Heinleini lastekat „Have Space Suit, Will Travel“ arvasin kõigepealt vene keeles lugenud olevat, nagu suuremat jagu tolleaegsest fantastikast üldse. Vikipeedia aga ütles esimese vene tõlke ilmumisaastaks 1990, mis tähendab, et esimesena lugesin ikka originaalkeeles teost. Kuid mõne aja eest avastasin, et raamat on ka eesti keelde tõlgitud („Võta skafander – paneme minema!“, Fantaasia 2023).
Tekkis ebaterve huvi, kuidas Heinleini tihedalt tehnilisi detaile täis tekst eesti keeles välja näeb. Ega’s midagi, ostsin eestikeelse e-raamatu ja kukkusin lugema, originaal kõrval. Tulemusi näete allpool. (Sealt selgub ka, miks ma pealkirjas ega sissejuhatuses eestikeelset pealkirja ei kasutanud).
Eestikeelse raamatu leheküljed on antud lugeri PocketBook PB627 järgi.
Lk. 9 …taibukamad kõigist oma maakonnas, ehk isegi riigis. — „osariigis” sobiks ehk paremini (originaalis „state“). Aga see pole hirmus tähtis.
Lk. 14 ... umbes pühapäevase täienduse tasemel. – Heinlein mõtles siin ajalehe pühapäevalisa.
Lk. 17 ... laenas mulle raamatu «Walker, Boyd ja Asimov»... – raamatu pealkiri selline küll ei ole. „Laenas Walkeri, Boydi ja Asimovi raamatu (või õpiku)...
Lk. 18 „... koduste esmaabikomplektideni“ – mitte et see siin oluline oleks, aga „home permanent kit“ on „kodus püsilokkide tegemise komplekt“.
Lk. 19 „tähtedevaheline kosmos“ – üldiselt tasub „space“ tõesti „kosmoseks“ tõlkida, aga siin kõlab „tähtedevaheline ruum“ paremini.
Lk. 20 „...kasutades kahte dollarit ühe kolmekümne viie sendise joogi jaoks“ – originaali „kasutades kahe dollari jagu ruumi ja aega ühe kolmekümne viie sendise joogi jaoks“ on arusaadavam, aga see-eest parem.
Lk. 21 „...enne keskööd margid peale pandud...“ – siin hakkab nüüd üle mitme lehekülje kestev viga, kus inglise „postmark“ on „postmargiks“ tõlgitud. Aga see on ju postitempel, mark inglise keeles on „stamp“. Nii et „.. enne keskööd postitemplid peale“.
Lk. 22 „lameekraaniga aparaat...“ – siin on Heinlein vihjanud tegevuse toimumisele lähedases tulevikus ja mõelnud „must-valget kahemõõtmelise pildiga aparaati“.
Lk. 25 „mille postmark on kõige varasema...“ ja «Lüüa saanud postmargi pärast. Postmargi!» -- eks nad siin jälle postitemplid pea olema.
Lk. 26 „see oli kusagil satelliitjaamas üle kaheksasaja tunni varustuseraamil rippunud“ – polnud ta kuskil rippunud, vaid (nagu guugelgi tõlgiks) „see oli teise satelliidijaama ehitamisel kogunud rohkem kui kaheksasada töötundi“.
Lk. 29 „tõhusa neljateistkümne tolli kaugusel silmadest“ – mõeldud oli „silmadest näivalt neljateistkümne tolli kaugusel“.
Samas piirkonnas: ilmselt maitse asi, aga mind häirib kiivri „akna“ läätseks nimetamine; ometi ei oska ma midagi head peale „visiiri“ või -- nagu soovitati – „illuminaatori“ pakkuda.
Lk. 30 „kõrvaldada laoruumi lõhna.“ See on liiga leebe väljend, originaalis on jutt „riietusruumi lõhnast“.
„sulatada viiskümmend naela jääd...“ -- puudu on jäänud „ööpäevas“ ja siis ei ütle jää hulk mitte midagi.
Samas „kolmkümmend kraadi“ – kui ühikuid mitte tõlkida, siis võinuks lisada „Fahrenheiti“ või (veel parem) joonealuse märkuse, et selles raamatus antakse temperatuurid Fahrenheiti kraadides. Ja veel parem oleks anda teisendused Celsiuse kraadidesse.
Lk. 31 „«painutuste» tegemine võib teid vigastada“ – painutused ei ütle lugejale midagi, aga kui ta loeks, et „kessoontõbi võib su vigaseks teha“, saaks vähemalt vikipeediast järele vaadata.
Lk. 32 „ostsin sealt viiekümneatmosfäärise rõhuga õhuballoone“ – balloonid olid eelmises lauses juba ostetud, nüüd ostis Clifford neisse viiekümneatmosfäärise rõhu all õhku.
Lk. 34 „liigendid olid konstantse tugevusega“ – mõeldud on „liigendid olid konstantse (või muutumatu) mahuga“.
„pool-adiabaatiline laiendus“ peab olema „pool-adiabaatiline paisumine“.
Lk. 35 „Ma poleks kunagi kõhelnud Oscari peale viit tuhandet dollarit kulutamast.“ – viit tuhandet Cliffordil niikuinii polnud, seetõttu kõlab usutavamalt originaal „Ma oleksin vaid naernud, kui keegi oleks mulle Oscari eest viis tuhat dollarit pakkunud“.
„olid antud diagrammid, nii oli mul kõvasti tegemist.“ – kõlab segaselt, võiks olla „olid antud skeemid, niisiis hakkasin tegutsema.“
Lk. 36 „Ma ei kasutanud otseühendusi“ peaks olema „Ma ei teinud midagi üle nurga“
„Härra Charton nõudis, et võiks pakkuda“ – härra Charton käis peale, et võiks varustada skafandri...
Lk. 37 „... autoromu kiirsõidukiks muuta.“ – üldiselt õige, ainult siin lööb minu autohaigus välja ja soovitab hot rod’i tõlkimata jätta.
Lk. 38 kuulutuse „Võta skafander – paneme minema“ esmailmumine. No ei panda (pandud) niisugust kuulutust. Kirjutatakse (kirjutati) „Oman skafandrit, nõus reisima“.
Lk. 41 „juhtmesalvesti“ on muidugi „traatmagnetofon“. Enne kui saksa keemikud makilindi leiutasid, salvestati heli terastraadile. Sihukesed riistad leidusid veel 70. aastatel vähemalt vene lennukite „mustades kastides“.
„...muuda suunasagedust ühe sentimeetri võrra...“ peab olema umbes „lülitu ühesentimeetrisele suundsaatjale“.
Lk. 44 „...raadioseade, mille külge end ühendasid,...“ – tegelikult „...raadioseade, mille ise kokku tinutasid,...“
Lk. 51 „gravitatsiooni“ asemel võiks (planeedist rääkides) „raskusjõudu“ kasutada
Lk. 57 (mitmes kohas) võiks gravitatsiooni asemele taas raskusjõu panna.
Lk. 58 „ühe kuuendikuga gravitatsioonist“ on eriliselt veider, võiks olla „maisest kuus korda väiksema raskusjõu juures“ vmt. Õnneks polnud Heinleinil ka paremini sõnastatud.
Lk. 59 „mõnel krevetil rohkem mõistust...“ – „shrimp“ on siinkohal „pägal“, nii et „...sellel plikatirtsul rohkem mõistust...“
„Quiggle’i hääl ja tema nägu“ – „tema“ peab siin kursiivis olema, sest mõeldakse ussinäo nägu.
Lk. 62 „...ning kasutasin tütarlapse juuresolekul vandesõnu.“ – originaal on parem. „... ning tütarlapse juuresolek piiras mu väljendusvabadust.“
Lk. 65 miks originaali „süüteküünlad“ oli vaja „käivitusjuhtmeteks“ tõlkida?
Lk. 69 „50 jalga pesunööri, selle tarvis olin kõvasti raha kogunud.“ – vastupidi. Pesunööri oli Kip võtnud just raha säästva aseainena.
lk. 75 „Coca“ oli C-tähe foneetilise koodina kasutusel 1949-1955, sestpeale on „Charlie“, mida tulevikus toimuv lugu võiks arvestada. „Coca“ esineb ka lk. 99. Samuti on J „Juliett“, mitte „Juliette“.
Lk. 84 „kleepuvat värki, see võinuks kahjustada skafandris tegutsemist“ – see oleks võinud kahjustada skafandri tööd, mitte inimese tegutsemist seal sees.
Lk. 87 „... miski, mida mööda roomikmasin röövikuna rännata võiks.“ – läks poeetiliseks kätte, kuid öeldi ainult „miski, millest roomikutega sõiduk läbi läheks“ (vt. caterpillar tread).
Lk. 93 „...varustuse poolele“ – „supply side“ võiks siin olla näiteks „doonori poolele“ vmt.
Lk. 97 „kõverruumi kiirenduspöörde“ – ei olnud sääl mingeid kõveraid ruume. Võiks kas või lihtsas eesti keeles öelda, et olime teinud poolpöörde ja alustanud pidurdamist.
Lk. 98 „Milleks, nad polnud isegi Jupiteri kuudele...“ – no ei ole „milleks“. On „no kuulge“ või umbes nii.
Lk. 103 „mehaaniline pliiats“ – on ikka „täitepliiats“ olnud. Sama lk. 163.
Lk. 104 „kaheksase gravitatsiooniga“ – „kaheksakordse raskusjõuga“.
Lk. 107 „neli numbrit“ – on küll kaotatud lahing, kuid siiski tähendab inglise „number“ eesti keeles „arvu“.
Lk. 109 „tee viltune äkkpööre“ – pole siin midagi viltu. „tee 180-kraadine pööre“.
„.. kui olin ehitanud kümnetollise mitmefaasilise seadme.“ — siin on jutt arvutuslükatitest ja „ten-inch polyphase“ tähendab kümnetollist mitmeskaalalist lükatit, mille kasutamise Kip oli peensusteni selgeks saanud ja mille puhul isa talle uue kinkiski.
„“aeg“ kuvatakse ruudukujuliselt“ – nonoh. „“aeg“ on ruudus“.
„kiirus kasvab 258 jalga sekundis kuni äkkpöördeni“ – kaks asja. „kiirus kasvab iga sekundiga 258 jalga sekundis kuni poole-tee-pöördeni“.
„ja sa lõpetad reisi poole ajaga,“ – ei lõpeta midagi. „ja saadki poole reisi aja,“
Lk. 110 sõna „tõuge“ (originaalis „boost“) asemel võiks kasutada „kiirendust“.
No ja jälle esineb „viltune äkkpööre“... arrrrgh...
Lk. 111 taas „number“ „arvu“ asemel.
„aga ma pidin kümnendi kohtadega ette vaatama, numbrid...“ – „aga ma pidin kümnendkohtadega ette vaatama, arvud...“
Lk. 112 „sarnase välimusega planeedi“ – mõeldud on „meeldiva“ või „paljulubava“ välimusega planeeti.
„tagusin sellesse koha,...“ – „tagusin sellele teraviku;...“
Lk. 128 „…elektronide ringiajamine oli sellesse sisse ehitatud loogika.” — „electron-pushing has its built-in logic” on pigem „elektronide liigutamisel on oma sisemine loogika”.
Samas: „wave guide” on “lainejuht”, mitte „lainereguleerija” ja „inductance“ on „pool“ või „induktor“, mitte „induktsioon“.
Lk. 129 „ronis kõikjal ringi kohtades, kuhu oli pandud, ja integreeris helitugevust“ – mõeldud oli „ronis ringi üle kogu asja, millele ta oli pandud, ja arvutas selle ruumala“.
Lk. 139 loodetavasti viimast korda esineb postitempli asemel postmark. Noh, ja pealkirja tsiteerimine...
Lk. 144 „Ma ei suutnud veel mõnda aega liigutada, isegi mitte käsivarsi“ – „Ma polnud juba mõnda aega suutnud end liigutada, isegi mitte käsivarsi“.
Lk. 148 „täheklassi“ asemel võiks olla harjunum „spektriklass“.
Samas „Mul tundus olevat annet rasketes kliimatingimustes hakkama saada“ – parem oleks originaalile vastav „Mul tundus olevat annet rasketesse kliimatingimustesse sattumiseks“.
Lk. 153 „hi-fi taibukelder“ võiks olla „audiofiili kelder“.
Lk. 155 „Nagu nad raadios ütlevad, ...“ – „Nagu raadiotehnikas öeldakse: ...“
Lk. 156 „... rallimeesteks.“ – oimaeivõi. Nagu oleks üksainus autospordiala maailmas olemas. Kuid neid on palju, ja kõigis osalejate üldnimi on „võidusõitjad“.
„heterodyning“ ei ole „heterodünaamiline“. Täpsem vastus oleks „heterodüün-sagedusmuundamine“, kuid lihtsalt „heterodüün“ oleks ka hea.
Lk. 159 „Pii Beeta Kappa“ peab muidugi olema „Fii Beeta Kappa“.
Lk. 160 „Arvan, et nende suurim pahe oli see, et neil polnudki mingit loomust.“ – peab olema „Arvan, et nende suurim pahe oli see, et neil polnud ühtki“ („I guess their worst vice was that they didn’t have any.“)
Lk. 171 „trillion“ on triljon, mitte miljard.
Kolme galaktika kohtu kirjeldamisel kaldub terminis „teaduslik fantastika“ rõhk esimeselt sõnalt teisele, mistõttu vigiseda on kõvasti vähem. Ent natuke ikka.
Lk. 186 „Igaüks neist kolmest kaitseväitest oleks läbi põrunud, eriti viimane.“ – originaali „Any of these defenses might have stood up, especially the last one.“ ütleb just vastupidist... vt. ka järgnevat teksti.
Lk. 201 fraasi „Siis, ühel päeval, tuleme tagasi ja peame teie peale jahti – kõigi teie peale!»“ järelt on välja jäänud Pisikese hüüatus „Nii tuleb neile öelda, Kip! Nii tulebki!“
Lk. 214 „Sinnapoole meie vaatasime“ – peab muidugi olema „Sellised näeme meie välja“ (ei vaadanud sinna Andromeeda galaktika poole keegi).
Lk. 216 esineb viimast korda reklaami ebaõnnestunud tõlge.
Millega on ka kõik – Raul Sulbi järelsõna ma rappima ei hakanud, kasutegur oleks äärmiselt madal. Tahaksin siiski fraasis „Meil oli ta pikki aastakümneid nõukogude-vaenuliku suhtumise tõttu üsna põlualune autor“ sõna „nõukogudevaenuliku“ asendada sõnaga „vabadustarmastava“. No ja kui veel natuke norida, siis „Algernonis“ oli ka teine Heinleini jutt ning ma ei näe, kuidas see saaks Heinleini vähem esindada.
P.S. Sellest, et käesolev vigin sai pikem kui eelmised, võib igaüks teha selliseid järeldusi nagu soovib.