Ta jooksis mööda koridore, mis ühtaegu olid tuttavad ja samas hirmutavalt võõrad. See oli suur ja mitte liiga vana koolimaja, kuid täna, reede õhtul, valitses siin surm.
Algul olid nad Kati ja Kristoga peale tunde mõnusalt garderoobi vestlema jäänud. Nagu ikka, käis jutt õpetajatest ja õppimisest, viimati tehtud kontrolltöödest. Garderoob oli vaatamata oma kivistele võlvidele ja traadist, rauast boksidele võrdlemisi hubane ja meeldivas seltskonnas läks aeg kiiresti.
Hakkas juba hämarduma, kui eemalt kostis lärmi. Tumedad, tuhmid mürtsud lähenesid garderoobile. Vakatanud seltskonnast kihutas mööda kahvatu näoga poisike ja siis nad nägid: keldrist, kus garderoob asus, üles viiva trepi kohal akendest paistis hiiglaslik, gorilla-laadne lõust. Ila tilkuvad kihvad, verd täis valgunud silmad, mille vahel rippusid mudased ja pulstunud karvad, kus vahel leidus erinevaid jäledaid parasiite. Kati kiljatas ning minestas. Poiss ja Kristo seisid hirmust kangetena, kuid ometi peitus veel poisi jaoks olukorras mingi võlu, kauge lapsepõlve kajana meenus Kingkongi film. Hiiglaslik koletis jõllitas neid läbi vastikult õhukese akna, sest järsku oli poisi jaoks reaalsus kohale jõudnud. Talle vaatas otsa uskumatu, kuid ometi reaalne surm. Kuskilt ilmus tohutu, karu käpa sarnane kämmal, mis purustas klaasi ja tungis raginal läbi aknaraamide õpilaste poole, keldrisse. Poiss pistis meeletuna põgenema, unustades kaaslased ning jooksis ja jooksis, ees koridorid, mis olid muutunud jubedateks kivist katakombideks, nagu mõnes vanas lossis. Koolimajas oli veel teisigi õpilasi ning needki tormasid hirmunult ringi, nende õudust täis kisa kajas koolimajas võikalt vastu.
Kostis raginat, koletis oli nähtavasti ametis katusele ronimisega. Kaugemal murdus välisseinast lahti suur tükk ja koletis mörises rahulolematult. August ilmus tema teine jäle käpp, mis litsus laiaks seal hirmust tardunult seisva tüdruku. Tüdruku veri ja soolikad paiskusid laiali lausa pilvena, kostis luude raginat ning levis purunenud soolikate sisust tulenev lehk. Siis tõmbas koletis oma esikäpa august välja ja ronis auku kasutades katusele. Katus ei pidanud tohutule survele vastu, koolimaja seinad ragisesid, lagi vajus aeglaselt sisse, üksikud kivid ees kukkudes. Selle vaatepildi pärast hirmust röökides ärkaski poiss üles.
Ta värises unes nähtud õuduste üle, kõik oli olnud nii reaalne. Vastumeelselt hakkas ta end sättima kooliminekuks, kuid hirm ei tahtnud vaibuda. Kui ta koolimaja juurde jõudis, viirastus talle unes nähtud koletis ja ta põgenes hirmunult koju...
Poiss viskles mitu päeva palavikust sonides oma voodis, sellepärast sai ta alles mitme päeva pärast teada, et reede õhtul, vahetult peale tunde, varises koolimaja kokku.
Surmasaanute hulgas olid ka Kristo ning Kati, nende lömastunud laibad leiti keldrist, täpsemalt öeldes garderoobist.