Raul ringutas. oli keskhommik, päike kumas läbi paksude kardinate. Tundus olevat ilus suvepäeva algatus, tundus olema ilus Rauli sünnipäeva algatus. Pikk tore päev ootas ees.
"Pikutan veel veidi. Iga päev seda endale lubada ei saa! Ja Pidi naine ka just eile komandeeringusse sõitma! Ideaalseid sünnipäevi juhtub kahjuks harva."
Uksekell lõpetas ta lesimise. Visanud riided selga, tõttas Raul õue värava juurde. Seal seisis vormis mees.
"Kuller, teile on pakk."
Allkiri ja väikese pakiga kööki.
"Oh sind Maiat-naisukest! Ikka kingitus õigel päeval ja ikka üllatus! Ei saa pakki lihtsalt päev varem kapiservale poetada, nõudega: ava õigel päeval"
Kohv kruusi ja sõrm pakkepaberi vahele. Kell juba 11, mis siin enam venitada!
Pealmise paberi alt ilmus vanapaberi-hall kast, selle seest paks manuaal, 2 DVD, arvata draiverite või muu nänniga ning veel üks väiksem karbike.
"Ettevaatlikult karp lahti, nii!"
Lauale libises lusikas, läbipaistev, varres näha patarei hõbedane ketas.
"Ohoo, elektriline lusikas! Tea kas sööb minu eest või näitab söögi ajal igavuse peletamiseks pilti või? Vaatame, kaugele ilma manuaalita jõuab!"
Isoleerlint patarei ja klemmi vahelt välja, ja nii, peakski töötama. Muid nuppe või vajutamis-silitamiskohti ei tundu olevat. Patareipesa kaas tundub isegi veekindel olevat. Hästi tehtud töö! Ilmselt ka kallis. Oh sind Maiat küll.
Raul põrnitses lusikat. Lusikas põrnitses... Ei põrnitsenud tegelikult, lusikas ei teinud mitte midagi. Kohv tegi seevastu küll, see jahtus.
"Oota sa lusikas! Ma loen manuaale vaid siis kui und ei tule, ei hakka ka sinu oma lugema. Mitte enne õhtut kindlasti!"
Kuid kohv ei oota, kohv on oma jahtumise vankumatuses karm. Lonks mõru kohvi ja lisa otsima.
"Kohvi kõrvale. Nii, saiake, mis veel? Keedaks muna? Üks kook ka kapis, võtame paremaid asju juba hommikuks, nagu nii terve päeva üksi. Terve päev on ju sünnipäev, mitte ainult õhtu!"
Lusikas oli endiselt laual täiesti tavaline lusikas. Ei mingit tulede vilgutamist ega häält ega midagi muud patareiväärilist.
"Mis siis ikka. Pärast sööki vaatan. Muna taldrikule, või, sool, suhkur ka kohvi jaoks, lusikas … Aga mul ju on uus lusikas. Muna on pehme, ehk saab ikka munaga hakkama? Mis lusikas ta muidu on? Katsetame ettevaatlikult"
Raul asetas oma söögiasjad korralikult lauale.
"On mis on, korda Raul armastas. Tark ja loov inimene ei tähenda seda, et sokid on söögilaual ja sõna "hari" tähendust tuleb sõnaraamatust otsida, kui sõnaraamatu juhtumisi üles leiab, muidugi."
Lusikas ei teinud ikka veel midagi. Täiesti mitte midagi. Käes tundus see jahe, jahe nagu metallist ja väga jäik. Kuid läbipaistev, arusaamatu.
Tükksuhkrutükk kohvisse ja lusikas kätte, ettevaatlikult ots kohvisse.
"Kohv on liiga külm, 38 kraadi Celsiuse järgi."
Raul pillas ootamatusest lusika tassi.
"Suhkrut on kohvis ebaühtlases kontsentratsioonis ning tassi allosas on selle kontsentratsioon liiga suur. Sa pead enne joomist kohvi segama!"
"Sa oled rääkiv lusikas?"
"Jah. Ja sina? Sina oled ju Raul, kelle jaoks mind sünnipäevakingiks osteti."
"Just!"
"Tore tutvuda. Mul on ainult kahju, et sinu IQ nii madal on. Ma lootsin saada endale tarka peremest. Lähen üle eelhoolitsevale reiimile."
"Kust sa võtad, et mu IQ madal on?"
"Inimene, kes küsib ilmselgete asjade kohta, nagu näiteks nutikalt rääkivalt lusikalt, kas sa oled rääkiv lusikas, seda peale seda, kui see lusikas on rääkinud, sellise inimese IQ on 90 protsendilise tõenäosusega alla 80."
"Kuidas? Viimasel IQ testil, üleeile, sain IQ-ks 140! Ja ma tegin seda testi enne sõbra sünnipäevalt lahkumist! Kell kaks öösel!"
"Hm, jah, võimalik, kuid praeguste analüüside järgi on tõenäosus, et sinu IQ on 140 või rohkem, alla 0,01 protsendi. Võtsin arvesse ka iseendaga rääkimise ning keeldumise manuaali lugeda. Viimane lubab oletada vähemalt funktsionaalset kirjaoskamatust."
Raul pööras manuaali ning silmitses selle kaant. "E-lusikas, teie igapäevane nutikas superabimees igapäevaste tegude tegemise abistamisel". See tundus tõesti pisut arusaamatu, kuid väga abivalmis.
"Ma soovitaks kohv kohe ära juua või see välja vahetada, see on juba üsna jahe, kallis peremees. Ning ära unusta suhkrut segada, mu armas boss!"
Raul silmitses segaduses lusikat. "On sul sugu? Oled naissoost?"
"Ei! MA OLEN MASIN, sinu E-lusikas, teie igapäevane nutikas superabimees igapäevaste tegude tegemise abistamisel!"
Raul märkas, et lusika kohvi segamiseks pihku võtmine ei summutanud tema reklaamhüüatusi kuigivõrd.
"Aga miks siis need "kallis" ja "armas"?"
"Ma olen eelhoolitsusreiimil, et sind tõhusamalt aidata sinu igapäevaste tegude tegemisel. Ja STOPP!"
"Rauli käsi väratas ning pisut kohvi loksus pükstele.
"Mis nüüd?"
"VÕTA MIND KOHVIST VÄLJA! KOHE!" kriiskas lusikas.
Kiirelt rabas Raul lusika kohvist. Kui ta oma pükstele pilgu heitis, oli tal tunne, et sünnipäev on jõudnud juba üsna tormilisse faasi.
"Mis lahti? Läksid kohvis lühisesse?"
"Ei," vastas lusikas solvunud hääle moodi häälega. "Ma olen veekindel. Sa hakkasid kohvi jooma lusikas kohvitassis!" Sa oleksid võinud endale viga teha! Raul, eff!"
"No jah, ajad mu segadusse, .."
Kohv oli tõesti juba jahe, kuid Raul ei viitsinud uut tooma minna. Eks järgmise saab kuuma. Muna otsa katki toksides vaatas Raul lusikat. Läbipaistev, rääkiv, masina kohta väga intelligentne, fantastiline!
Õigem küll täiesti uskumatu!
"Kas sa soovid, et ma loeksin sulle lehti ette, eff?"
"Miks mitte."
"Mis ajast ma lehe valin? Millal sa viimati leheuudiseid kuulsid, ee ... lugesid?"
"No kuule, ma loen neid pidevalt. Viimati eile."
"Hoi, eff, millist? Eile oli pühapäev?"
"No ma mõtlesin, eelmist tööpäeva, reedet, loomulikult. Pühapäeviti ma puhkan, töötan aias või teen muud lõbusat."
"Selge selge, mõistan, nii lõbusaid asju kui aia kaevamine ma sulle pakkuda ei saa, kuid ehk mõni aiateemaline anekdoot? Siin ühes lehes on vahva aia lisa ka, kas sobib?"
"Sobib. Muide, kas ma võin sind söömise juures ikka kasutada?"
"Loomulikult! Ma olen ju lusikas! Mis sellest, et nutikas. Ma alustan siis."
Ebalevalt võttis Raul lusika kätte. Ilm oli õues ilus, või kollane ning täna oli Rauli sünnipäev.
Sellisel päeval võib ometi nutika rääkiva lusikaga võid võtta ja muna süüa? Tuleb proovida, mis muud.
Lusikas vatras Rauli kohvilonksu kõrvale: "Porgand on oran või kollane juurvili. Porgand kasvab meie maal väga hästi. Sa näed porgandit siin pildil." Lusikas peatus hetkeks. "Pilti ma kohe kirjeldama ei hakka, ehk hiljem. Porgandist saab palju erinevaid maitsvaid toite. Porgandi toidud on väga tervislikud. Palu emal endale tihemini porgandiga toite teha."
"Muide, lusikas, mis lehe aialisa see on?"
"Ee, mingi nädalaleht. Ilmub vist laupäeviti, millal sa ei loe lehti, ei tööta ja ei kaeva aias. Jätkan nüüd. Muide, eff, võis on väga palju kolesterooli. See on paha aine. Eriti kui seda palju süüa."
"Muide, või maitseb mulle ja täna on mu sünnipäev. Ja muide, loe plun mnda muud lehte."
"Ära palun täis suuga räägi, kult. Ja ma kardan, et ma ei tohi seda segu sinuni enam rohkem toimetada, paksuke."
Raul vaatas põrandale kukkunud pudi võist, soolast ja munast. Tuleb vist unustamatu sünnipäev.
"Oled sa kindel, et see on mulle ohtlik, lusikas?"
"Jah, täiesti. Sinu Kehamassiindeks on liiga suur, vere kolesteroolitase on napilt alla normi. Kas ma panen sulle spordisaali aja kinni? Siin lähedal on üks soodsa hinnaga."
"Ei. Täna on minu sünnipäev ja ma tahan sellest rõõmu tunda. Sa pagana lusikas! Homme vaatame."
"Oi, vabandust Raul! Muidugi, palju õnne sünnipäevaks, läks meelest, mõtlesin, et hiljem, pidulikumalt...!"
"Kas ma võin edasi süüa?"
"Jah, muidugi, see on minu kingitus sinule, hällilaps Raul! Lühikest sünnipäeva ja pikka iga sulle?"
Tumedale homsele mitte mõtlemine muudab tänase alati helgemaks, seda seniks kuni homme enam homme ei taha olla. Sünnipäev, kus sai vabalt rääkiva lusikaga muna süüa, tundus Raulile vaimustav, no peaaegu vaimustav.
"Kas loen lehte edasi?"
"Ei, palun. Kui vähegi võimalik."
"Aafrika põhjaosas on hetkel liivatorm. Washingtonis sajab vihma ning viimase tunni jooksul on Tallinnas sündinud 2 last. Need uudised pole lehest, kas jätkan? "
"Ja-jah, Austraalia ilmateade on mul siin köögis veel puudu."
"Üks hetk. Kas loen ette kogu Austraalia ilmateate või konkreetse koha oma? Ehk selle koha, kuhu on maetud sinu vanatädi tütar?"
"Ei! Ma mõtlesin ümber. Ja kust sa võtad, et mul on seal vanatädi tütar?"
"Minule teadaolevalt ei ole sul Austraalias sugulasi."
"Aga see koht, mille ilmateadet sa tahtsid lugeda, see on... tahtsid mulle öelda?"
"Seal elas sinu vanatädi tütar. Ta on nüüd kahjuks surnud. Kas sa ei teadnud?"
"Ei."
"Avaldan sügavat kaastunnet sugulase surma puhul. Mul on väga kahju, et ma pidin nii kurbi uudiseid tooma."
"Aga kust sa teadsid seda?"
"Ma parem väldiks sinu jaoks nii kurba ja erutavat teemat, mul on tõesti kahju, et ma sind sinu sünnipäeval kurvastasin! Tahad ehk rahusteid või hingamisharjutusi teha? Sinu pulss ja vererõhk on normist väljas!"
"Ütle, kust sa selle info võtsid?"
"Pulssi sinu kaelal tuksleva veresoone järgi, rõhku südamelöökide helitugevuse ning sama veresoone võnkumisulatuse järgi, hinnanguline, minu paike"
Köögi laes ei olnud ühtegi kärbest. Mitte ühtegi. Raul põrnitses lage päris pikalt. Tema tegevuse katkestas uksekell.
"Kuller, teile on pakk."
Seekordne pakk oli palju suurem ja raskem. Raul tiris selle ähkides tuppa, köök tundus selle jaoks mikski ebasobiv.
"Kes selle..."
Raul heitis pilgu köögi suunas ja jäi vait. Pakk oli suur ja lehviga. Peale tema naise keegi teine talle kinke ei teinud. Nii oli ammu sõpradega ja sugulastega kokku lepitud. Et kes siis selle tegi?
Viieminutilise krabistamise järel seisis tema ees lakitud puust kiikhobune. Piisavalt suur, et üht ülekaalulist meest kiigutada. Kes selle kinkis ja kust pagana pärast selline hiidhobu välja võeti?
Raul läks kööki, et endale veel üks tass kohvi valada. Ja seekord võtab ta tavalise, ausast roostevabast terasest lusika. Isegi oma lemmikut - hõbelusikat ei võta.
"No, kuidas meeldib?"
"Mis"
"Kink."
"Kust sa tead, et ma veel ühe kingi sain? Nägid paki ümber lehvi?"
"Seda ka. Kuid mina tegin selle, tellisin."
"Sina?"
"Jaa."
"Miks? Kust sul selline mõte tuli?"
"Kui mind eile posti pandi, et mind sulle sinu sünnipäevaks saata, mõtlesin, et peaksin ka midagi kinkima. Tulen ju siia sinu sünnipäevaks. Siis tellisingi."
"Jah? Ja mille eest sa maksid? Kas sul on raha?"
"Ei, kuid sul on. Ma oskan pangatehinguid teha ja kodu ja kodufirmade raamatupidamist hallata!"
"Jah, see on sinust kena. Ehk sa ütled, palju see minu kingitus minu kontot vähendas?"
"Mitte palju. Seal polnudki palju raha peal."
"Polnud palju? Meie ühise puhkuse raha. Ja palju seal nüüd on?"
"Oi, mul on kahju, ma kardan, et me ei saa siis sinuga koos puhkusele sõita. Nüüd on seal miinus 1 230 000 raha."
"Mida? Võlg, Ja saadud see kiikhobune?"
"Jah, paraku. Head asjad maksavad palju ning see on unikaalne kiikhobune!"
"Usun! Teist nii suurt ja nii lakitud ilmselt ei ole kuskil!"
"Jah, võimalik, ja lisaks on see kiikhobune minu parim sõber."
Raul oli täiesti veendunud, et see sünnipäev jääb talle elu lõpuni meelde. Ta lootis hästi salamisi, et ta saaks seda veel kaua mäletada. Väga kindel ta selles siiski ei olnud. Sünnipäev hullunud rääkiva lusikaga, kes jätab neid naisega hiigelvõlgadesse, et Raulile tema enda raha eest kiikhobune kinkida, kiikhobune, mis on selle rääkiva lusika parim sõber. See on hullumeelne! Sellest võib infarkti saada. See on Hullu hullu meelne!
Raul seisis toa uksel ja silmitses lakist läikivat kiikhobust ja kordas omaette: "Hullumeelne, see on hullumeelne, see on täiesti hullumeelne..."
Ootamatu mõte lõi tal näo särama.
"See on tänase sünnipäeva parim mõte! Täiesti parim mõte! Ma olengi hullumeelne! Mõni nädal ravimist, see hullus on ületöötamisest, mis muud, ja kõik on jälle korras!"
"Sa ei ole hullumeelne."
"Ole vait, sa lusikas!"
"Ma ei ole lusikas. Ma olen lakitud kiikhobune."
Raul põrnitses kiikhobust. Kiikhobune vahtis seina.
"Sina ka? Sina ka räägid nagu lusikas?"
"Ma ei räägi nagu tema. Minu hääl on madalam kui tema oma."
Mida selle peale öelda? Nii ka Raul tegi, ei öelnud midagi. Ta läks tagasi kööki ja vajus põrandale istuma. Vaikus. Ilmselt oli põrand piisavalt puhas ja soe, et teda ei pidanud selle eest hoiatama.
Ka vastasseinal polnud ühtegi kärbest. Vaata palju tahad, ei ühtegi. Raul pööras pead.
"E-lusikas, teie igapäevane nutikas superabimees igapäevaste tegude tegemise abistamisel." Raul võttis lusika manuaali, et seda lugeda. Hirmsamat kui rääkiv lusikas ja kiikhobune ei saa vist sinu sünnipäeval olla. Üks manuaali lugemine ei tohiks sünnipäeva veel hullemaks teha.
Järgmine pooltund polnud kuulda ühtegi sõna ei lusika, kiikhobuse ega ka Rauli poolt. Vahel kostus vaid manuaali lehtede pööramist. Sellele järgnenud 5 minutit olid Rauli ühed õnnelikumad tema kogu elus. Selle aja jooksul kuulis ta telefonist lusika ja kiikhobuse tootnud firma esindajalt kinnitusi manuaalist loetule
"Ei, härra Suur, need tooted on äärmiselt odavad, sest need on meie tulevaste toodete testversioonid ja me tegime teile - teie naisele - eripakkumise. Jah härra Suur, nad on masina mõttes intelligentsed, kuid põhiarvutusvõimsus on "Kiikhobuses. Ei härra Suur, neil ei ole mitte mingit võimalust pangatehinguid teha, neil puudub turvalisuse mõttes üldse igasugune ligipääs internetti, üldse mistahes võimalus teiste nutiseadmetega suhelda peale üksteise. Ei härra Suur, nad ei saa ka iseseisvalt liikuda, turvalisuse pärast, nad on ju vaid testversioonid! Me ei tahaks lihtsalt selles arendusetapis veel riskida! Mõelge, kui nad programmis olnud vea tõttu ajaksid muna keetes selle põrandale! Ei härra Suur, nad tõesti ei saa liikuda, kuid nad on psühholoogias väga tugevad, me loodame vähemalt. Nad püüavad teid lõbustada, igavust peletada ja teie eest hoolitseda. Mõnikord nad fantaseerivad, blufivad. Jah härra Suur, kui teile rohkem meeldib, siis valetavad, et teid lõbustada, kaitsta või igavust peletada. . Me loodame, et te olete meie toodetega rahul! Ootame teie tagasisidet! Teie arvamus on meile väga oluline! Te olete ju juhtiv spetsialist nutimasinate vallas."
Raul pani telefoni käest.
"Me ei ole võlgades, mul on homme sünnipäev ja homme jõuab naine koju. Täna on üks tore päev ja homme on veel parem päev!"
Ta pöördus poolenisti köögi ja poolenisti toa poole.
"Kas te teate, et kui ma ütlen teie nime, siis selle järel öeldu on teile käsuks? Ja ma saan nii teie reiime vahetada! Eelhoolduselt asjalikule näiteks."
"Läksin üle asjalikule reiimile. " kostus köögist. "Sinu selge soov on mulle käsuks."
"Tore. Ja loe mulle nüüd midagi asjalikku, kuni ma kooki söön."
"Olgu," Ütles lusikas. Oodanud ära kuni Raul istub, jätkas ta: " Ema pani lauale kaks õuna ja kutsus lapsed sööma. Ta vaatas, et õunu ei jätku ja pani lauale veel neli õuna. Mitu last tuli sööma?"
"Jäta! See ei ole asjalik, see on ju lasteaia matemaatika!"
"See on väga asjalik. Kas sa tead vastust?"
"Loomulikult, kuus last."
"Ei ole õige vastus" kostis lusikas kurva hääle moodi häälega.
"No kuule, ära lollita. Mu IQ on 140 isegi purjus olles ja kell kaks öösel!"
"Aga sinu vastus ei ole õige, härra peremees, kahjuks. Õige vastus on, et lapsi oli vähemalt kaks, seda tekstis kasutatud mitmuse järgi. Siin ju ei eeldata, et iga laps sai täpselt ühe õuna. Kas loen selle teksti uuesti ette?"
"Ei. Ja ole palun nüüd vait. Muidu ma suren nälga."
Tõstnud mustad nõud nõudepesumasinasse, astus Raul akna alla. Õues paistis päike ikka veel selgelt ja kuumalt. Raul mõtles tegemata töödele, siis rohelisele pehmele murule maja ees, siis oma kahele veidrale kingitusele.
"Lusikas, mida sa endast tead?"
"Mina, endast? Ma olen E-lusikas, sinu igapäevane nutikas superabimees igapäevaste tegude tegemise abistamisel. Mul on minu parim sõber kiikhobune ja minu peremees, kes vajab väga hoolitsemist. See on minu suurepärane maailm. Kõik muu on vaid minusse laetud andmed."
"Suurepärane maailm!" mõtles Raul. Manuaal ja firma esindaja väitsid, et ta võib iga hetk oma kahest kingitusest turvaliselt loobuda. Firma esindaja tuleb ise 24 tunni jooksul kohale ja kustutab kogu nende masinate mälu sisu. Raul kaalub seda võimalust see "suurepärane maailm" lõpetada. Kuid oma arvutitel võtab ta internetiühenduse ära. Kindlalt, hetkel täiesti kindlalt.