Sissejuhatus
Nagu oleme kuulnud, oli kapten Nemo Verne’i plaanides algul poolakas, kes võitles venelaste vallutuse vastu. Kuid toimetaja kartis venelasi solvata (ei tea, kas Napoleoni sõjakäik oli veel liiga värskelt meeles) ning Verne pidi hädaga miski muu rahvuse valima. Suureks Pahaks oli prantslasel siis muidugi lihtne võtta Suurbritannia ning Nemost saigi prints Dakkar. Muide, sellest hoolimata rippus kapten Nemo kajuti seinal Tadeusz Kościuszko portree.
Seetõttu on aga kolme raamatu peale tegevusaastad segamini nagu pudru & kapsad. Ning enamasti seigeldakse kuskil umbes 1865. aastas. Seal mahuvad kahe-kolme aasta sisse nii professor Aronnaxi kohtumine Nemoga (“võimatu oli öelda, kas see isik oli kolmekümne viie või viiekümne aastane”), kapten Granti otsingud ja Ayrtoni jätmine üksikule saarele kui ka Lincolni saare kolonistide toimetamised, sealhulgas Ayrtoni päästmine Tabori saarelt (“Kaksteist aastat!”) ning hüvastijätt Nemoga (kes oli Dakkari koopasse pidama jäänud kuuekümneaastasena ja seal elanud kuus aastat).
Mul on aga tõsine kahtlus, et Verne’il oli algul ajakava päris hästi paigas. Arvestades, et poolakad on tibladega korduvalt võidelnud, oletame, et Nemo võttis osa 1830. aasta ülestõusust („novembriülestõusust“). Mis siis järgneb?
Esiteks: üks täiesti kindel daatum on 1865. aasta märts — ameeriklaste põgenemine Richmondist ning hädamaandumine Pääsemise laiul.
Teiseks: umbes poolteist aastat pärast saarele jõudmist — 1866. aasta oktoobris — tõid nad Tabori saarelt ära Ayrtoni, kes oli seal veetnud kaksteist aastat.
Kolmandaks: seega pidi Ayrton “asumisele” jäetama 1854. aastal (nagu “Kapten Granti lastest” teame, 8. märtsil).
Neljandaks: seega pidi Granti poolt merre heidetud pudel leitama 1853. aasta 26. juulil.
See ahel nüüd katkeb, kuid üritame ajaplaani taastada Nemo poolt vaadates.
Kui kapten jäi üksi 60-aastasena ning oli ameeriklaste Lincolni saarele jõudmiseks nii elanud kuus aastat, on tema sünniaasta 1799.
Nagu enne tsiteeritud, ütleb professor Aronnax, et Nemo oli “20 000 ljöös vee all” 35- kuni 50-aastane. See paneb “20K ljöö” tegevuse aastatesse 1834 kuni 1849. Peale selle märkas Aronnax, et uusim teos Nemo raamatukogus oli kolm aastat vana.
Kui Nemo tõesti osales 1830. aasta Poola ülestõusus, siis on mõeldav, et “Nautilus” võis valmida 1840. aasta paiku. Oli Nemol ju tarvis raha koguda ning laev tükkhaaval üle maailma kokku korjata ja valmis ehitada. Samuti on usutav, et ka “Nautiluse” projekteerimine võttis mõne aja. Vaevalt Poola aadlikul vabadusvõitluse käigus oli aega allveelaeva konstrueerimiseks. Võime isegi oletada, et laev lasti vette 1843. aastal.
See aga tähendab, et professor Aronnax ja tema kaaslased sattusid “Nautilusele” 1846. aasta 6. novembril ning lahkusid sealt (Maelströmist imekombel pääsedes)1847. aastal.
Eelneva põhjal saame paika alltoodud sündmuste jada.
„Nemo-triloogia“ tähtsaimad sündmused
1799 sünnib Poola aadlik, hilisem kapten Nemo.
1830 Poolas toimub venevastane ülestõus, mis saab lüüa. Kapten Nemo perekond tapetakse ja ta otsustab maailmast lahkuda. Algab lahkumisinstrumendi ehitamine.
1843 „Nautilus“ lastakse vette ja kapten Nemo alustab oma veealust elu.
1846 USA fregatt „Abraham Lincoln“ jälitab „Nautilust“, kokkupõrke tagajärjel satuvad professor Pierre Aronnax, tema teener Conseil ning Kanada vaalapüüdja Ned Land 6. novembril „Nautiluse“ pardale.
1847 Pärast 80 Mm pikkust veealust reisi üritavad Aronnax ja tema kaaslased 22. juunil „Nautiluselt“ põgeneda ning satuvad Maelströmi. Ometi õnnestub neil sealt pääseda. Kodumaale naasnud, kirjutab Aronnax neist seiklustest raamatu.
1851 27. juunil upub šoti kapteni Granti laev „Britannia“. Koos kahe madrusega asustamata saarele pääsenud kapten heidab merre pudeli appikutsega. See ujub Maailmameres kaks aastat.
1853 26. juulil püüab lord Glenarvani jaht „Duncan“ hai, kelle kõhust leitakse pudel appikutsega. Et õnnetuse pikkuskraadi on merevesi hävitanud, alustab Glenarvan Granti otsinguid ümber maailma lõunalaiusel 37º11’.
1854 Glenarvani otsimisrühm kohtub „Britannia“ endise pootsmani Ayrtoniga, kellest on saanud röövel. Ayrton üritab „Duncanit“ vallutada, kuid tänu prantsuse geograafi Paganeli hajameelsusele see luhtub. Ayrton otsustatakse karistuseks panna mõnele asustamata saarele. Esimesena ette sattunud Tabori (ehk Maria Theresia) saarelt leitakse kapten Grant, Ayrton jäetakse saarele 8. märtsil.
1859 Sureb kapten Nemo viimane kaaslane. Kuuekümneaastane Nemo jääb „Nautilusega“ oma baasi Vaikse ookeani saare all.
1865 Ameerika kodusõja käigus põgenevad mõned vangid lõunaosariiklaste käes olevast Richmondi linnast õhupallil. Torm kannab nad senitundmatule Vaikse ookeani saarele, kus saavad teadmiste ja visa tööga jalad alla ning nimetavad endid „kolonistideks“ ja saare Lincolni saareks.
1866 Kolonistid leiavad merest pudeli Tabori saarel asuva merehädalise appikutsega. Tehakse reis saarele ja tuuakse kaasa Ayrton, kes on täiesti metsistunud, kuid ta suudetakse taastsiviliseerida.
1867 17. oktoobril avastatakse Lincolni saarele lähenev laev, mis osutub piraadilaevaks. Kolonistidele varemgi abi andnud kapten Nemo küll hävitab laeva, kuid kuus piraati jäävad saarele, kus teevad hulga kurja.
1868 19. veebruaril leiavad kolonistid tapetud piraadid. 15. oktoobril saadakse kutse kapten Nemolt ja jõutakse Dakkari koopasse „Nautilusele“. 17. oktoobril kapten Nemo sureb.
1869 Kolonistid ehitavad hukkuvalt saarelt pääsemiseks laeva, kuid ei jõua valmis. 9. märtsil lendab saar õhku. Kaljurahnule jäänud kolonistid päästab 24. märtsil lord Glenarvani jaht „Duncan“, mis oli sõitnud Tabori saarele Ayrtonit vabastama, leidnud sealt aga kapten Nemo jäetud teate Lincolni saare ja selle kolonistide kohta.
Avastatud vastuolud
1. „20K ljöös“ räägivad Nemo ja Aronnax peagi valmivast Suessi kanalist. See jutuajamine ei saanud toimuda enne 1858. (pigem 1859.) aastat ehk umbes 12 aastat pärast ülaltoodud ajakavas antud aega. Muidugi on Aronnaxi reis teistest sündmustest suhteliselt sõltumatu, nii et 1846-1847. aastate asemele võiks ju panna 1858-1859. Ainult siis peaks Nemo olema olnud juba ligi kuuekümnene (mitte 35-50) ja tal ei oleks jäänud kuigi palju aega „veel kaua mööda meresid sõitmiseks“, kuivõrd viimane kaaslane suri siis, kui Nemo oli 60. Tundub lahendamatu vastuoluna. Võimalik on muidugi, et kui Verne’il ajakava niikuinii sassis oli, kirjutas ta Suessi-jutu juurde.