Mul käib ulme (peamiselt fantastika) lugemine mingis mõttes impulssrežiimis – vahel loen mitu lugu järjest või isegi ülekattega, vahel pean vahet. Isegi paar aastat. Mistõttu läks Andy Weiri „Marslase“ avastamisega paar aastat aega. Kuid sestpeale on see teos mul ikka käeulatuses, nii inglise- kui eestikeelsena. Et mulle tuli veider idee tehnilise fantastika tõlkeid arvustama hakata, siis sattusid mõlemad keeled korraga kätte. Hakkasin paralleellugemist harrastama. Ja pean kohe alguses ära ütlema, et selliseid apsakaid nagu „Ave Marias“ siit ei leidnud - küll aga terve mitu pisiasja, mis võinuks ehk paremini olla.
Eestikeelse raamatu lehekülgede numbrid on e-lugeri PocketBook antud ja loodetavasti vastavad paberraamatu leheküljenumbritele.
Lk. 9 „Möödas on raskete keemiliste kütuste põletamise ... päevad“. "Heavy chemical fuel burns" tähendab siin keemiliste kütuste massilist põletamist vmt., kütus(ed) ise pole rasked.
Lk. 10 „Marsi atmosfääris toimuvate ... reaktsioonide“ – ei ole päris nii, Marsi atmosfäär on üheks lähteaineks (teiseks on Maalt kaasatoodud vesinik) ja reaktsioonid toimuvad ikka miskis reaktoris. „Marsi atmosfääri kaasavate .. reaktsioonide“?
Lk. 12 „skafandri võimet inimelu päästa“ – "life support" tähendab pigem „inimelu alalhoidmist“.
Lk. 14 „orbitaaldünaamikad“ – „orbital dynamics“ tõlgitakse eesti keelde ainsuses.’
Lk. 34 (ja võib-olla enne ja palju kordi hiljem) „platform“ kirjutatakse eesti keeles v-tähega.
Lk. 38 „See jätab eksimiseks liiga palju ruumi“ ei ole päris sama, mis „Too narrow a margin there“. „Eksimisruumi on liiga napilt“?
Samal leheküljel võinuks „friktsiooni“ asemel „hõõrdumist“ kasutada. Põhimõttel, et kui omasõna on olemas, siis kasutagem seda.
Lk. 52 „järveni Mud“.... nnngggh!
Lk. 63 on vahele jäänud Teddy suhteliselt oluline avaldus „Well. That’s a ludicrous idea and I’ll never okay it“.
Lk. 68 on momeelest veider treeningut (drill) üksnes ja ainult rügamiseks nimetada.
Lk. 71 miks „storms“ on „päikesetormideks“ tõlgitud? Päikesepaneele mõjutavad kõigepealt ikka atmosfääris esinevad harilikud tormid, mis neid liivaga katta üritavad.
Lk. 72 elemendi isotoobi massiarv tavatsetakse ülaindeksisse kirjutada elemendi tähise juurde (Pu238). Elemendi nimetuse juurde käib see ilma tõstmise-langetamiseta ja sidekriipsuga (plutoonium-238).
Lk. 76 (ja hiljem ja ehk varem) „veeldatud suruhapnik“ – hapnik ei saa korraga kahes agregaatolekus olla. Säilitatakse kas kokkusurutuna või veeldatuna, nagu teisigi gaase.
Lk. 94 „tetraeederi“ – ikka „tetraeedri“.
Lk. 115 „siis piiraks meid ainult edastamiseks sobiv aeg“ – nii ja naa. Ega see päris vale ei olegi (Marsi Watney-poolkera peab parajasti Maa poole vaatama), kuid Weiril on siin „transmission time“ – signaali edastamiseks kuluv aeg.
Lk. 118 „.. mõjutavad seda numbrit...“ Oeh. Inglise „number“ on eesti keeles „arv“. „Number“ on eesti keeles üks objektidest 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9.
Lk. 122 (ja võib-olla enne ja kindlasti hiljem) – maitse asi, aga mina oleksin Vogeli jaatuse jätnud nii, nagu originaalis: ehtsaksaliku „ja“, rõhutamiseks veel kursiivi panduna.
Lk. 123 „...tõuseme õhku“. Kõlab natuke lennukiga lendamise moodi, mina eelistanuks „...stardime“; üldse võiks kosmoseaparaatide liikumahakkamist stardiks nimetada. Oleks ka üldisem, sest näiteks Kuul kõlaks „õhkutõusmine“ eriti veidralt.
Lk. 127 „... teise etapi ...“ – „second stage“ on siinses kontekstis „teine aste“. On alati olnud, nagu ütleks Raul Sulbi.
Lk. 128 „Sellise astmeliselt kasvava kiirusega saavutas laev ruttu maksimumkiiruse, ...“ – Nüüd on füüsikatunni teadmised küll raketi lennule üle kandmata jäänud. Püsiva võimsusega rakettmootor annab raketile kiirenduse, mis sõltub raketi massist. Kütuse kuludes muutub rakett kergemaks ja kiirendus kasvab. Mehitatud laeval peab see aga inimeste taluvuspiiridesse jääma. Kiirus ei puutu asjasse. Sama vea teevad muide meie liiklusasjapulgad, kes ütlevad, et „kiirus tapab“. Tuhkagi ta tapab. Me liigume 30 km/s ümber Päikese ega näi end seepärast sugugi halvasti tundvat. Kiirendus on see, mis võib tappa.
Olgu, pikk jutt, seesamunegi. „Sellise eksponentsiaalselt kasvava kiirendusega saavutas laev ruttu selle piiri, mida ei määranud kosmosesõiduki võimsus, vaid selle sees olevad haprad inimkehad“.
Lisamärkus: eksponentsiaalne pole sama, mis astmeline, ja ma ei oska siin omasõna pakkuda.
Samal leheküljel: „Esimene etapp oli lõppenud“. Siin ei kõlagi see väga halvasti, kuid ma oleksin ikkagi kirjutanud „Esimene aste oli töö lõpetanud“. Ja „järgmise etapi alguses“ võiks olla „teise astme käivitumisel“.
Samal leheküljel: „õhkutõusu tarkvara“ – õhk ei puutu ju asjasse... „starditarkvara“?
Samal leheküljel: „Laeva välisküljelt eemaldus nüüdseks tühi esimese etapi rakett, ...“ – „Väljas eraldus laevast nüüdseks tühi esimene aste, ...“
Lk. 129 jätkub etappide värk. Sama kordub lk. 165-166, kus tekivad veidervormid nagu „esimese etapi kanderakett“.
Lk. 129: „... oli gravitatsioon 0,4“. Gravitatsioon on kaunis ülekoormatud sõna ja selle kasutamist võiks vältida, eriti ka seetõttu, et paljud inimesed väga täpselt ei tea, kuidas seda kasutada. Külgetõmbejõud on kena hea ja eestimaine, tarbigem seda. Samuti sobib raskusjõud. Nii üht kui teist võrreldakse tavaliselt Maa omaga, nii et selleks ajaks, kui Beck Tüvikoonus A-sse jõudis, „..moodustas raskusjõud 0,4 Maa omast“. Sarnane jutt käib ka lk. 174 kohta. Ja lk. 181.
Lk. 144 esineb kentsakas lõik „Minu N ballooni täituvus on langenud 40 protsendini. Mul on vaja 2 õhulüüsi pragu kohe sulgeda ja mul on vaja seda ilma lekkekomplekti kasutamata teha.“ Pärast pisukest mõtlemist (ja originaalist spikerdamist) sain aru, et „kaks“ on „N“ juurest plagama pannud ja tegelikult peaks tekst välja nägema selline: „Minu N2 ballooni täituvus on langenud 40 protsendini. Mul on vaja õhulüüsi pragu kohe sulgeda ja mul on vaja seda ilma lekkekomplekti kasutamata teha.“
Lk. 156 „... varustussondide jõuliste vahelduva veojõuga mootoritega“. Segane koht, originaalis „with the large point-thrust of presupply probes“. Ilmselt on mõeldud seda, et varustussondide mootorid töötavad võimalikult suure tõukejõuga ja seetõttu lühiajaliselt („Kahurist Kuule“). Ja et seda mõju on kergem arvestada kui pikaajalist nõrka. Ma ei oska asenduslauset praegu korralikult sõnastada, kuid vahelduva jõuga siin küll tegemist pole. Sama esineb ka lk. 175.
Lk. 165 „ekstreemsete gravitatsioonijõudude“ – sondist rääkides peaks olema „ekstreemsete kiirenduste“.
Lk. 166: „Vahelduvsignaal on kadunud“ – „Intermittent signal loss“ tähendab „vahelduvat signaali kadu“. S.t. esineb lünkasid.
Lk. 169 „.. NASA suudaks piirmäära suurendada“ – originaalis oli öeldud, et NASA mahuks selle piiri (941 kg) sisse. Suurendada ei saa olemasoleva raketi kandevõimet kuidagi.
Lk. 172: „Aerosoolpropellent“ – „Aerosol propellant“ on raske tõlkida, nõus. Aerosoolkütus pole hea. Jääb lugejale koduseks ülesandeks.
Lk. 181: „..gravitatsiooni prioriteetsuse määr oli madal“. Oeh. Nojah, ega originaalis pole ka väga arusaadav. Ütleme nii, et selles puhkekas polnud eriti hädasti tarvis kunstlikku raskusjõudu tekitada.
Lk. 229: Apollo „command module“ on tüüpiliselt „meeskonnamoodul“ olnud, mitte „juhtimismoodul“.
Lk. 234: „... miskit märkimata jätnud...“ – „...dropped a sign“ peaks olema „tegin märgivea“.
Lk. 238: „...reaktorist saadava elektri maht...“ kõlab koomiliselt. „.. reaktori [elektri]võimsus...“ vmt.
Samal leheküljel: „jahutustiivikud“ – tiivik on midagi pöörlevat, „vanes“ aga on jahutusradiaatorid.
Lk. 249: „nõelaaugust“ oli vanasti „nõelasilmast“.
Lk. 254: „kõige optimaalsem“ – sõnal „optimaalne“ ei ole võrdeid.
Lk. 258: „näitude fikseerija“ võiks „võimsuseluger“ näiteks olla.
Lk. 259: „pika tee valesti maha sõitnud“ – keerulise seletuse asemel võiks ju olla „kiirteel vale mahasõidu valinud“. Kes korra on proovinud, see ei unusta.
Lk. 286: „Eirasin kõiki ohumärguandeid“ oli Watney tegelikkuses „Kiskusin kõik kaitsmed maha“ vmt.
Lk. 288: „MAV kogeb õhkutõusul kuni kaheteistkordset gravitatsioonijõudu“ – MAV ei koge midagi, vaid annab, ja parem oleks öelda, et kuni kaheteistkordse ülekoormuse.
Lk. 293: „.. laev järk-järgult kiirust kogus“ – „exponentially“ pole järk-järgult, vaid „kiirenevalt“ või „üha järsemalt“.
Lk. 294: „intervallidena tabatud radarisignaale“ – „interval pings“ tähendab siin, et Watney „kabrioletti“ kombati radariga ja saadi signaali peegeldused piisavalt pika aja jooksul, et saaks orbiiti arvutada. Ilusa lause tegemine jääb lugejale koduseks ülesandeks.
Lk. 295: „süüta reaktiivmootorid“ kõlab veidi sabotaaži moodi. „Burn the jets“ võiks olla „käivita raketid“ vmt.
Millega raamat saigi otsa ja Watney õnnelikult oma meeskonna juurde tagasi. Lugeda oli põnev, üle lugeda on ikka põnev. Ehk on teises trükis mõned siintoodud virinad ära arvestatud.
P.S. Üsna lõbus oli lk. 167 lugeda NASA stardiprotokolli lühendite seletusi.
QAM ei ole mitte Quadrature Amplitude Modulation, vaid Quality Assurance Monitor.
FSC pole mitte Fluid Structure Coupling, vaid First Stage Console.
Prop1 pole mitte Propulsion Engineer One, vaid Propulsion 1st Stage #1 (kuigi juba sarnane).
PTO pole mitte Power Take-Off, vaid Propulsion Telemetry Observer.
AFLC pole mitte Air Force Logistics Controller, vaid Air Force Launch Conductor.
Kuid
LWO on tõesti Launch Weather Officer ja
PTC on Payload Test Conductor.