meeskonnaruumis.»
«Juhatage mind sinna.»
Kapten mõtles kahjurõõmsalt, millise elamuse peavad inspektorid üle elama, kui ta meeskonnaruumi ukse avas. Srrg ise oli tõmmanud sõõmu värsket õhku kopsudesse, kuid fatunilased polnud katsumuseks ette valmistunud. Üks sõduritest pillas isegi oma relva maha.
«Palun pange see kohe kinni,» ütles peainspektor ukse juurest tagasi hüpates.
Kui kõik olid pisut aega puhast õhku ahminud, ütles Fatuni kapten: «Me transpordime teie meeskonna koos laevaga meie keskusesse, seal tegelevad nendega teised isikud. Teie kaks jääte seda ust valvama. Laske hoiatuseta maha igaüks, kes seda ust avada püüab, muidugi juhul, kui see pole mina.»
Viimased sõnad olid mõeldud kahele alluvale, kes ukse juures kohad sisse võtsid.
«Sina lähed koos kapteniga sillale, ära lase teda silmist,» ütles ülemus kolmandale alluvale.
«Kas pardal on veel meeskonnaliikmeid?» küsis Fatuni kapten Srrgi käest.
«Jah, kaks vahiohvitseri.»
«Käskige neil ka sillale tulla.»
Fatuni laev tekitas Tunneli keskusesse. Allgrrha laev võeti jõuvälja abil sleppi ja pukseeriti läbi Tunneli.
Keskuses tuli laeva pardale rühm gaasimaskides politseinikku. Kogu laev, kaasa arvatud meeskonnaruum, otsiti läbi. Kontrolli lõppedes jäid võõrastest pardale vaid valvurid. Srrgil kästi laevas edasisi käsklusi ootama jääda.
Kapten täitis parajasti laeva logitaamatut, kui teda köitis ühe turvakaamera pilt. Sealt paistis, kuidas üks meeskonnaliige, täis nagu siga, väljus meeskonnaruumist. Valvureid nähes läks nende juurde ja küsis: «Viina joote?»
Valvurid ei saanud temast aru.
«Ah te vaesekesed ei saa aru. Proovime siis teisiti.»
Ta näitas valvuritele ette, mida viinapitsiga teha, valas klaasi uuesti täis ja pakkus ühele valvurile. See kõhkles pisut, maitses ja jõi siis klaasi ilmse heameelega tühjaks. Seejärel näitas joogikallajale, et see ta klaasi uuesti täis kallaks.
«Meeldima hakkas jah?»
Varsti olid mõlemad valvurid sama purjus, kui joogikallaja.
Kapten Srrg vaatas seda komejanti pealt, ja tal tekkis plaan. Ta läks meeskonnaruumi ja kutsus paar vähem purjus meeskonnaliiget enda juurde ning tegi neile ülesandeks kogu baas täis joota.
Allgrrhalased said sellega umbes poole tunniga hakkama. Seejärel kaaperdati üks Fatuni alus. Meeskond käratati pardale, kuid lubati siiski toidusüntesaator kaasa tuua. Kaasa võeti ka üks fatunalasest kapten, kes lahkesti selgitas laeva juhtimist.
Kui laev oli saavutanud küllaldase hoo, lülitati mootorid välja ja avati Tunnel Allgrrha kesksüsteemi ning lahkuti enne, kui Fatuni keskus kaineks sai. «Ikka kuratlikult hea strateegia nuputasid need maalased välja.» mõtles Srrg.
Tunnelist väljudes võisid allgrrhalased juba oma kodutähte vaadelda. Kapten kurseeris laeva nende koduplaneedi orbiidile.
Aga kui nad olid jõudnud hüperboolse orbiidi pidurduspunkti, et minna üle elliptilisele orbiidile, nägi kapten lokaatorilt, et nende laevale lähenevad Allgrrha alused, kusjuures need paistsid olevat kõrgendatud lahinguvalmiduses.
Interkom teatas sissetulevast sõnumist. Kapten lülitas aparaadi sisse.
Kõlarist kostis intergalaktilises keeles: «Siin Maakera Ühenduse kaitseväe laevastik. Palume saata teie laeva päritolumaailm, registreerimisnumber, eesmärk ja last.»
Hämmeldunud kapten saatis nõutud andmed, kus pani päritolumaaks Allgrrha ja eesmärgiks tagasipöördumine missioonilt süsteemi 57642. Peagi tuli vastus: «Olete arreteeritud, süüdistatuna osavõtus Maakera Ühenduse alistamise katses. Soovitame vastupanu mitte osutada, vajadusel õhime teie laeva.»
Kapten Srrg oli omandanud vaid Fatuni laeva juhtimise oskused, kuid tal polnud aimugi relvasüsteemide kasutusest. «Keel» Fatunilt oli ka juba nii purjus, et temaga ei saanud enam midagi mõistlikku rääkida. Seega ei jäänud Srrgil muud üle, kui alluda Maa Ühenduse kaitseväele.
Kui kaptenil käed raudu pandi, küsis ta oma vangistajate ülemalt: «Mis siin ikkagi juhtus? Kuidas maalased siia jõudsid?»
«Teie omad mehed juhatasid meid siia. Kui meis kohale jõudsime, olid ka esimesed laevastiku alused kohale jõudnud. Enamik siinsest elanikkonnast oli alkoholiga tutvust teinud ja deliiriumis. Meil polnud suurem vaev süsteem üle võtta ja maa administratsiooni alla viia. Loodi organ Maa Ühendus, mis nüüdsest kõiki teie süsteeme kontrollib. Teie muude süsteemide ülevõtmine ei osutunud raskeks, kuna need sõltusid kesksüsteemist. Nii et viin, inimkonna suurim nuhtlus, aitas meil mitte ainult saavutada iseseisvust, vaid ka laieneda üle galaktika.»
Kapten Srrgi ja teiste kõrgemate ohvitseride üle peeti sõjakuritegude tribunal, mis nimetati Maal tegutseva samalaadse organi järgi Haagi tribunaliks. Kõik mõisteti süüdi ja neile määrati eluaegne vanglakaristus endise Allgrrha vanglasüsteemis. Maa Ühendus seadis teiste süsteemidega sisse diplomaatilised suhted, Maa Ühendus otsustas kohaliku võimu, MÜ kontrolli all muidugi, anda endise vastupanuliikumise kätte, kelle kaudu hakati ka demokraatiat ellu viima.
Suurem osa Allgrrha kaitseväelastest läks üle Maa ühenduse jõududesse, kuna seal pakuti palgalist tööd. Maalased sai lahendatud ruumipuuduse probleemi oma koduplaneedil (osa rahvast transporditi lihtsalt Allgrrhale, ja soovijaid oli palju). Allgrrhalt, ja ka teistelt süsteemidelt, õpiti paljusid erinevaid tehnoloogiaid, teiste seas intergalaktiliste laevade ehitus ja planeetide elukõlblikuks muutmine.
Ka Allgrrha endised kolooniad said faktiliselt vabaks, kuid enamike süsteemide elanikkond soovis siiski jääda Maa Ühenduse administratsiooni alla.
Diplomaatilised suhted seati sisse ka Fatuniga, esimese asjana tagastati kapten Srrgi poolt kaaperdatud laev. Alkohol kuulutati keelatud aineks enamikes süsteemides. Uuematesse toidusüntesaatoritesse tehti blokeeriv süsteem, mis ei lubanud toota alkoholi. Alkoholi tarbisid vaid maalased, kes olid selle mürgiga kohastunud pikaajalise leotamise tulemusel.